metallplaadid) keevitamise teel või poltidega, mis hiljem betoneeritakse. Sammaste põiksammuks 6x6, 6x9, 3x6 m. ; sammaste põiklõige 30x30 või 40x40 cm. 26. Minimaalsed tellisposti ja eraldiseisva puitposti mõõdud Minimaalsed telliseposti mõõdud: 10x15 cm Eraldiseisva telliseposti mõõdud: 38x38 cm (ilma armatuurita) Eraldiseisva puitposti mõõdud: 10x10 cm, peataladel 15x25 cm 27. Raudbetoonpaneelide ankurdamine seintega ja omavahel Ankurdamiseks asetatakse müüritisse ladumise ajal terasvardad, mis keevituse teel ühendatakse paneeli tõsteaasadega. Samuti ühendatakse omavahel naaberpaneelid. Ankurdamiseks kasutatakse 10...12 mm jämedusi terasvardaid. Ankrute vahekaugus ei tohi olla üle 3 m. Nõrga pinnase ja suhteliselt nõrga seinakonstruktsiooni puhul, ankurdatakse iga paneel. 28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed
· Kergete ja keldrita hoonete puhul on vahel mõistlik kasutada postvundamenti, sest üksik postid annavad piisava tetuspinna. · Monteeritavate r/b sammaste puhul kasutatakse r/b kannvundamente. · Laotavate või valatavate r/b sammaste postvundamendid valmistatakse r/b- st monteeritavatena või monoliitsena. Kivi,-puit- ja terasposte võib toetada nii monteeritavatele, kui ka monoliitsetele vundamentidele. Postide ankurdamiseks kasutatakse viimasel ajal enamasti poltühendusi. Postvundamendi ehitamine eramule on väikese töömahuga. Vaivundamendid Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. Valdavalt kasutatakse kahte vatatüüpi: · Postvaiad - Kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile · Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel. Vaiad jagunevad süvistamis viisi poolest:
b) sammaste piki- ja põiksammuks 6x6m,6x9 või 3x6m ja postide peal talad, kui suurem vahe näit 12m siis talade asemel vermid. sammaste põiklõige 30x30 või 40x40cm. 26. Minimaalsed tellisposti ja eraldiseisva puitposti mõõdud Minimaalsed telliseposti mõõdud: 10x15 cm Eraldiseisva telliseposti mõõdud: 38x38 cm (ilma armatuurita) Eraldiseisva puitposti mõõdud: 10x10 cm (see kannab 10 t), peataladel 15x25 cm 27. Raudbetoonpaneelide ankurdamine seintega ja omavahel Ankurdamiseks asetatakse müüritisse ladumise ajal terasvardad, mis keevituse teel ühendatakse paneeli tõsteaasadega. Samuti ühendatakse omavahel naaberpaneelid. Ankurdamiseks kasutatakse 10...12 mm jämedusi terasvardaid. Ankrute vahekaugus ei tohi olla üle 3 m. Nõrga pinnase ja suhteliselt nõrga seinakonstruktsiooni puhul, ankurdatakse iga paneel. 5
Samuti võib aasu omavahel ühendada, et liita kaht oluliselt erinevas mõõdus köit. Tuntumateks aasadeks on vahemehe sõlm, paalisõlm, austria juhisõlm, surmasõlm e. kahekordne lenk ning ühekordne lenksõlm. 6.1 Vahemehesõlme (Butterfly Knot) Vahemehesõlme (joonis 22) saab kiiresti siduda köie keskele – vaba otsa olemasolu ei ole vajalik. Sõlme mõlemaid otsi võib raskusega koormata. Arboristid kasutavad vahemehesõlme näiteks SRT-ronimistehnika (Single Rope Technics) puhul ankurdamiseks, seda nii oksa kui tüve ümber. Kui mõnel juhul on köie keskele vaja teha stoppersõlm, sobib selleks samuti vahemehesõlm. Joonis 22. Vahemehesõlm 6.2 Paalisõlm (Bowline) Paalisõlm (joonis 23 ja 23a) kuulub arboristi raudvara moodustavate sõlmede hulka. Ta on väga laialdase kasutusalaga ja eelkõige sellistes olukordades, kus vajatakse kõrget usaldusväärsust. Paalisõlm moodustab usaldusväärse aasa, mis ei jookse kunagi kokku, ei
Nakke loovad: a) betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha b) betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre c) tsementkivi liimiv toime ( alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja armatuuri asendist betoneerimise ajal. Nakketugevuseks loetakse suurimat nakkepinget, mille puhul armatuuri ja betooni vahel ei toimu veel olulist nihkumist. Baasankurduspikkus lb on varda sirge lõigu pikkus, mis on vajalik varda piirsisejõu A sfy ankurdamiseks konstantse nakketugevuse fb korral. Arvutuslik ankurduspikkus : Armatuuri vaba otsa ankurdamiseks betoonis tuleb armatuur sellest lõikest, kus teda veel täielikult vajatakse, edasi viia ankurduspikkuse l bd võrra. Ankurduspikkust võib vähendada, kui varras lõppeb konksu, põlve või aasaga või kui ankurduspikkuse ulatuses paikneb külgekeevitatud põikiarmatuur või varda lõpus on spetsiaalne ankur. 17. Konstruktsiooni ümbritseva keskkonnaklasside liigitus
