246-221 e.Kr. Ptolemaios III Euergetes (Ptolemaios II ja ta esimese naise poeg; abiellus Kyrene (tänases Liibüas) printsessi Berenike II-ga, kes oli tapnud oma esimese mehe, sest too oli saanud Berenike II ema armukeseks). 221-203 e.Kr. Ptolemaios IV Philopator (Ptolemaios III ja Berenike II poeg; tema abikaasaks sai ta õde Arsinoe III). 203-181 e.Kr. Ptolemaios V Epiphanes (Ptolemaios IV ja Arsinoe III poeg; abiellus Süüria valitseja Antiochos III tütre Kleopatraga). 181-145 e.Kr. Ptolemaios VI Philometor (Ptolemaios V ja Kleopatra poeg; abiellus oma õe Kleopatra II-ga; tema ajal oli Süüria sissetung ja kodusõda1). 170-163 ja 145-116 e.Kr. Ptolemaios VIII Euergetes II (Ptolemaios V ja Kleopatra poeg; sõdis Süüria abil oma venna Ptolemaios VI vastu ja sai lõpuks lüüa; abiellus peale venna surma ta lese ja oma õe Kleopatra II-ga ning ilmselt tappis oma vennapoja
722 Sargon II 28. Kes vallutas ja mis aastal Jeruusalemma? 29. Kuidas nimetatakse juutide asustamist Babulooniasse? Paabeli vangipõlv e eksiil 30. Kes vabastas ja mis aastal juudid Babulooniast? 538 Pärsia kuningas Kyros II Kusimused judaism II kohta: 1. Kuidas nimetatakse Vana Testamendi kreekakeelset tõlget? Septuaginta 2. Milline valitseja paigutas Zeusi kuju Jeruusalemma templisse? Antiochos IV Epiphanes 3. Kes kõrvaldas Zeusi kuju Jeruusalemma templist ja mis aastal see toimus? 164 Juudas Makkabeus 4. Nimeta esimest korda Jeruusalemma vallutanud Rooma väejuhi nimi ja millal see toimus? 63 Pompeius 5. Kelle määras Rooma senat Juudamaa kuningaks ja millal see toimus? 40 Heroodes 6. Milline Rooma keiser andis käsu Juudamaa vallutamiseks? Nero 7. Kes juhtis roomlaste sõjakäiku Juudamaal? Vespasianus 8. Kes roomlastest vallutas teistkordselt Jeruusalemma ja millal see toimus?
meelitada Rooma diplomaadid. Sifaks kõhkles kaua, kuid Rooma edu Makedoonias avaldas muljet ja ta läks roomlaste poolele. Rooma abiga alustas Sifaks sõda Kartaago vastu. Pärast paari edukat lahingut läks ka Masinissa roomlaste poole. Tänu nendele Rooma diplomaatilistele kombinatsioonidele sai Kartaago lõpliku kaotuse osaliseks Zame lahingus Aafrikas 202 a. e. Kr. Hannibal kaotusega ei leppinud ja põgenes Süüria kuninga Antiochos III juurde. Ta üritas luua Süüria, Kartaago ja Makedoonia roomavastast kolmikliitu. Philipp III lootis saada revansi ja oli valmis ühinema liiduga. Antiochos aga kasutas venitamistaktikat, kuna ei olnud edus kindel. Olukorda kasutas ära Rooma ja saatis oma parimad diplomaadid Philippi ümber veenma. See ka õnnestus ja Philipp lubas Rooma vägedel minna läbi Makedoonia territooriumi. Oma liitlase Philippi reetmise tõttul pidi Antiochos vastu võtma kaks kaotust, 192 a. e. Kr
sabiinlase vahele, et vaenlased lahutada ja lõpetada taplus. Nagu mitmes varasemas teoses, nii on ka selles maalis nähtud vihjet kaasajale. Revolutsioon oli läbi, vabariik loodud, kontrrevolutsioongi üle elatud - aeg oli rahu otsida. · "Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse" Võit tuli 1774 teose "Arst Erasistratos teeb teatavaks Antiochose haiguse põhjuse" eest. Erasistratos (u. 300 - 240 e.m.a.) oli kreeka arst. Süüria kuningal Seleucosel oli poeg Antiochos. Legend jutustab, et viimane oli silmnähtavalt vaevatud mingist ravimatust haigusest. Ta oli väga kurnatud. Ja ainult Erasistratos teadis tõve põhjust: Antiochus oli armupiinades oma noore kasuema Stratonice vastu. Erasistratos keelitas vana kuningat andma oma noor naine pojale, kes seejärel paraneski. · "Horaatiuse vanne" 1784 "Horatiuste vanne" kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile. Horatiusele, vannet võidelda vapralt kodumaa eest
