) Elus organismid Eluta objektid Ehituses on valgud ja pärilikkus aine Puudub ainevahetus Paljunevad peremeesraku abiga Ei paljune ilma peremeherakuta Muutuvad Puudub rakuline ehitus Elus: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Eluta: puudub viirustel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema · Viirushaigusi ravitakse antibiootikumiga. Vale · Viirustel puudub pärilikkuse aine. Vale · Viirused ja bakterid on eeltuumsed organismid. Vale · Pastöriseerimisel hävivad bakteri spoorid. Vale · Bakterid paljunevad pooldudes. Õige · Bakterid on kõik rakusisesed parasiidid. Vale · Viirused võivad elada sümbioosis loomaga. Vale · Viirused paljunevad pooldudes. Vale · Bakteritel puudub iseseisev ainevahetus. Vale · Bakterid on väiksemad kui viirused. Vale
kohe sümptomite ilmnedes või pidevalt); · Krooniline ja äge urtikaaria; · Atoopiline ja kontaktdermatiidiga kaasnev sügelemine; · Kuidas selle rühma ravimid toimivad veresoonele?... veresoonte läbilaskvuse vähenemine, H2 blakaatorite toimel maohappe sekrestioon tõuseb/langeb 11. Nimeta lühidalt antibakteriaalsed ravi 4 põhiprintsiip. · A) Ravida tuleb kindlat haigustekitajat just talle piisavalt sobiva preparaadiga · Ravida antibiootikumiga tuleb vaid mikroobide tekitatud haigusi ning kindla näidustusega. Kasuta võimalikult kitsa toimespektriga antibiootikume · Manustada preparaati parimal toimival viisil, arvestades koostoimeid teiste ravimite või toiduga, vaid õige manustamise juures on raviefekt parim · Ravi pikkus optimaalne. Vältida tuleb lühikesti ravikuure või juhuslikke rohuvõtmisi. Vältida pt kodust antibiootikumide tagavarade kuhjumist. 12. Amiinoglükosiidid tüüpiline esindaja on:.
tulemusena võivad välja areneda antibiootikumidele resistentsed bakteritüved. Kaasajal kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiendatud, et nende toimet tõhusamaks muuta. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Antibiootikumid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu. Antimikroobne spekter Antimikroobne spekter on kindla antibiootikumiga mõjustatavate mikroobide skaala Antibiootikumid jagunevad kaheks: kitsa ja laia spektriga antibiootikumideks. Neist esimesed mõjuvad üksnes teatud liiki bakterite puhul ja seepärast kasutatakse neid juhul, kui on täpselt teada, mis liiki bakter on haiguse põhjustanud. Laia spektriga antibiootikume kasutatakse juhul, kui bakteri liik ei ole täpselt teada või siis on arstil põhjust arvata, et neid liike on mitu. Laiatoimelised-Toimivad paljude bakteriliikide vastu
punktidesse – oska tuua näiteid. Ravimite toimemehhanismid: Rakuseina sünteesi inhibeerimine Rakumembraani struktuuri või funksiooni kahjustamine Nukleiinhapete sünteesi, struktuuri või funktsiooni inhibeerimine Valgusünteesi inhibeerimine Metaboolsete radade blokeerimine Умей привести примеры Antimikroobne spekter – kitsas vs lai. Antimikroobne spekter – ravimi aktiivsuse ulatus ehk kindla antibiootikumiga mõjutatavate mikroobide skaala. Kitsa toimespektriga – efektiivsed vaid üksikutele mikroobidele (ravimi märklauaks on rakukomponent, mis esineb vaid teatud mikroobidel). Laia toimespektriga – efektiivsed paljudele mikroobidele (ravimi märklauaks on rakukomponendid, mis esinevad enamus patogeenidel). Kuidas hinnatakse mikroobide tundlikkust ravimile? Hinnata saab järgmiselt – peetritassile, kus on mingisugune konkreetne
