Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. Pöörlemiskiirust saab muuta kas muutes ankruvoolu või ergutusvoolu tugevust, reeglina muudetakse siiski ankruvoolu tugevust. 7. Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli? 7. Rööpergutus- ankrumähisega rööbiti ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Rööpergutusega elektrimootoris (haruvoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud rööbiti ja saavad sama toitepinge. Ergutusmähise keerdude arv on suur, seda võrreldes ankrumähisega, tema elektriline takistus on seega suur ja ergutusvoolu tugevus moodustab ankruvoolu tugevusest mõne protsendi. Mootori käivitusmoment ja tühijooksu (mootori koormuseta töö) pöörlemiskiirus on väikseimad võrreldes teiste ergutusviisidega. Pöörlemiskiirust saab hästi reguleerida (muutes näiteks ankruvoolu tugevust, vt joonis 6
mõõtemehhanismi ei tohi läbida lubatust suurema tugevusega vool. Osa voolust tuleb mõõtemehhanismist mööda juhtida. Selleks ühendatakse rööbiti lisatakistus, mida nim suntiks. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine voltmeetri mõõtepiirkonna muutmiseks ühendatakse temaga jadamisi lisatakistus, mida nim eeltakistiks. Alalisvoolu mootor ehitus: koosneb paigalseisvast(staator) ja pöörlevast(prootor) osast. Liigid: peavoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega jadamisi. Arendab väikesel kiirusel suurt pöördemomenti(Tramm, troll); haruvoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega rööbiti. Kasutatakse, kus on muutumatu kiirus, kuid koormus on muutuv või kus on vaja kiirust suures ulatuses reguleerida(Ventilaator); kompundmootor: üks ergutusmähis on üh ankrumähisega rööbiti, teine jadamisi. Muutumatu kiirus ja samaaegselt suur pöördemoment(vantsimismasinad).
kommutaatorit. Induktori poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on samaaegselt masina kereks kui ka magnetahela osaks. Induktori poolustele on paigutatud ergutusmähised. Ankruks on pöörlemisvõllil asetsev uurestatud silinder, mis on valmistatud elekrotehnilise terase plekkidest. Silindri uuretes on ankrumähis üks või mitu voolu juhtivat pooli. Alalisvoolumasinad on pööratavad üks ja sama seade võib töötada nii generaatori kui ka mootorina (joonised 2A ja 2B). Kui ankur panna mehhaanilise jõu mõjul pöörlema, siis indutseeritakse ankrumähises Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohaselt induktsiooni elektromotoorjõud: dF dY
Töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas 2. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Ergutusmähis, ankur, hari, lamell, kommutaator, ankrumähis. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge (joonisel ei ole näidatud), mis on ühtlasi elektrimootori kereks ja magnetahela osaks. Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli? Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 7
ergutusmähised. Inerts on võrdelises seoses mähiste induktiivsusega, mis tingibki inertsi. Sisend signaal XS=US ja väljundsignaal XV=Eq. Signaalide operaatorivormi alusel on võimalik leida meil antud lüli ülekandefunktsioon. Eq( p ) W j( p) = U S( p) 2. tüüplüli: Sellesse lülisse kuuluvad EMV teine pool st ankrumähis koos harjadega, mis on ühendatud ankrulamellidega. Teda iseloomustavad signaalide järgnevad seosed: XS=US ja XV=Eq. 10 Ed ( p ) Wq ( p ) = Eq( p ) 3. tüüplüli: Antud lülisse kuulub generaator G, kus XS=UEG ja XV=EG. Kui me ei arvestaks
Parema kommutatsiooni saamiseks on otstarbekas kas. Kõvu (süsigrafiit-, grafiit- või elektrografiit-) harju, sest need tagavad kõige suurema üleminekutakistuse. Tähtis on harja laius, mida laiem on hari, seda rohkem katab lesti ja seda rohkem võtab üheaegselt osa seksioone kommuteerimisel (suureneb vastastikune EMJ), liialt kitsad harjad ei ole hed puhtalt mehaanilise tugevuse poolest. Ankrumähis teha lühendatud sammuga ja treppmähisena (joonis 2.29) mis parendab kommutatsiooni kasutamist (vähendab vastastikuse induktsiooni EMJ).
4) magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud takisti abil või ergutusmähise sildamise teel takistiga 5) üheaegselt mitut suurust Alalisvoolumootorite pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises või ergutusmähises. Vastulülituspidurdamisel on vaja muuta ankru- või ergutusmähise polaarsus vastupidiseks, selleks et muuta masinas tekkiv momend vastupidiseks. Tavaliselt lülitatakse ümber ankrumähis. Et ankru pöörlemissuund on kuni seiskumiseni sama, pinge polaarsus aga muudetud, siis liituvad indutseeritud emj ja toitepinge. Sellepärast tuleb lisada lisatakisteid, et takistada liiga suure voolu tekkimist. Pidurdamine toimub vastupidises suunas pöörlemisele. 44. Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? Asünkroonmootori töö eelduseks on kolmefaasilise vooludesüsteemi olemasolu. Kui voolude
terasplekist, nende otste kuju tagab ergutusmähise hea kinnituse ja magnetvoo soovitava joatumise pooluuste ja ankru vahelises õhkpilus. Ergutusmähise otsad on toodud klemmplaadile. Kere otsetesse kinnitatakse poltidega laagrikilbid. Ühe laagrikilbi siseküljele on kinnitatud harjahhoidikud koos harjadega, mille küljest suunduvad painduvad vaskjuhtmed masina klemmiplaadile. Alalisvoolumasinad on pööratavad nagu sünkroonmasinadki, st neid võib kasutada generaatori ja mootorina. Ankrumähis koosneb paljudest sektsioonidest, mis on kommutaatorilestade kaudu omavahel ühendatud ja moodustavad kinnise ringmähise. 37. Alalisvoolumootorid: ehitus, tööpõhimõte, mehhaaniline karakteristik, käivitamine, reverseerimine Alalisvoolumootoreid kasutatakse elekterveonduses ja mitemesuguste tööpinkide ajamites, autodes jm. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähistes
sädelemise tugevnemist. Samas tekitab see raadiohäireid. Parema kommutatsiooni saamiseks on otstarbekas kas. Kõvu (süsigrafiit-, grafiit- või elektrografiit-) harju, sest need tagavad kõige suurema üleminekutakistuse. Tähtis on harja laius, mida laiem on hari, seda rohkem katab lesti ja seda rohkem võtab üheaegselt osa seksioone kommuteerimisel (suureneb vastastikune EMJ), liialt kitsad harjad ei ole hed puhtalt mehaanilise tugevuse poolest. Ankrumähis teha lühendatud sammuga ja treppmähisena (joonis 2.29) mis parendab kommutatsiooni kasutamist (vähendab vastastikuse induktsiooni EMJ). Kommuteerivas seksioonis EMJ vähen-damiseks kasutatakse lisapooluseid mis asetatakse peapooluste vahele. Reak-tiivse
Rööpergutusmootori pidurdus- *Vastulülituspidurdamisel on vaja muuta ankru- või ergutusmähise järgi omakorda sünkroon(väljapoolustega, peitepoolustega) ja asünkroon(lühis ja faas) masinad 3) polaarsus vastupidiseks, selleks et muuta masinas tekkiv moment pidurdavaks. Tavaliselt lülitatakse ümber pisimasinad. ankrumähis, sest suure induktiivsusega ergutusmähise kommuteerimisel võib magnetvälja kiire muutus 12. Trafo tühijooks emj, ülekandetegur.Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge põhjustada isolatsiooni läbilöögiks piisva liigpinge. Et ankru pöölemissuund on kuni seiskumiseni sama, samasagedusega teistsuguse väärtusegavahelduvpingeks
Maksimaalne ankruvool on samuti piiratud kommutaatori ehituse tõttu. Alalisvoolumootoril on kaks sõltumatut muutujat, mille koostoimes arendatakse pöördemoment. Need on staatoriahel ja rootoriahel. Alalisvoolumootori mudeli koostamiseks liikumatus koordinaadistikus , (joonis 5.17, a,) on telg pooluste teljeks, mida kommuteeritakse mootori talitluse vältel. Telg on ühildatud harjade teljega ning seega on üks ankrumähis paigutatud piki seda telge. Alalisvoolumootori staatorit nimetatakse induktoriks (seal paikneb ergutusmähis). Rootorit nimetatakse ankruks (seal paikneb ankrumähis). Nagu teistel mootoritel, koosneb alalisvoolumootori vooluvektor kahest komponendist: ankruvoolust ja ergutusvoolust. Ankruvool sõltub koormusest ning tekitab magnetomotoorjõu ja elektromagnetilise momendi. Seega on konstantse ergutuse korral arendatav elektromagnetiline moment määratud valemiga (5.5)
Ankru kahekihiline mähis on paigutatud mootori hooratta pöia uuretesse; pöid on teh- elektrömotoorjõud (emj.). Pööfisvoolude vältimiseks on tud trafoterase lehtedest. Ankrumähise sektsioonide otsad ankru trummel koostatud üksteisest laki või oksiidiga eral- on joodetud kausja hooratta põhjas asuva kommutaatori datud trafoteras-ketastest. Ankrumähis koosneb mitmest lamellide külge. Ankru selline kujundus suurendab ta läbi- sektsioonist, mille otsad on joodetud k o m m u t a a t o r i mõõtu ja väntvõllile rakendatavat pöördemomenti masina vasklamellide külge. Viimased on rummust ja üksteisest töötamisel käivitina. isoleeritud vilgukivist vahekihiga. Magnetsüsteem, s. o. 12 pooluskinga koos kähe eraldi
annaabi.ee 