saadik nimetatakse seda synheerioniks. Ülempreestri võimu piiras tunduvalt see, et finantsid ei olnud tema valitseda, vaid nendega tegeles üks selleks määratud ametnik. Maksud renditi kreeka eeskujul terves riigis maksukogujatele. Poliitilne ja muu mõju oli säärastel maksukogujatel vahel väga suur. (Hellenisimi mõju sellel ajastul ? (Hellenismi ajastu on ka juudi diasporaa (koguduse) kasvuajaks. Paabelis oli diasporaakogudus. Josephus jutustab, et Antiochos III on asutanud Lüüdiasse ja Früügiasse 2000 juudi perekonda. Paljudes teistes Kreeka linnades erinevad juudi kogudused. Oluliseks sai Egiptuse diasporaa. Suureks paisus Aleksandria juudi kogudus. Aleksandrias tekkis ka VT kreekakeelne tõlge Septuginta. Kasvas kaubandus ja liiklus väljaspool tavapäraseid piire, nii teostuski too omapäane Ida ja Lääne läbipõimumine, mida nimetatakse hellenismiks. Algselt tähandes see kreeka keele ja kultuuri
Peresisesed mõrvad (Lysimachos tappis oma poja) andsid Seleukosele ajendi sekkumiseks ja 281. a. purustas ta Korupedioni lahingus Sardise lähedal Lysimahcose väe. Lysimachos langes. Seleukos tungis Aasiast Euroopasse, kuid tapeti oma senise kaaslase, Ptolemaios Keraunose poolt (keraunos pikne; Ptolemaios Keraunos oli 283. a. surnud Egiptuse kuninga Ptolemaiose poeg ja Egiptuse troonile tõusnud Ptolemaios II poolvend). Seleukose valdused Aasias päris tema poeg Antiochos. 279. a. tungisid Balkanile keldid (galaadid). Makedooniat valitsenud Ptolemaios Keraunos sai lüüa ja tapeti (kaasaegsete silmis karistuseks oma kuritegude eest, sest oli tapnud oma alaealised kasulapsed nende ema, oma naise ja poolõe Arsinoe silme all). Galaatide rüüstamistele Kreekas, kus varem tagasihoidliku Aitoolia liitriigi väed suutsid siiski kaitsta barbarite eest Delfi pühamut, järgnes nende sissetung Väike-Aasiasse.
). Rooma-Süüria sõda 192-188 Kui Aleksander Suure riik lagunes tekkisid Diadohhide riigid (Diadohh = järglane). Olulisimad Diadohhi riigid olid Ptolemaioste riik, mille keskus oli Egiptuses ja Seleukiidide riik, mille keskus oli Süürias. Diadohhide vahel toimus mitmeid sõdu võimu nimel Lähis-Idas. Seleukiidid saavutasid võimu terves piirkonnas kuni Egiptuseni. Rooma sõja ajendiks sai see, et seleukiidid hakkasid oma võimu laiendama Rooma suunas. Seleukiidide kuningas Antiochos III hakkas ajama Rooma vastast poliitikat. Kartaago soovitas tal Roomat rünnata aga Itaalia alasid ta ei julgenud rünnata, ta tungis Kreekasse. Kreekas toimus oluline lahing Termopüülide lahing 191. Selles lahingus Antiochos II sai lüüa. Sõja otsustab 190a toimunud Magneesia lähedal toimunud lahing, kus Antiochos saab lüüa ja sõlmib Roomaga rahu. Antiochos pidi loobuma impeeriumi loomise püüdest ja pidi Roomlastele andma oma alad ____'s
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus
