Seega on etanooli liigtarvitamine äärmiselt ohtlik. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Antud töös annangi väikese ülevaate etanooli mõjust inimorganismile. Vajaliku materjali leidsin internetist aadressilt http://www.annaabi.com. Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele: suu, mao ja soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht
Metsa ja temast saadavaid hüvesid peame enesestmõistetavaks. Näiteks siis, kui seenel käime või õhtul kodus kaminat või ahju kütame. Paraku ei mõista ühiskond metsasektori tähendust ja toimimist piisavalt. Samas väärtustavad eestlased metsa nii puhkekohana kui ka sealt saadavat puitu. Kuid kas üldsus on endale teadvustanud, kui tähtis ja kasulik mets meile tegelikult on ning mida me saaks selle abil oma riigis ära teha? Järgnevalt annangi ülevaate metsa erinevatest funkisoonidest ja tähtsusest. Mets kui selline ei tohiks olla eestlaste jaoks kõigest puhkekoht ega ka küte, tänu millele talvel majad soojad on. Metsal on tegelikult mitmeid erinevaid funkisoone näiteks majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline ja samas ka kultuuriline. Majanduslikult on mets suur tuluallikas. Puidusektorit võib pidada üheks Eesti tähtsamaiks majandusharuks, kuna juba tööstuse käigest annab mets ühe neljandiku
majandusühiskonna kujundamiseks. (Ibid) Nii pakub teadmisjuhtimine ettevõtjale võimalusi uuenduste väljamõtlemiseks ja teadmispõhiste innovatsioonide tootmiseks, et siis lisaväärtuse suurendamise kaudu tõsta ettevõtte efektiivsust ja suurendada konkurentsieeliseid. Minu meelest on teadmisjuhtimise juures olulisteks rõhuasetusteks dünaamilised teadmised ja pädevused, varjatud kollektiivsed teadmised ja innovatsioonide tootmine. Järgnevalt annangi lühiülevaate nendest aspektidest. Dünaamilised teadmised Tänapäeval vajavad organisatsioonid faktiteadmiste asemel dünaamilisi ehk loovteadmisi ja pädevusi, sest need on aluseks uuenduste väljamõtlemisel ja innovatsioonide tootmisele. Whitehead iseloomustas dünaamilisi teadmisi järgmiselt: · dünaamilised teadmised on situatiivsed s.t kontekstispetsiifilised, suhtelised ja sõltuvad olukorrast;
...............................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Selliseid asju nagu pahtleid, plaatimissegusid ja põrandavalamissegusid on palju erinevaid sorte. Töö eesmärk on: tutvustada mõnda toodet, milleks seda kasutatakse ja kuidas. Järgnevaga annangi väikese ülevaate erinevatest ehitusmaterjalidest. 3 PAHTLID 1.1 Vetonit Siloite- kipsplaadi vuugipahtel Vetonit Siloite on spetsiaalne pahtel kipsplaatseinte vuukide pahteldamiseks kuivades ruumides.Niisketes oludes mitte kasutada. Siloite sobib ka lauspahteldamiseks, samuti värvitud pindadel. Sideaine: polümeerne liim
tööle asuda ka väljaspool Eesti Vabariigi piiri, mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Mida on tehtud Euroopa Liidu ametnike poolt selleks, et inimene, vahetades elukohta mõnda teise liikmesriiki, endale töökoha leiaks ja mitte töötuks ei jääks, see on üks teema, millele Euroopa Komisjon parandatud Lissaboni strateegias tähelepanu juhib. Kuid nimetatud strateegia raames tegeletakse ka teiste sotsiaalvallas tähtsate probleemidega- millistega, sellest oma referaadis ülevaate annangi. 1. PARANDATUD LISSABONI STRATEEGIA Üks hüvedest, mida Euroopa Liit (EL) kodanikele pakub, on õigus vabalt ELis ringi liikuda ning elada ja töötada ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Töötajate vaba liikumise põhimõte laieneb liikmesriikide kõigile kodanikele, kuigi nende puhul on seatud lisatingimiseks püsivate elatusvahendite ja tervisekindlustuse olemasolu. Euroopa Komisjoni
valmistasid tollal õngekonksud kalade ja metsloomade luust, kuna õngenööri ülesannet täitis sitkest taimeväädist punutud palmik. Kalade õngitsemine ürgrahvaste juures omas ainult majanduslikku eesmärki. Tänapäeval ekspluateeritakse kalavete rikkusi rahva ainelisteks vajadusteks märksa produktiivsemate püügivahenditega. Samuti on õngepüük väga populaarne sportliku kalapüügina. Selles rehveraadis annangi ülevaate õngepüügi ajaloost, erinevatest õngpüünistest ning nende kasutamise korrast Eestis. 3 1. Õngpüüniste ajalugu Kalapüük on inimkonna jaoks nii ürgne tegevus, et selle algust ei saagi kindlaks määrata. Millal inimesed õngekonksu välja nuputasid, ei tea täpselt keegi. Iidsetelt asulapaikadelt on aga leitud luust asjandusi, mis on tunnistatud ürginimese õngekonksudest.
Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt. Oma töös annangi ülevaate Võgotski, Elkonini ja Piaget`i mängu arengu teooriatest ja sellest, mida on ühist ja mida erinevat nendes teooriates. 3 ELKONIN Elulugu Daniil Elkonin (1904-1984) sündis Poltava kubermangus , ta õppis Poltava gümnaasiumis ja Alexander Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilise Instituudis. Ta on töötanud selle instituudis alates 1929 aastast ,kus tema töö teemaks olid (koostöös Võgotskiga)
mõistusega, samuti sissekodeeritud ettevaatlikkusega. See tähendab, et kui pisipõnn siirdub ühest arenguetapist teise, on vanema ülesanne teha ümbritsevas keskkonnas niisuguseid muudatusi, mis tagaksid lapsele täieliku turvalisuse. Olulisim lapsele turvalise kodu loomise juures on oskus ette näha seda, mis võib juhtuda. Vanemal ei tasuks loota sellele, et ta last niikuinii minutikski silmist ei lase. Palju tõhusam ja kindlam viis on muuta kõik kohad lapsele ohutuks. Selles referaadis annangi põgusa ülevaate sellest, mis ohustab last ning kuidas luua talle turvaline keskkond. 2.LAPSE VASTUVÕTLIKKUS VIGASTUSTELE Lapse-iga iseloomustab terve rida selliseid kehalisi ja vaimseid iseärasusi, mis suurendavad vigastuse saamise ohtu ja teevad ta vastuvõtlikumaks vigastustele, näiteks: · oskus pöörata, roomata, kõndida ja ronida asetab lapse tihti ohtu, kuna ta ei oska veel ohtu
Lapse emotsionaalne kasvatus algab perekonnas. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad ning mida nooremad on lapsed, seda enam on nad seotud perekonna ja vanemate mõjutustega. Pered on oma lastele elukeskpunktiks. Pered on oma laste eest hoolitsejateks, otsustajateks ja õpetajateks. Lapsed saavad peres psüühilise, emotsionaalse ja arengulise heaolu ja pered on esmased laste õpetajad. Oma töös ma annangi ülevaate kodust ja perekonnast kui lapse arengu esmatähtsast mõjutajast. 2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA Kodu on see paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust (vähemalt peaks andma) Eriti vajab turvalisust laps. Kodu annab kõige suuremas koguses ja kõige enne tuge ja jõudu, annab väge, s.o elujõudu. Laps ise on aga väeti. Ta on nõrk, kergesti haavatav (Talts, Tilk 1997:31).
..................33 SISSEJUHATUS Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Samuti arvati, et Maa on lapik. Nüüdseks teame aga, et Päikesesüsteemi keskmeks pole mitte Maa vaid Päike ise. Maa on üsna tähtsusetu, meile on ta tähtis vaid selleks, et see on meie kodu. Muidu omab Maa täpselt sama tähtsust nagu kõik ülejäänud 8 planeeti. Maa liigub koos teiste planeetidega ümber Päikese, moodustades süsteemi mida me kutsume Päikesesüsteemiks. Järgnevalt annangi ülevaate Päikesesüsteemist, selle olemusest ja sealsetest ,,elanikest" ehk süsteemi kuuluvatest planeetidest ja väikekehadest. 2 1.PÄIKESESÜSTEEM 1.1 Päikesesüsteem- mis see on? Nii nimetatakse Päikest koos kõigega, mis tema ümber tiirleb või liigub. Siia kuulub üheksa suurt planeeti koos oma kuudega; komeedid ja loendamatu arv pisikesi kivi- ning jäätükikesi ja tolmuosakesi
annaabi.ee 