D. Mis on MRSA ja miks vahede vahel nimetatakse seda ,,superbakteriks"? · MRSA haiglates. MRSA infektsioon põhjustatud Stafülokokk aureus bakteri poolt. Aastaid tagasi haiglates ilmnes stafülokokkide tüvi, mis osutus resistentseks laia spektri antibiootikumide suhtes. Superbakteriks MRSA nimetatud meedia poolt bakteri multiresistentsuse tõttu. MRSA võib põhjustada tõsiseid, vahel isegi fataalseid infektsioone, mida saab ravida ainult üksiku antibiootikumiga: vankomütsiin, linesoliid, daptomütsiin. Ent üksikud väga harvad MRSA tüved, mis on resistentsed ka vankomütsiini suhtes, hakkavad üksikutes haiglas tekitama probleeme. MRSA ühiskonnas. 1990Te alguses MRSA hakkas levima ka väljaspool haiglaid laiemas kogukonnas. Need tüved ei ole samad, mis esinevad tervishoiuasutustes. Need stafülokokkide tüved, nn ühiskonnaga-seotud MRSA ( community - associated MRSA e
membraani maovalendikku, inhibeerib H+/K+-ATPaasi. Pärssiv toime maohappe produktsiooni sõltub annusest, toime on kiire ja avaldub nii basaal- kui stimuleeritud sekretsioonile stiimuli päritolust sõltumata. Ei toimi AcK ja histamiiniretseptoritesse. Kasutamine: • Maohaavandid (paranemine tavaliselt 8 nädalat) • Kaksteistsõrmiksoole haavandid (paranemine tavaliselt 4 nädalat) K. Vahenõmm 2018 • H pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi ravi koos antibiootikumiga (amoksitsiliin, metronidasool) • MSPVA tingitud haavandid • Refluksösofagiit • Zollinger-Ellisoni sündroomi ravi Plussideks see, et on kõrge selektiivsusega, pöördumatu prootonpumba inhibitsioon tagab pikaajalise soolhappe sekretsiooni pärssimise. Prootonpumba inhibiitorid on kõige efektiivsemad soolhappe pärssimise seisukohast. On efektiivne H.pylori vastu. Efektiivsed siis, kui teised enam ei toimi. Kõrvaltoimed:
(mürgid). 72. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõendavad katsed. Spontaansed on iseeneslikud mutatsioonid, mis on tekkinud ilma mutageenideta, nende arv rakus on väike. Indutseeritud mutatsioonid on tekkinud mutageenide tõttu. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõendati jäljendkülvi katsega. Uuriti,kas antibiootikumi resistentsust põhjustav mutatsioon koloonias tekkis kokkupuutel antibiootikumiga või oli see juba juhuslikult enne kultuuris olemas. 73. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. Mõju võib olla erinev – välimust muutev, kahjulik, kasulik, letaalne, steriilsust põhjustav jne. Haploidsetes organismides saab mutatsioon kohe avaduda, diploidsetes aga peab aga mutatsioon olema kas homo- või hemisügootses olekus. Seega diplodsetel avaldub mutatsioon harvem. 74
palju individuaalseid rakke. Kui külvata piisavalt lahjendatud bakterikultuur tardsöötmele, moodustuvad sinna bakterikolooniad. Jäljendkülvi abil on võimalik testida näiteks seda, kas bakteripopulatsioonis oli streptomütsiini resistentseid mutante enne bakterite kokkupuutumist streptomütsiiniga. Streptomütsiini suhtes resistentsed mutandid olid bakteripopulatsioonis olemas juba enne rakkude kokkupuutumist antibiootikumiga. Sarnased tulemused saadi ka bakterifaagi resistentsete mutantide tekke puhul. 73. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. Mutatsioonid võivad olla kas retsessiivsed või dominantsed. Monoploidsetes organismides nagu bakterid ja viirused on mutatsioonidel võimalus kohe avalduda. Diploidsetes organismides saavad retsessiivsed mutatsioonid avalduda vaid homosügootses olekus. Erandiks on siin X-
indutseerib vastava mutatsiooni teket antibiootikum? jäljendkülvi võimaldab huvipakkuva tunnuse osas bakteripopulatsioonis korraga läbi testida palju individuaalseid rakke. Kui külvata piisavalt lahjendatud bakterikultuur tardsöötmele, moodustuvad sinna bakterikolooniad Bakterikolooniate testimine jäljendkülvi meetodil näitas, et mutatsioonid tekivad juhuslikult. Streptomütsiini suhtes resistentsed mutandid olid bakteripopulatsioonis olemas juba enne rakkude kokkupuutumist antibiootikumiga. Sarnased tulemused saadi ka bakterifaagi resistentsete mutantide tekke puhul. 73. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. Mutatsioonid – vead geneetilise materjali kopeerimisel viivad uute alleelide tekkele Mutant – organism, kellel avaldub mutatsiooni tagajärjel uus fenotüüp Mutatsioonid võimaldavad populatsioonisisest geneetilist varieeruvust ja on alusmaterjaliks evolutsioonile
