Pooltel juhtudel käsitletakse selle põhjused kui ideopaatilisi, nooremaealistel esineb seda kõige sagedamini peatraumade järgselt ja vanemaealistel, seoses degeneratiivsete muutustega sisekõrvas. Põhjused Seda põhjustab mehaaniline ärritus sisekõrvas, kus vastavad mehhanismid annavad ebanormaalse vastuse pea liikumisele ja seeläbi ärritades tasakaaluelundeid tekib vertigo. Tekib see poolringkanalites, peamiselt posterioorses, harvem horisontaalses (3-12%) ja anterioorses poolringkanalis (2%). Ärritus, mis vallandab vertigo on põhjustatud poolringkanalitesse tekkinud sademe või trombi poolt, mis on kinnitunud endolümfi sees oleva retseptori külge või liigub poolringkanalis vabalt ringi, ärritades endolümfi. Kuna see sade või tromb on endolümfist alati raskem, siis igasugune väiksem liigutus paneb selle gravitatsioonijõul liikuma, kui pea asendit muudetakse ja seeläbi kisub see retseptori kaasa
toimub mesenhüüm epiteel transitsioon (EMT) -jaguneb pea mesodermiks ja somiitideks- nendest omakorda palju massi. · Somiitide areng ja derivaadid -somiitide areng toimub eest tahapoole -segmenteerumine kulgeb anterior-posterior teljel *Notch signaalirajas olev hairy1 osaleb uue somiidi moodustumises, mis ekspress lainetena. -Somiidi epitelialiseerumine: Uue somiidi eraldumisele eelneb lõhe moodustumine. Lõhe asukoha määravad ephriin retseptor EphA4 (somiidi anterioorses osas) ja ligand ephriin B2 (aposterioorses osas). Nende valkude toimel toimub rakk-rakk eemaletõukumine. -Somiitide tekkel on oluline, et mesenhüüm muutuks epiteeliks. -Somiidi spetsialiseerumine: Somiitide saatus on tugevalt determineeritud juba enne, kui nad on tõelisteks somiitideks arenenud. Anterioorsed somiidid on määratud arenema nt kaelalülideks ja posterioorsed nimmelülideks. Sellise spetsialiseerumise eest vastutavad Hox geenid. -Somiidi diferentseerumine:
EMT (epiteliaal-mesenhümaalne üleminek) on epiblasti rakkude läbiminek ürgjutist, neist saavad nii mesodermi rakud (ka mesenhümaalne kude). Hilises blastotsüsti staadiumis paikeb epiblasti peal primitiivne endoderm, selle hulgas on distaalse vistseraalse endodermi (DVE) rakke, millest kujunevad A-P telje väljakujunemisega anterioorse vistseraalse endodermi (AVE) rakud. Posterioorsele poolele tekib ürgjutt. AVE paikneb tulevases anterioorses piirkonnas, sekreteerib ürgjuti toodetule antagonistlike signaalmolekule, mis koos epiblastiga juhivad peapoolset embrüo arengut. Ürgjutt paikneb embrüo posterioorses piirkonnas (vastu AVE) ja ekspresseerib Nodal, Wnt3, Brachyury, Fgf8. Vasak-parem kehatelje kujunemiseks sõlme rakud produtseerivad posterioorsele-ventraalsele pinnale spetsiifilised ripsmed, mille päripäeva toimuv kooniline rotatsioon tekitab vasakule poole suunatud vedeliku voolu sõlme õõnsuses
106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110. Lameusside sool algab suuga anterioorses otsas ja lõpeb pärakuga posterioorses otsas a) õige ; b) vale -ÕIGE 111. Lameusside hingamiselundid a) on kopsud ; b) on lõpused ; c) puuduvad, hingavad läbi naha pinna difusiooni teel -ÕIGE 112. Protonefriidid ehk umbtoruneerud on erituselunditeks. 113. Lameussid on enamasti a) lahksugulised ; b) hermafrodiidid -ÕIGE 114. Ripsussid on a) vabalt elavad -ÕIGR; b) selgroogsete parasiidid . 115. Ripsussid on eranditult vee elanikud a) õige ; b) vale -ÕIGE 116
106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110. Lameusside sool algab suuga anterioorses otsas ja lõpeb pärakuga posterioorses otsas a) õige ; b) vale -ÕIGE 111. Lameusside hingamiselundid a) on kopsud ; b) on lõpused ; c) puuduvad, hingavad läbi naha pinna difusiooni teel -ÕIGE 112. Protonefriidid ehk umbtoruneerud on erituselunditeks. 113. Lameussid on enamasti a) lahksugulised ; b) hermafrodiidid -ÕIGE 114. Ripsussid on a) vabalt elavad -ÕIGR; b) selgroogsete parasiidid . 115. Ripsussid on eranditult vee elanikud a) õige ; b) vale -ÕIGE 116