langes ja Demetrios põgenes Kreekasse, millest sai tema peamine tugipunkt. 286 tungis Demetrios Aasiasse Seleukose vastu, kuid tema vägi läks Seleukose poole üle ja ta ise langes vangistusse, kus mõne aasta pärast suri. 281 Kurupedioni lahingus Anatoolias sai Lysimachose lüüa Seleukoselt ja langes. Seleukos kavatses tungida Euroopasse, kuid mõrvati 280. Mõne aasta pärast sõlmisid Makedoonia valitseja Antigonos Gonatas (Demetrios Poliorketese poeg) ja Aasia valitseja Antiochos (Seleukose poeg) lepingu, mis lõpetas diadohhide sõjad. 279 toimus ka galaatide (keltide) suur sissetung Balkani poolsaarele ja Väike-Aasiasse. Antigonos Gonatas tõrjus nad välja Kreekast ja Makedooniast ning Antiochos asustas osa neist Anatoolia sisealadel (Galaatiasse). Kreeklased Itaalias ja Sitsiilias Agathoklese türannia 316 398 Agathokles oli madalat päritolu, kuid abielu teel rikastunud väepealik, kes palgasõdurite
ja siis tehti linn maatasa. 3. Makedoonia ja Kreeka alistamine: väikeriikide toetuspoliitika (Scipio Africanus) Esimene Makedoonia sõda 215-205 eKr vallandus II Puunia sõja ajal, kui Makedoonia kuningas Philippos V astus Rooma vastu üles. Teine Makedoonia sõda 200-197 eKr, kui Pergamon ja Rhodos kutsusid Rooma Makedoonia vastu appi. Roomlased võitsid Philippos V-d ning kuulutasid kõik Kreeka riigid vabaks. Seleukiididide Antiochos III püüdis veel roomlaste vastu astuda, kuid feilis ning tema võitmisega sai Rooma Vahemere idaosas suurvõimuks. Kolmas Makedoonia sõda 171-167 eKr: Philippos V poeg Perseus sekkus Kreeka asjadesse ning üritas võimu laiendada. Sellele reageerisid roomlased 168 eKr Pydna lahing roomlased lõid Makedoonia väed otsustavalt puruks. Makedoonia kuningriik likvideeriti: neli vabariiklikult valitsetavat jagu(merides), mis tasusid Roomale andamit ega tohtinud ei relvastuda ega omavahel
EKLEKTITSISM Eklektitsism (eklego välja valima) on püüd erinevaid filosoofilisi õpetusi ühendada. Tavaliselt võetakse üks õpetus aluseks ning sellega püütakse liita teiste õpetuste jooni. Boethos Siidonist (s 119. eKr) Tugineb stoitsismile ja toob sisse Aristotelese vaateid jumala kohta. Poseidonios Apameiast (135-51 eKr). Juhtis kooli Rhodosel, kus teda kuulas ka Cicero. Lisab stoitsismile Platoni hingeõpetuse. Antiochos Askalonist (s. 68. eKr) muutis Akadeemia eklektiliseks. Tõe võimalikkuse tuletab ta praktilise ja teoreetilise filosoofia argumentidest. Praktiliselt on skeptitsistlik elukorraldus võimatu. Teor. ilmneb, et tõe olemasolu on vajalik isegi tõenäosuse jaoks. Marcus Tullius Cicero (106.-43. eKr) on väljapaistvaim Rooma filosoof. Soitsismil põhinev eklektik. Ta pooldab kõigi kolme (monarhia, aristokraatia, demokraatia) riigivormi ühendust
ja Cannae lahingus (216 eKr).203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta.196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. Kartes, et ta võidakse roomlastele välja anda, põgenes Hannibal 195 eKr Seleukiidide riigi kuninga Antiochos III õukonda, kus tegutses Antiochose sõjalise nõunikuna sõjas Rooma vastu. Kui Seleukiidid lüüa said ja Rooma tema väljaandmist nõudis, põgenes ta 188 eKr edasi Bitüüniasse, kus ta Bitüünia laevastiku juhina saavutas suure võidu Pergamoni laevastiku üle. Hannibal mürgitas end, kui roomlased nõudsid Bitüünia kuningalt Prusius I-lt tema väljaandmist. Neli sajandit hiljem laskis Septimius Severus Hannibali surmapaika püstitada uhke hauasamba, mis leiti alles 1903.
annaabi.ee 
