· "Sabiinitarid" Need sabiinitarid, kes juba olid roomlaste naised ja emad, astusid võitlevate poolte vahele ja saavutasid rahu. Maal kujutabki võitluse lõpphetke, kus sabiinitar on hüpanud roomlase ja sabiinlase vahele, et vaenlased lahutada ja lõpetada taplus. Nagu mitmes varasemas teoses, nii on ka selles maalis nähtud vihjet kaasajale. Revolutsioon oli läbi, vabariik loodud, kontrrevolutsioongi üle elatud - aeg oli rahu otsida. · "Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse" Võit tuli 1774 teose "Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse" eest. Erasistratos (u. 300 - 240 e.m.a.) oli kreeka arst. Süüria kuningal Seleucosel oli poeg Antiochos. Legend jutustab, et viimane oli silmnähtavalt vaevatud mingist ravimatust haigusest. Ta oli väga kurnatud. Ja ainult Erasistratos teadis tõve põhjust: Antiochus oli armupiinades oma noore kasuema Stratonice vastu. Erasistratos keelitas vana kuningat andma oma noor naine pojale, kes
Tähtis ehitis Aleksandrias oli museion muusade pühamu, tollase suurima raamatukoguga. Antiookia Antiookia on linn Türgis, Hatay provintsi keskus. Asub Asi (Orontese) jõe ääres Vahemereranniku lähedal Süüria piiri lähedal. Linna asutas ja nimetas oma isa Antiochose järgi Seleukos I Nikator umbes 300 eKr. Linnas asub ka Püha Peetruse koobaskirik, mida peetakse maailma vanimaks kristlikuks kirikuks. Ateena Läbi aegade oluline linn Ateena tekkis Kesk Kreeka idapoolses osas 8. saj. eKr.Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht. Pergamon
Olukorda kasutas ära Rooma ja saatis oma parimad diplomaadid Philippi ümber veenma. See ka õnnestus ja Philipp lubas Rooma vägedel minna läbi Makedoonia territooriumi. Oma liitlase Philippi reetmise tõttul pidi Antiochos vastu võtma kaks kaotust, 192 a. e. Kr. Kreekas Termopüülide juures ja 190 a.e.Kr. Aasias. Peale kaotusi oli ta sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. Lepingule eelnesid pikad läbirääkimised Scipio ja Antiochose vahel. Rahulepinguni jõuti alles 188 a.e. Kr. Süürias. Süüria kaotas oma iseseisvuse ja jäi ilma osa oma valdustest. Lepingu üheks tingimuseks oli Hannibali väljaandmine roomlastele. Sellest teada saanud võttis ta mürki. Rooma idapoliitika ja diplomaatia I sajandil Kõige tugevamaks naabriks I sajandil kujunes Parthia impeerium (247 e. Kr.- 224 p. Kr.) - Vana-Pärsia Achaemenidide riigi järeltulija. Rooma ja Parthia huvid põrkusid mitmes küsimuses. Mõlemal riigil oli
Kr.) võitsid roomlased oma võimsamat majandus- ja kaubandusrivaali Vahemerel Kartaagot ning liidendasid Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika, millest said I -sed Rooma provintsid, vallutasid Po madaliku, Liguuria ranniku ja Hispaania. Kartaago purustati. Samaaegselt tungisid roomlased idapoolsetesse Vahemeremaadesse ja sõdisid Illüüria (229-228, 219 e. Kr.) ning Makedooniaga (215-205, 200-197, 171-168). Tähtsaimad võidud: Seleukiidide kun-ga Antiochose (190 e. Kr), Aitoolia Liidu (189 e. Kr.), Ahhaia Liidu (146 e. Kr. purustati Korintos) üle. Rooma sõjaline ja pol. võimsus vallutuste tulemusel kasvas. Allutatud rahvaste seast võetud orje kasutati 31 eKr-284 pKr varane keisririigi ehk printsipaadi periood, 30 eKr-235 pKr- Varane keisririik. Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (auväärne) ning viis oma valitsemisega riigi pikale rahuperioodile, mil tugevdati siseasju ja majandust. Auguste surma