ürgjutist embrüo sisemusse mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist - kui rakud sisenevad ürgjutti, teevad nad läbi epiteliaal- mesenhümaalse transitsiooni EMT-epiteliaalne mesenhümaalne transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt kasvama hakkab ja kuhu poole hiljem regresseerub). Germinatiivsirp - piirkond, kuhu koonduvad hüpoblasti rakud area pellucida anterioorses osas; sisaldab ka ürgseid sugurakke, mis hiljem migreeruvad piki veresooni gonaadidesse Linnu vastmunetud muna koosneb diskoblastula tsentraal- sestheleväljast(areapellucida)japerifeersesttumeväljast(areao paca). Helevälja rakud on õõnsusega rebust lahutatud, tumevälja rakud on aga rakuvälise rebu külge kasvanud. Diskoblastula koosneb helevälja kohal välimisest (pealmisest)
rohkem rütmitaju Muusikalise kõrva sündroom - Kuulmiskahjstusega seotud seisund, mille käigus kujunevad välja helitaju hallutsinatsioonid: muusika või helid ilma teadaoleva välise allikata - Sensoorne deprivatsioon tekitab kuulmiskeskustes hüperaktivatsioni, mida siis tõlgendatakse muusikana - Analoogne Charles Bonneti sündroomile (nägemishallutsinatsioonid) Häired teadmiste struktuuris - Semantiline dementsus – atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid vähemalt haiguse alguses säilivad - Kliiniliselt – anoomia – raskused sõnade leidmisel, sõnade tähenduste mõistmisel; voolavat tüüpi afaasia – assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõne üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Luululise vääridentifitseerimise sündroomid
Somiitide prekursorrakud (somitomeerid) teevad läbi organisatoorsed muutused – välimised rakud adhereeruvad üksteisega (N-kadheriin) ja moodustavad epiteeli (toimub MET) sisemised rakud jäävad mesenhümaalseteks. Somitogeneesil tekib mesenhümaalsete rakkude vahele perioodiliselt epiteliaalne lõhe, mis jaotab paraksiaalse mesodermi segmentideks e somiitideks. (moodustub epiteliaalne somiit). Epiteliaalse lõhe asukoha määravad ephriini retseptor EphA4 anterioorses osas ja ligand ephriin B2 posterioorses osas. Nende valkude toimel toimub rakk-rakk eemaletõukumine. Esimene somiit tekib kõrvavesiikulist tahapoole, järmised somiidid tekivad presomiitilisest mesodermist, mis on segmenteerumata, regulaarse intervalli tagant anterio-posterioorsel teljel. Somiitide teke kummalegi poole neuraaltoru on sünkroonne, somiitide tekkeks kuluv aeg on täpselt determineeritud ning täpselt reguleeritud erinevate
ja motoorsetesse koorealadesse. See ei ole muidu ainuke emotsioonide peale aktiveeruv ajukoore ala ja näiteks on tihti emotsioonide jms. tekkimisel aktiveerunud poolkerade vahel asuv singulaatkorteks, millega see on samuti ühenduses. Insula kahjustamisel saab takistada õpitavat immuunsüsteemi nõrgenemist oimusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja häireid semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid vähemalt haiguse alguses säilivad. Kliiniliselt – anoomia, raskused sõnade leidmisel, sõnatähenduste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõne üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Otsmikusagarad: otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega
- Kõne mõistmise häire - Pikaajalise mälu häire - Isiksuse ja afekti muutused - Seksuaalkäitumise muutused – mandelkeha - Hallutsinatsioonid - Muusikalise kõrva sündroom – kuulmiskahjustus, tekivad hallutsinatsioonid nagu mängiks muusika toas. Sensoorne deprivatsioon tekitab kuulmiskeskustes hüperaktivatsiooni. - Nägemistaju häire – parempoolne kahjustus Semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili Atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid haiguse alguses säilivad. Teadmised ja arusaamine maailmast kaob järk-järgult. Ajukude hakkab oimusagarates atrofeeruma - Kliiniliselt – anoomia – raskused sõnade leidmisel, sõnatähenuste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõna üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired - Otsmikusagarad:
annaabi.ee 
