Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Antarktis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
antarktis, antarktika, pingviin, taimestik, esindatud, rannikuvetes, samblik, vaalad, platoo, suvekuu, vetikatest, kastevars, loomastik, tormilind, mandril, keiserpingviin, hülged, krillid, mereloomad, kalad, kalmaarid, pingviinid, suviti, kitt, abiootilised, külmast, kõrb, sentimeetri, lumesajud, vihm, päikesekiirgus, polaarpäev, polaarööKliima · Aasta mahasadanud keskmine lumehulk: 12 cm · Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid. Loomastik · Elustik on enamasti seotud veega. · Antarktika üheks sümboliks peetakse lennuvõimetut pingviini. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki. · Hülged, merileopardid · Sinivaalad, mõõkvaalad · Tormilinnud, ännid, albatrossid Asustus · Antarktis on ainuke manner, kus puudub alaline asustus. · Antarktise ainukesed elanikud on teadlased, kes töötavad siin lühiajaliselt · Polaaruurijad elavad spetsiaalsetes
Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõuseb plusskraadideni, hakkab vesi sulama. Sulavesi tekitab voolava vee kraavid. Maismaanõgusid varustavad veega just need sulaveed
Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas 7 Antarktis 9 Antarktise avastamine 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 ' 2 Sissejuhatus Antarktis on manner lõunapolaarvöötmes . Ta on maakera kõrgeim manner ja üle 98% on kaetud mandri jääga . Antarktika aga on lõunapolaarpiirkond, mis hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. 3 Antarktika Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres. Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast. Antarktikasse kuuluvad muu hulgas Bouvet' saar, Lõuna-Georgia saar, Kerguéleni saared,
Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad.
1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 1821. Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas. · MIDDENDORFF uuris Sibeerit ja igikeltsa GEOGRAAFIA on teadus, mis uurib maailma eri piirkondade loodust, seal elavate inimeste elukeskkonda ning inimese ja looduse vastastikuseid seoseid. GEOGRAAFID õpivad tundma ja vaatlevad ümbritsevat keskkonda. Neid huvitavad nii
Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa.Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaarmagun Kivirik LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest
Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku
Veel hiljuti olid peamised liiklusvahendid koertega veetavad natrad, tänapäeval on neile lisandunud roomiksõidukid ja lennukid. Gröönimaal elasid inuitid varem jääst ja lumest tehtud igludes, kuid nüüd elab enamik neist mugavustega korterites ja nad vaatavad telerist sarnaseid programme nagu meie Eestiski. Polaarrebane Jääkaru koos poegadega Antarktika Paiknemine ja kliima Lõunapoolkera polaaralasid ühendab nimetus Antarktika, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnapaarist anti ja arktikos ning tähendab seega Arktika vastandit. Antarktika asub 48. ja 62. lõunalaiuskraadi vahel ning pindala on umbes 60 miljonit km². Lõunapoolkera polaaralade oluline iseärasus on mandri olemasolu, mida nimetatakse Antarktiseks. Selle mandri pindala on 14 miljonit km² ja suurem osa temast on ümbritsestud polaarjoontega. Antakstise ümber on kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean, mille vetes on rohkesti saari ja saarestikke
Tapa Gümnaasium 8. c klass Jäävöönd Referaat Keili Viks Õpetaja: Eve Kasekamp Tapa 2010 Sissejuhatus Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal. Teda iseloomustavad talle omased kliima, taimkate, loomastik, mullastik, veereziim ja mitmed teised faktorid. Maailmas on 13 erinevat loodusvööndit, need on: Jäävöönd, Tundravöönd, Metsatundravöönd, Okasmetsavöönd, Segametsavöönd, Lehtmetsavöönd, Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd, Rohtlavöönd, Poolkõrbevöönd, Kõrbevöönd, Savannivöönd, Lähistroopilise igihalja metsa vöönd ja Ekvatoriaalse metsa vöönd. Loodusvööndite leviku määrab soojuse ja niiskuse jaotumine maakeral. Kuna
Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem.. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke LOOMASTIK. Kus on taimi vähe, seal on ka loomariik vaene. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Mereloomad - Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni )
Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni. Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m) Jaheda vee pärast on A. loomastik liigivaene, kuid väga isendirohke. Planktonikülluse pärast elab seal palju vaalu, kalmaare, hülgeid ja linde; A. on maailma tähtsaim vaalapüügipiirkond. Vaalade arvu vähenemise tõttu on kiiresti paljunenud *krill (peamine vaalatoit)." Kergueleni saarel on registreeritud tugevaim ookeanituul (75 m/s) (aasta keskm. t° --45 kuni -- 55 °C) Merilõvid Antarktika merilõvil on vooljas keha, mida katab pruunikaspunane karv. Isasloomad
1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerterakend, Kajakk. Uurimisjaamad (reostus). Antarktika: (pmood: kõrge,mägine, ebaühtlane, vahelduv, ookeani põhjas tasane) Amundsen Antarktika: 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga . Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km. Vinsoni massiiv 5140 m.Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m. INIMESED: turism,uurimisjamaad(reostus) OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. TAIMESTIK: Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad.
Morsad sünnitavad kevadel, tavaliselt kliburannal. Emane poegib üle aasta ja hoolitseb poja eest ligikaudu kaks aastata; kaksikute sündimine on väga haruldane. Morsad oskavad arvestada jää sulamisi ja triivimisi ning rändavad kuni 3000 km kaugusele põhja. Rände ajal peavad nad hoiduma suurimate vaenlaste (peale inimese ) - jääkarude ja mõõkdelfiinide eest. [2] 1 Erik Kumari. Punane raamat. Tallinn: Valgus, 1982. lk 232 2 Barbara Taylor. Arktika ja Antarktika. Tõlge Eesti keelde: Koolibri, 1995. lk 42-43 Hülge liigikirjeldus 5 Hülged ja mereveised on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja lobadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Hülgeid on enim jahedates
Veestik Umbes 90% Antraktisest on kaetud jääga,mis on keskmiselt 1790 m paks ja max 4500 m Jõgede suudmeid väga ei ole Antarktika ja Arktika jääkilbis asub väga suur osa maailma mageveevarudest Mullastik Mulda esineb seal laiguti ning väga õhukese kihina s.t., et taimede kasvutingimused on rasked Elu on koondunud lõunarannikule, sest seal on kliima pehmem seega muld pole nii palju külmunud Taimestik Hemichloris antarctica Antarktika kastevars Buellia frigida Loomastik jääkaru kuningpingviini sinivaal d Arktiline fulmar Cape petrel Krabihüljes e randal Krill e hiilgevähk lumehani morsk Inimtegevus Antarktikas püsiv inimasustus puudub, aga põhjapolaaraladel elavad
1.Kus paiknevad tundrad? Euraasia, Põhja- Ameerika mandri äärmises põhjaosas. 2.Kus paikneb jäävöönd? Pooluste ümber. Gröönimaa, Antarktika, Kanada Arktika saared. 3.Mis iseloomustab tundra kliimat? Talvel- arktiline õhumass, külm ja kuiv. Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik.
annaabi.ee 