Võistlusmaali "Seneca surm" esimene varjant oli Davidil valminud juba 1769. aastal. Mõlemas maalis on riigimehe ja filosoofi sunnitud enesetappu keiser Nero käsul kujutatud dramaatilisena ja kompositsioonilt dünaamilisena, mis oli väga lähedane sajandi maalile. Seekord eelistati jälle teist kunstnikku, kelle maal vastas enam Vieni ideaalidele. Rooma preemia sai David lõpuks 1774. aastal joonistuse eest " Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse". Tegelikult oli seegi lohutuspreemia. Rooma pürgimise aastatel oli David jõudnud ennast näidata tubli portretistina. Teda köitis inimene ise, tema isiksus, mitte aga tema aksessuaarid. Natuuritruudus ja jõuline modelleering nendes maalides jätkasid prantsuse portreemaali parimaid traditsioone. Portreteeritavate hulka kuulusmodellidena vägagi silmapaistvad isikud. David jõudis Rooma 1774. aastal koos omal kulul sõitnud Henri Pierre Danloux´
taas teise preemia. Ka järgmisel aastal pidi David leppima teise kohaga maali „Diana ja Apollo tapavad oma nooltega Niobe lapsed“ eest. Kui David ka 1773. aastal teosega „Seneca surm“ teise preemia sai, oli mees juba ahastuses. Kuid tegelikult eelistati rohkem Vieni ideaalidele vastavat kunstnikku. Rooma preemia sai David lohutuspreemiana 1774. aastal joonistuse „ Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse“ eest. 8 4 Rosenberg 2000: 9 5 Kartna 1991: 144 6 Lindsay 1960: 14 7 Kartna 1991: 144 8 Kartna 1991: 144 4 Rooma pürgimise aastatel näitas David end tubli portretistina. Oli näha, et Davidit köitis inimene ise, tema ainulaadne isiksus, mitte aga aksessuaarid. David näitas natuuritruudust ja jõulist modelleeringut, mis jätkas prantsuse portreemaali parimaid traditsioone.
Gonataselt, kellele see vägitegu tagas Makedoonia vakantseks jäänud trooni (u. 277. a.), Väike-Aasias aga Antiochoselt (u. 270. a.). Suur osa neist asustati poolsaare sisealadele, millele andsid Galaatia nime. Galaatidest said hinnatud palgasõdurid, kuid nende röövretked hoidsid Väike-Aasia elanikke hirmu all veel aastakümneid. 50 Antigonos Gonatase ja Antiochose edu keltide vastu tähistas võimusuhete stabiliseerumist ja seega diadohhide sõdade lõppu. Vastastikusel kokkuleppel jäi Euroopa Antigonose ja Aasia Antiochose võimu alla. Egiptus oli juba aastakümneid kindlalt Ptolemaiose ja nüüd tema samanimelise poja käes. Nii olid kujunenud kolm tähtsamat hellenistlikku suurriiki: Makedoonias valitses Antigoniidide dünastia (Antigonos Gonatase ja tema järgaste), Egiptuses Ptolemaiosed ja Aasias Seleukiidi (Seleukose järglaste). 3
ühiskonna väärtuslikud liikmed. See uus eliit pidi hakkama seisma kõrgemal laiast harimatust massist. Antiochos soodustas sellist liikumist, kuigi suuresti sõltus see initsatiiv hellenistlikest jeruusalemmlastest. Mõned aastad hiljem asendas Antiochos oma äranägemise järgi ülempreestri Jasoni teise, mitte Saadoki soost põlvneva preestriga, kelle nimi oli Menelaos ja kes trumpas üle oma konkurendi Jasoni, pakkudes kuningale kõrgmeat tribuuti. Antiochose vägivallategu ning Menelaose hoolimatu proseleukiidlik hoiak, kes esindas ainult võõra võimu finantshuve, viis hellenistliku partei lõhenemisele, mille väikem ja radikaalsem tiib toetas ikka Menelaost. Jeruusalemmas puhkeb mäss ja Menelaose vend tapetakse. 169 konsfikeeris Antiochos osa Jeruusalemma templi varast, kusjuures ta ise astus templisse (1 makk 1.20-28). See teravdas meeleolu tema vastu veelgi. Hiljem, kui Rooma oli teinud lõpu Makedoonile, muutus see uuesti
ja Cannae lahingus (216 eKr).203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta.196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. Kartes, et ta võidakse roomlastele välja anda, põgenes Hannibal 195 eKr Seleukiidide riigi kuninga Antiochos III õukonda, kus tegutses Antiochose sõjalise nõunikuna sõjas Rooma vastu. Kui Seleukiidid lüüa said ja Rooma tema väljaandmist nõudis, põgenes ta 188 eKr edasi Bitüüniasse, kus ta Bitüünia laevastiku juhina saavutas suure võidu Pergamoni laevastiku üle. Hannibal mürgitas end, kui roomlased nõudsid Bitüünia kuningalt Prusius I-lt tema väljaandmist. Neli sajandit hiljem laskis Septimius Severus Hannibali surmapaika püstitada uhke hauasamba, mis leiti alles 1903.