Plasmiidseid vektoreid kasutatakse siis kloneerimiseks, sest sinna on võimalik kergesti sisse viia võõras DNA, ja plasmiid paljuneb autonoomselt. Plasmiidil peavad aga olema teatud omadused: Esmalt ori sait, mis on vajalik replikatsiooniks. Plasmiid peab kandma mingit spetsiifilist tunnust, et eristada plasmiidiga mikroobe nendest, millel plasmiide ei ole (tavaliselt mingi antibiootikumi suhtes resistentsuse geen, nii et saame antibiootikumiga söötmel kasvatada vaid plasmiidiga mikroobe). Unikaalne restriktsiooni sait, see tähendab, et ei tohi olla rohkem kui üks koht, mis lõigatakse läbi restriktsiooni ensüümiga. Siis saab sinna panna sama ensüümiga läbi lõigataud DNA lõigu. Mingi marker, millega saab eristada inserdiga plasmiide, mitte rekombinantsetest (näit. lacZ geen). Milleks cDNA raamatukogu kasutatakse: 1. Isoleerida ja järjestada geene, mis kodeerivad valku 2
säilitamisel +4°C või külmemas. Toksiin on termolabiilne, hävineb toidu kuumutamisel 60…100°C juures 10 minutit. Imikubotulismi seostatakse kontamineeritud toidu (eriti mee) tarbimisega. Alla-aastastele lihtsalt ei peaks mett andma. C. difficile Määratud antibiootikumravi lõpetada, tõsise haiguse korral metronidasool või vankomütsiin. Relaps on sage, kuna antibiootikumid spoore ei tapa. Teine teraapiaring sama antibiootikumiga on reeglina edukas. Patsiendi lahkumisel tuleks palatit korralikult kasida. Bakterid mõmm :) 05/06 Legionella Üldist. Sale pleomorfne G- pulk. Tavaliste reagentidega värvub halvasti. Toitainete suhtes nõudlik, vajab L-tsüsteiini ja rauasooli. Ei fermenteeri. Fakultatiivselt intratsellulaarsed. Epidemioloogia. Tekitab sporaadilisi, epideemilisi ja nosokomiaalseid infektsioone
Need kolooniad algsel tassil, millest tehtud jäljendid andsid kasvu selektiivsöötmel, sisaldasid ka uuesti testimisel streptomütsiini resistentseid rakke. Need kolooniad, millest jäljendkülv kasvu ei andnud, ei sisaldanud ka uuesti testimisel streptomütsiini resistentseid mutane. See katse näitab seda, et streptomütsiini suhtes resistentsed mutandid olid bakteripopulatsioonis olemas juba enne rakkude kokkupuutumist antibiootikumiga. Mutatsioonide reverteerumine Mutatsiooni, mis muudab algset DNA järjestust, tekitades uue alleeli, nimetatakse ,,edasiviivaks" (ingl. k. forward) mutatsiooniks. Algne DNA järjestus võib ka taastuda ,,tagasiviiva" mutatsiooni (back mutation) tulemusena. Sellist protsessi, kus sekundaarse mutatsiooni tulemusena taastub algne fenotüüp, nimetatakse reverteerumiseks (reversion) ja mutanti revertandiks. Revertant võib olla tekkinud ka supressormutatsiooni tulemusena
Need kolooniad algsel tassil, millest tehtud jäljendid andsid kasvu selektiivsöötmel, sisaldasid ka uuesti testimisel streptomütsiini resistentseid rakke. Need kolooniad, millest jäljendkülv kasvu ei andnud, ei sisaldanud ka uuesti testimisel streptomütsiini resistentseid mutane. See katse näitab seda, et streptomütsiini suhtes resistentsed mutandid olid bakteripopulatsioonis olemas juba enne rakkude kokkupuutumist antibiootikumiga. Mutatsioonide reverteerumine Mutatsiooni, mis muudab algset DNA järjestust, tekitades uue alleeli, nimetatakse ,,edasiviivaks" (ingl. k. forward) mutatsiooniks. Algne DNA järjestus võib ka taastuda ,,tagasiviiva" mutatsiooni (back mutation) tulemusena. Sellist protsessi, kus sekundaarse mutatsiooni tulemusena taastub algne fenotüüp, nimetatakse reverteerumiseks (reversion) ja mutanti revertandiks. Revertant võib olla tekkinud ka supressormutatsiooni tulemusena
annaabi.ee 
