KAHEPAIKSED Sabakonnaliste (Caudata) selts hõlmab umbes 420 liiki. Kõigil sabakonnalistel on üsna pikk keha, paljudel niiske, soomusteta nahk ja hästi arenenud saba. Enamik sabakonnalisi elab vees. Nimetust ,,salamander" kasutatakse peaagu kõigi sabakonnaliste, nimetust ,,vesilik" aga peamiselt Triturus'e perekonda kuuluvate liikide kohta. Vesilikud on osaliselt maismaaelulised loomas, kes lähevad vette sigima [6]. Päriskonnaliste (Anura) seltsi kuulub umbes 5000 liiki. Enamik päriskonnalisi elab troopikas ja lähistroopikas. Päriskonnalistel on lühike keha, üsna pikad tagajalad ja tavaliselt soomusteta nahk; saba ei ole. Graatsilisemaid, niiskema ja siledama nahaga ning hüpates liikuvaid päriskonnalisi nimetatakse konnadeks, jässakamaid, kuivema ja krobelisema nahaga ning pms. kõndides liikuvaid päriskonnalisi kärnkonnadeks [6]. Eestimaal elab 11 erinevat liiki kahepaiksed. Nad jagunevad kahte seltsi (saba- ja
Rohukonn (Rana temporaria L.) Looma koht süstemaatikas ja „sugulased”- Klass: kahepaiksed Amphibia, selts: päriskonnalised Anura, Sugukond: konlased Randae keha põhiosad ja iseärasused- On pruuni ja kirju kõhualusega. Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on
Sabakonnalised kahepaiksed (Amphibia) keelikloomad (Caudata) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) ülemselts hüpikkonnalised kahepaiksed (Amphibia) keelikloomad (Salientia),päriskonnalised (Chordata), (Anura) alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) ülemselts hüpikkonnalised kahepaiksed (Amphibia) keelikloomad (Salientia),päriskonnalised (Chordata), (Anura) alamhõimkond selgroogsed
Läänemere kilu Kilu Heeringlased Heeringalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Meriforell Lõhe Lõhelased Lõhelised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Kahepaiksed Mudakonn Mudakonn Mudakonlased Päriskonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Pelobates fuscus Pelobates Pelobatidae Anura Amphibia Chordata Animalia Kõre Kärnkonn Kärnkonlased Päriskonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Bufo calamita Bufo Bufonidae Anura Amphibia Chordata Animalia Harivesilik Vesilik Salamanderlased Sabakonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad
CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes CL kiiruimsed actinopterygii CL kopskalad dipnoi CL vihtuimsed crossopterygii CL kahepaiksed amphibia O salamandrid caudata 42 O Gymnophiona O konnad ja kärnkonnad anura CL roomajad + linnud reptilia SubCL kilpkonnad anapsida O kilpkonnad testudines SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased) InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr 8 InfraCL Lepidosauria O kärsspealised O soomuselised squamata SubO iguaanilaadsed SubO vaskussilaadsed
kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Eestis elab ainult 10 liiki kahepaikseid. Need kuuluvad 2 seltsi ning moodustavad 4 sugukonda. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kahepaiksed2.htm) Harilik kärnkonn Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Kahepaiksed (Amphibia) Selts: Päriskonnalised (Anura) Sugukond: Kärnkonlased (Bufonidae) Perekond: Kärnkonn (Bufo) Liik: Harilik kärnkonn (Bufo bufo) Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti
praegu puuduvad: punakõht-unk (Bombina bombina), harilik lehekonn (Hyla arborea) ja välekonn (Rana dalmatina). Harilik lehekonn Punakõht-unk Välekonn Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 6. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 4. sugukond: Konlased, Ranidae 7. Rohukonn Rana temporaria L. 8. Rabakonn Rana arvalis Nilsson. 9. Tiigikonn Rana lessonae Camerano 10. Järvekonn Rana ridibunda Pallas 11.Veekonn Rana esculenta L.
mudakonn, Sgk kärnkonlased – jäsemed enam-vähem ühepikkused. Nahk rohkete mürginäärmetega (krobeline) ning suhteliselt kuiv. N. harilik kärnkonn, juttselgkärnkonn, rohekärnkonn. Sgk konlased – N. rohukonn, veekonn, tiigikonn, rabakonn ja järvekonn. EESTI KAHEPAIKSED kõik on kaitse all I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik, Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik, Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn, Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn, Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn, Bufo viridis Laurenti 6. Juttselg-kärnkonn, e. kõre Bufo calamita Laurenti 4. sugukond: Konlased, Ranidae 7. Rohukonn, Rana temporaria L. 8. Rabakonn, Rana arvalis L. 9. Tiigikonn, Rana lessonae 10. Järvekonn, Rana ridibunda Pallas 11. Veekonn, Rana esculenta
Imetajad (Mammalia) on samuti monofüleetiline rühm (klass) nagu linnudki, aga nad lahknesid roomajate tüvirühmast palju varem kui linnud. Emakookseid (Placentalia ehk Eutheria) lahknesid paljudeks seltsideks juba Uusaegkonna alguses, hiilgeaeg oli eotseenis. Osa seltse on hiljem välja surnud. Tüvirühmaks on varem peetud putuktoidulisi (Insectivora) – aga see on pigem eluvorm kui klaad. Tänapäevani on säilinud kroonirühm „paljad kahepaiksed“ (Lissamphibia) – konnalised (Anura), sabakonnalised (Urodela) ja siugkonnalised (Gymnophiona) –, mis on tekkinud palju hiljem, alles Keskaegkonnas. Neil pole rüüd. 122. Kahepaiksete ( Amphibia ) ja amniootide ( Amniota ) põhiline erinevus, ja milleks see? Kui kahepaiksed koevad (munad ja seeme heidetakse koos vette), siis amnioodid peavad õhukeskkonnas paarituma, et munarakud saaksid viljastatud emaslooma kehas. See teeb nad veekogudest sõltumatuteks. Samuti on roomajatel suur ja väike
annaabi.ee 
