rikkamatel mitu adramaad, talgud, suurtalu=mõis, 3 välja süsteem(talivili,suvivili,kesa), karjakasvatus(veis,hobune,kits,kana,siga)metsandus,jahipidamine, kalandus,käsitöö, lihtsamad tööriistad valmistatiise, raskemad meistrid-kohalikust rauast(virumaal ja põhjasaaremaal tootmiskeskused.).Kauplemine-toomakaup-hõbepronksraudsool luksusesemed, viimakaup: karusnahad,vaha, mesi, varastatud kaup ja orjad, kauplemine oli tulus, kasutati hõberaha. Aolinn= varalinnaline keskus- trtu,tallinn. Puudus riik, 8 maakonda ja 6 väikemaakonda, sumb rida ja hajakülad, raikküla kärajad, inimesed olid arvatavasti varanduslikult ebavõrdsed. Naise posit kõrge. Vastastikused röövretked, malevas:odad,sõjakirved, nui,mõõk rõngassärk. Rajati ringvale, linnuseid. Sugulasrahvastega saadi hästi läbi.
teoses "Germania" kirjeldas aeste ja fenne. Tacitust loetakse eestlaste esmamainijaks. · Tsuudid- Vana-Vene kroonikates kasutatud termin läänemeresoomlaste kohta. Hiljem kasutati mõistet ainult eestlaste kohta. · Adramaa- maa suuruse ühik. Põllumaa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oli ühe talupere valduses üks adramaa. Suurimate muinasaja maakondade (Viru, Ugandi, Sakala, Saaremaa) suurus oli ~3000 adramaad. · Aolinn- varalinnaline asula muinasajal; tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse rajatud suuremad asulad, kuhu oli koondunud palju käsitöölisi. Aolinnadeks loetakse Tallinnat, Tartut ja Otepääd. · Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. · Vanemad- varandusliku kihistumise käigus esile kerkinud rikkamad ja
majandusliku sõltuvuse alt ja oli oma maa täieõiguslik peremees, üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse - 1865: keelati kodukariõigus - 1866: uus vallaseadus - talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt - 1868: täielik üleminek raharendile 5. Linnad ja linnarahvas Linnad muinasajal: kaubateede äärde – linnalised asulad, kus kaupmehed said kaubelda, puhata, talvituda, kus olid kaubalaod ja kus töötasid käsitöölised – suurim selline aolinn Eestis oli Tallinn (1154. a al-Idris) Tallinnas kaubahoovid kirkutega : Sulevimäel, Oleviste kiriku kohal, Niguliste kiriku asupaigas sisemaa suurtemateks keskusteks – Otepää, Tartu, Viljandi ja Kareda küla linnakultuuri veel ei tekkinud Linnad keskajal: 13. saj uus nähtus: Tallinn, Tartu Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi; 14. saj ka Narva ja Rakvere Hansa Liit: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Ülejäänud võlgnesid oma olemasolu linnusele,
Tallinna puhul seisukoht, et vanalinna kohta pole leitud arheoloogilist tõestust, et enne 13. sajandit olemas linnaline asutus. Nipet-näpet leitud, aga mitte midagi tähtsat. Sõna "linn" saksa ja vene ajalookirjutises erineva tähendusega. Stadt - linn on asula, millel on linnaõigus, linn on legaalne, puhas juriidiline termin. Vene keeles on linn gorod- tähendab nii linna kui ka linnus. Nt linna puhul räägitud käsitööliste kontentratsioonist. Olemas nt eesti keeles Aolinn, kus linn alles tõuseb silmapiiri tagant, varajane linnalik elamisvorm, mis tingimata ei pea kujunema pärislinnaks. Võib olla kasutusel ka fantoomterminina, et meil olid ka linnad, kus tegelikult ei olnud. EHK piiri tõmbamine linna ja mitte-linna vahel keeruline. Mitte ühegi keskaegse liivimaa linna puhul pole kontinuiteeti keskaegse ja uusaegse linna vahel. Ainuke erand eestis Tartu, tõendatud nii kirjalike kui arheoloogiliste materjalidega linna olemasolu 11. sajandil