jäikühendused (b...d) 47 Teraskarkassi kasutatakse kõige sagedamini just suureavaliste hoonete ehitamisel: laohooned, tootmistsehhid, aga ka kaubanduskeskused, spordihooned. Järgnevate sõlmedega on toodud näiteid fermide toetamisest ja kinnitamisest teraspostidele. Terassamba alaossa tehakse taldmik jõudude paremaks ülekandmiseks ja vundamendile ankurdamiseks. Et teras ei ole tulekindel materjal, tuleb teraskarkass pärast ehitust kas värvida tulekaitsevärviga või isoleerida tuldtõkestavate kaitsekihtidega. 30. Puitsõrestike süsteemid, elementide sõlmed-liited 48 31. Vahelagedele ja lagedele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon. Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks. Olenevalt asukohast hoones liigitatakse vahelaed:
Terassamba alaossa tehakse taldmik jõudude 3-ehitustooted(elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid- roovid, kate)vahel. laius on 0,7-1,0m ja tavaliselt tehakse see kas asfaldist, asfaltbetoonist, paremaks ülekandmiseks ja vundamendile ankurdamiseks. kivid, plokid, plaadid, paneelid,trepid-astmed) Katus(kaitseb hoonet sademete eest(!) ning on samal ajal tähis kiviparketist kattega. Kuna teras pole tulekindel materjal, tuleb teraskarkass pärast
η2= (132-Ø) /100 kui Ø > 32 mm. Baasankurduspikkus lb on varda sirge lõigu pikkus, mis on vajalik varda piirsisejõu Asfy an- kurdamiseks konstantse nakketugevuse fbd korral (joonis 3.5): πφ2 φ fy f bd l b πΦ = f y , millest l b = ⋅ . 4 4 f bd Joonis 3.5 Nõutav baasankurduspikkus on varda sirge lõigu pikkus, mis on vajalik tegeliku arvutusliku sisejõu Asσsd ankurdamiseks konstantse nakketugevuse fbd korral Φ σ sd l b,rqd = ⋅ , 4 f bd kus σsd on varda arvutuslik pinge ankurduspikkuse alguses. Arvutuslik ankurduspikkus lbd = α1 α2 α3 α4 α5 lb,rqd ≥ lb,min , kus α1, α2, α3, α4 ja α5 on Eurokoodeks 2 tabelis 8.2 antud tegurid, mis võtavad arvesse : α1 varda kuju piisava kaitsekihi korral (standardse põlve, konksu või aasa korral
soojustus, paksusega 140 mm betoonist sisekoor, paksusega 180 mm Sise- ja väliskoore pinnaviimistlus tehakse vastavalt arhitektuuriprojektile. Nähtavale jäävad servad faasitakse 10x10 mm. Seinapaneelid on ennastkandvad. Seinapaneelid ühendatakse postide külge poltidega. 4.6 Õõnespaneelid Kasutatakse õõnespaneele paksusega 220 mm. Paneelid ühendatakse omavahel vuukide armeerimise ja ringsarrusega ühtseks horisontaalsuunaliselt töötavaks tervikuks. Sarruse ankurdamiseks nähakse vajadusel ette teha paneelidesse väljalõikeid. Vuugid monolitiseeritakse. Pingevardad projekteeritakse valmistaja tehases selliselt, et eeltõusud oleks võimalikult väikesed. Paneelidele tehakse pealevalu toepiirkonnas. Pealevalu armeeritakse vastavalt arvutustele. Õõnespaneelide õõntes peavad olema korgid, mille paigaldussügavus võrdub arvutusliku toepikkusega. Tehases tuleb paneeliõõntesse teha avad võimaliku sadevee väljajuhtimiseks
kurdamiseks konstantse nakketugevuse fbd korral (joonis 3.5): 2 fy f bd l b fy , millest l b . 4 4 f bd Joonis 3.5 Nõutav baasankurduspikkus on varda sirge lõigu pikkus, mis on vajalik tegeliku arvutusliku sisejõu As sd ankurdamiseks konstantse nakketugevuse fbd korral sd l b,rqd , 4 f bd kus sd on varda arvutuslik pinge ankurduspikkuse alguses. Arvutuslik ankurduspikkus lbd = 1 2 3 4 5 lb,rqd lb,min , kus 1, 2, 3, 4 ja 5 on Eurokoodeks 2 tabelis 8.2 antud tegurid, mis võtavad arvesse : 1 varda kuju piisava kaitsekihi korral (standardse põlve, konksu või aasa korral
annaabi.ee 
