Rudolf Steineri jaoks oli siirdumine kunstilise kogemuse juurde sisemine möödapääsmatus; 3. Kolmas periood, kus Steiner pidas lõpuks loenguid üheaegselt mitmel alal: a. Vaegarengutega tegelevatele arstidele ja kasvatajatele, millest sai algus antroposoofiline ravipedagoogika; b. Maaharijatele, mis andis tõuke bioloogilis-dünaamilisele maaviljeluse tekkele; c. Arstid ja religioonielu uuendajatele. Rudolf Steiner on ka Üldise Antroposoofilise Seltsi rajaja. Nimetatud seltsi eesmärk oli luua kogukond, mis arendaks vaimu uurimist ja kus arutataks individuaalselt kui ka üheskoos vaimuteadust. Üks tema oluline ja üks viimaseid töid oli koos Dr. Ita Wegmaniga kirjutaud raamat pealkirjaga ,,Põhjapanevat ravikunsti laiendamiseks vaimuteadusliku tunnetuse alusel". See oli tõuge antroposoofilise suunitlusega meditsiini algusele. 2.3 Rudolf Steiner'i pedagoogilised vaated
lähtub: veri, lima, must sapp ja kollane sapp. Siit tulevad nimetused sangviinik(rõõmsameelne, optimistlik ja hea suhtleja), flegmaatik(rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik), melanhoolik(tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega) ja koleerik(ägestunud, ärritunud, impulssiivne ja arutu). R. Steineri(oli Austria esoteerik ja filosoof, kirjandusteadlane, õpetaja, kunstnik, kirjanik, sotsiaalne mõtleja, antroposoofia, waldorfpedagoogika, antroposoofilise ravipedagoogika, antroposoofilise meditsiini, antroposoofilise arhitektuuri ja biodünaamilise põllumajanduse rajaja.) sõnum oli, et õpetaja peaks tundma iga lapse temperamenti, siis saab neid õigeaegselt õpetada ehk et temperament ei segaks, vaid toetaks õpilase positiivseid omadusi. 10.Konfliktide olemusest Õpilase suhe õpetajatega mõjutab nooruki akadeemilist ja isiklikku arengut, lähtudes mõlema
Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka
Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka
teostamine muutuvates ühiskondlikes tingimustes. Koolikasvatuse eesmärke, vorme ja sisu analüüsides võetakse aluseks teatud arusaam inimesest ja informatsioon maailmas valitsevatest tingimustest. Waldorfpedagoogika inimesekäsitus annab kasvatustegevusele tervikliku lähtekoha ja ühtlustab eesmärgid ning praktilise tegevuse. Nii püsivad kasvatuse kriteeriumid suhteliselt sõltumatuna muutuvates ühiskondlikes oludes. Waldorf kooli eesmärgiks ei ole õpilastele antroposoofilise vaimuteaduse õpetamine, vaid soodsa põhja loomine inimese vabale vaimsele kasvamisele, mis jätkub kogu elu. Waldorf kool ehk Steiner kool sobib igati tänapäevasele lapsele, kui lapsevanematel on usaldust rahuliku ja pisut teistmoodi õppeprotsessi vastu, kinnitavad nii oma lapsele alternatiivkooli valinud kui haridusametnikud. Tänapäeval on tavakoolides samuti võimalik rakendada individuaalsemat lähenemist ja tugisüsteeme ning sellele pööratakse järjest enam tähelepanu
· last ei tohi lahutada loodusest; · õppimine on isejuhitav ja eeldab vabaduse atmosfääri; · lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Steiner- pedagoogikat tuntakse ka Waldorf-pedagoogika nime all. See toetub Rudolf Steineri (1861- 1925) kasvatusteooriale. Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemussest ja selle arengust. Steineri olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine. Suuna põhidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumile. Esimene arengustaaduim algab sünniga ja kestab 7 a. vanuseni,, teine staaduim lõpeb pubeteediga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti. Tegeletakse palju kunstiga, liikumiskunstiga, muusikaga, arendatakse kõnet
arvestatud teised õpetajad.) Y Vähe võimalusi õppekeskkonna uuendamiseks ning õppevahendite kaasajastamiseks. Y Waldorf-õppemeetodi põhijooned püsivad ajas muutumatuna. Y Oht kinnise suhtlusringi tekkeks. Kokkuvõte Esimene Waldorf-kool loodi 1919.aastal Stuttgardis Rudolf Steineri poolt ning sealne õppetöö lähtus antroposoofia põhimõttest. Waldorf- kooli eesmärgiks ei ole õpilastele antroposoofilise vaimuteaduse õpetamine, vaid soodsa põhja loomine inimese vabale vaimsele kasvamisele, mis jätkub kogu elu. Waldorf-kool koosneb algastmest (1.-8. klass) ja ülaastmest (9.-12. klass). Kooli juurde võib kuuluda ka 6-aastaste eelklass ja 13. lisaklass, kus valmistutakse ülikooli astumiseks. Steiner-pedagoogika järgi jaguneb inimese hingeelu paljutahulisus kolmeks põhivaldkonnaks: mõtlemine, tunne ja tahe. Mõtlemise-, tunde- ja tahteelu kujutavad
2. Waldorfkoolidest 3. Waldorflasteaedadest 4. Mis on waldorfpedagoogika 3 2 Waldorfpedagoogika tekkimine Waldorfpedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (18611925). Tema nime järgi kutsutakse seda ka steinerpedagoogikaks. Waldorfipedagoogika alla kuuluvad nii lasteaias kui koolid. Waldorfkoolid lähtuvad oma tegevuses antroposoofilise vaimuteaduse ja inimeseõpetuse põhimõtetest. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Maailma waldorfkoolid on omavahel sarnased õppekava ülesehituse põhimõtete osas. Waldorf-pedagoogika on seega terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav hariduskontseptsioon. Rudolf Steineri pedagoogika inimõpetuslik alus saab märkimisväärset
XVII, Princeton University Press, Princeton, 1991. 14. JUNG, Carl Gustav. Answer To Job. London, Routledge, 2002. 15. JUNG, Carl Gustav, Mälestused, unenäod, mõtted. Tallinn, Eesti Raamat, 2004. 16. JUNG, Carl Gustav. Mina ja alateadvus. Tallinn, AS Kirjastus Ilo, 2005. 17. LAHE, Jaan. Gnoosis ja algkristlus, Tallinn, Kodutrükk, 2004. 18. LAMMERS, Ann Conrad & CUNNINGHAM, Adrian, The Jung- White Letters. New York, Routledge, 2008 19. LAO- ZI, Dao õpetus. Tallinn, Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, 2005. 20. MATSIN, Paavo, C.G. Jung ja alkeemia. Diplomitöö. Tallinn, 2003 21. NIGOSJAN, S. A. The Zoroastrian Faith- Tradition And Modern Research, McGill- Queen`s University Press, Montreal 1993. 22. OBERMAN, A. Heiko, Luther Man Between God And The Devil, Fontana Press. London, 1993. 23. OTTO, Rudolf, The Idea of the Holy, Oxford University Press. London, 1992 24. TANG, Yi-Jie, Confucianism, Buddhism, Daoism, Christianity And Chinese Culture, The
annaabi.ee 