Idee võeti Nõukaajal muutustega vastu. Tegelikult pole ühtki tõendit asustusest enne 13.saj. Samas on põhjus, miks just sinna Valdemar purjetas ju. Seal oli ka linnus. Miskit veel? Aolinna kontseptsioon – so varane linnaline keskus. Asustus kontsentreeritud, aga teisalt puudub omavalitsus ja struktureeritud ülesehitus. Nt. Birka. Aga tegu siiski rohkem soovunelmaga, kui linnu pole. V. Lang: nt Varbola, Soontagana, Valjala. Samas ükski selline aolinn pole kunagi linnaks arenenud. Erand on Koknese (Väina ääres), Tartu ka. Tvauri: linna arengus 12sajandil Tartus katkestus, ebamäärane kontinuiteet. Korralik materjal vaid Tallinna kohta. Seega Liivimaa linnaajalugu keskajal just Tallinna ja Riia ajalugu. 3 suurt linna: Tallinn, Tartu, Riia. Euros olid need keskmise suurusega linnad. Maksuandmete järgi arvutatud, et Tallinnas võis 1374 olla 5500-6000, 1390 2100 elanikku. Kõikumise põhjus, et pole koostatud võrdsetel printsiipidel
asula seal, kus antiigiajal polnud?. Kontinuiteet muutus. 3. Ülejäänud Euroopa kus antiigipärandit pole kunagi olnudki. Doozd Veneetsia valitseja/hertsog, nimetatud ametisse Bütsantsi keisri poolt. Burgus, portus, vicus keskaegse linna varajased arenguetapid. Ehk kindlustamata asula, asula mõne kindlustuse lähedal või värava ees (portus). Viik on sadamakoht germaani keeles, viikingite retked u 9. - 10. sajandil (rüüvimine & kauplemine). Aolinn on varajane linn; asula, mis pole küla, omab rohkem funktsioone ent mastaap jääb õigele linnale alla. Keskaja II poolel tähendab linnaks olemine spetsiifilist õiguslikku taotlust. Linn kui vahetuskoht nõuab turuplatsi (püsiv või sessoonne). Et turg saaks toimida, peab valitsema turul tururahu. Eriõigustega inimesi ühendab seal tutuõigus, kohalik valitseja peab selle maksma panema. Valitseja sai vastutasuks tolle ja makse.
koha peal mingit linna moodi asulat ei olnud. Ka kirjalikud allikad räägivad Vene linnusest, mitte fassaadist. Tõendatud 12. sajandi asulat Tartus ei ole. Riia puhul on arheoloogiliselt leitud Liivi külade jäänuseid keskaegse linna kohal, aga mitte midagi sellist, mis viitaks linnale. Leitud palju vene päritolu esemeid, mis viitab sellele, et piki jõge toimus kaubanduslik tegevus. Mitmed keskaegsed linnad on tekkinud linnuse jalamile, aga see linna eelkäija ei olnud ei linn ega aolinn. Liivimaal tõusevad esile uued keskused, mis aga hiljem linnaks ei arene - nt Otepää, Lihula. Pärast vallutust on seoses poliitiliste ümberkorraldustega asulate hierarhia oluliselt muutunud - suured keskused nagu Otepää ja Lihula keskaegseteks linnadeks ei saa. 13. sajandil on kõige kallim keraamika Lihulas, siis Lihula kaotab oma sära, tõusevad eile Pärnu ja Haapsalu. Need muudatused võisid olla poliitilised, aga samas olid nad seotud ka kaubateede muutumisega - kaubatee
sajand - kattub ühtlasi Hansa liidu kujunemise ajaga. Soodsaks kohaks oli liiklussõlm nagu jõesuu (Pärnu), vee- jamaatee ristumiskoht (Tartu, Narva), või soodne meresadam (Tallinn, Riia). Linnade puhul tähtsad olid linnused. Linnu võidi rajada ka tühjadele kohtadele, kus varem asulat polnud. Kas enne XIII saj oli Eestis linnalisi asulaid?- Saksa linn ehk piiratud omavalitsus, mille õigus pärineb Saksamaalt ja mille eliit on koosnenud Saksamaalt sisserännanud inimestest. Aolinn - Varajane linn, kus on teatav inimeste tegevuste osakaal, kuid pole niivõrd suur, et kutsuda linnaks (Tartu, Senpilseta, Daugmale). Aolinnad pole arenenud keskaegseteks lnnadeks, sest linnad tekkisid kuskil lähedal. Enne Tallinnat oli toompeal asustus. Tallinna eelkäijana on nähtud viigingiaegset Viru linnust, kuid seni pole midagi leitud. Yurjev (Tartu) rajati umbes aastal 1030 Yaroslav Targa poolt. Süvalepa - Kusagil pidi olema Muinas-Eestis ka kaubanduskeskus ja sadamakoht,