RISTIUSK (kristlus, kristlased) Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ainestik - mütoloogilised ja ajaloolised sündmused, eetika, käitumisjuhendid, tulevikuhoiatused, Kristuse elu jms. 10 käsku mida kristlased täitma peavad 1) Sinul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval 2) Sina ei tohi teha ebajumala kuju - midagi sellist mida se teenid kui Jumalat mi...
Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal. Materialism ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus. 17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Rõhutatakse luude rolli
Jaapani usundid Jaapani usundid on pajused ja nad ei esine eraldi.. Seepärast on Lääne-maailmal raskem seda kõike mõista. Iga jaapani usund on sõltuv teisest, mistõttu neid väga hästi lahku viia ei saa. Pesemisrituaal. Jumala mõne kehaosa pesemine. Tulnud animismist. Araigannon. Gami usu taust (shintoism). On veel ka eraldi budism. Kuid inimeste igapäevaelus on need kokku sulanud. Kui kysida, mis usku sa oled, siis inimesed vastavad, et nad polegi. Nad osalevad usklikes rituaalides kuid ei tunnista end usklikeks. See on seotud sellega, et usklikkus ja pühendumine on seal uus asi. Paljud jaapanlased ei seosta on rituaale ja muud sellist ühele jumalale pühendumisega. Ui võrrelda nt kristlastega, siis nad nagu polekski usuinimesed.
Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism – hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal. Materialism – ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus. 17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Rõhutatakse luude rolli
Metsas maga pea põhjas. 10. Imemine Kaudne kontakt 1. Puhumine 2. Jälgedes käimine 3. Asemel magamine 4. Toolil istumine 5. Kellegi asja saamine ( eraldi kauss tuleb 20. sajandi alguses) 6. Üle läve andmine 7. Nimetamine 8. Kiitmine (loomi ja lapsi ei tohtinud kiita) 9. Pilk - kade 10. Pilk - otsa vaatamine (võimuvõitlus) 11. Kinkimine 7-11 mitte teha. 12. Eitamine 13. Pilkamine, naermine - tänapäeval ebausk - jäänukid animismist 14. Küsimine 15. Mõistatamine } Pead ise vastama jah, enne ei saa sulle midagi teha. Petmine oli vastastikune võitlus. Veel varasem kuju - reageering/emotsioon/tunne Tunne - ehmatus - teise hingeosa sisenemine - igatsus - hirm - hirm on see, mis mehe araks teeb - üllatus Söömine, piibu panek, näopesu - petmise vastandamine Hoole-, lina-, õnnekägu. Eest-vasak-parem-tagant. Sünnipäevi ei peetud (inimesekesksus).
kui loomulikku ning kohustuslikku. Kollektiivsete rituaalide kaudu kinnitavad inimesed ühteaegu nii oma usku üleloomulikesse olenditesse kui ka omevahelisi sidemeid. 3 Austraalia põliselanike totemism seostab inimrühma ning selle keeldude ja käskude süsteemi mõningate loomade ja muude looduslike nähtustega. Edward Burnett Tylor postuleeris arengu animismist polüteismini ning sealt edasi monoteismini. Rituaalide vorm säilib paljude põlvkondade vältel, kuigi nende tõlgendused võivad muutuda, tähendus säilib nii rituaali vormis eneses kui ka teatava rituaalse tegevuse seletustes. Religioonipsühholoogia - teadus, mis uurib religiooniga seotud psüühilisi nähtusi. Peamised esindajad William James, S.Freud, C.G.Jung. Religioonisotsioloogia - teadus, mis uurib religiooni ja ühiskonna vahelisi suhteid.
Ta uuris Mehhikos Tolteekide kultuuri ja otsis selle jäänu- seid. • Charles Darwin Iga ühiskond või kultuur areneb lihtsat arengurida kasvades lihtsamalt keerulise- maks. Näit aborigeene peeti reliktideks kaugetest aegadest, tõendati, et kõik kultuurid läbivad selle etapi. 2.2.1 Evolutsionistide põhilised huvialad: 1. Ühiskonna ja riigi teenimine ja areng (Morgan) 2. Abielu ja perekonna päritolu ja areng 3. Religiooni teke ja areng (Taylor’i ideed animismist, mitme jumala kummarda- mine, ainujumalakummardamine) Alates 19. saj lõpust said evolutsionistide ideed kriitika väärilisteks. 4. Difusionism — kultuurielementide ruumiline levimine. Difusionismi esindajad uskusid, et kõik kultuurid on alguse saanud Egiptusest (heliotsentrism). Saksa- Austria kultuuriringide koolkond väitis, et eksisteerivad mitmed südamikud, mil- ledest levib kultuur ka naaberaladele. 5
Cox (1991) lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest. Teetähised Ruumi suurus. Katse tulemus sõltub sageli katse ülesehitusest. Näivus ja tegelikkus ehk animismist Enne 4.eluaastat lähtuvad lapsed peamiselt isiklikust kogemusest, ning peavad seda reaalseks. 4.aastased aga on võimelised juba eristama näivust ja reaalsust, nt katse kassiga, kellele pandi koera mask ette. 18 Kogemus erinevate asjadega kokkupuutumisel on oluline lapse maailmapildi avardamiseks. Näivusel ja tegelikkusel tehakse vahet juba väga noores eas. Lapse jaoks