ehk Ida-Katoliku kirikust. Suurbritannia rahvaste kujunemine 2 at eKr. Inglismaal on põhilised keldid. Inglismaa muutub 1 saj pKr Rooma provintsiks. Piirialadele rajatakse võimsad kindlistused. Pärast Rooma riigi langemist unustatakse Roomna kultuur. Risitiusuga ollakse tutvutud aga see ka ununeb. 5,6 saj rändavad sisse anglid, saksid, ja jüütid. Nad saavad domineerima. Enamus kelte assimileerub anglide ja saksidega ja keldid jäävad püsima Iirimaale. 7 saj on kujunenud hulgaliselt väikseid anglosakside kuningriike. Tähtsamad kuningriigid on: Essex, Sussex, Wessex, Kent, Mercia. Kord tõuseb üks esile, kord teine. Wessex tõuseb kõige tähtsamaks kuningriigiks. Kuningas Egbert ühendab Inglismaa 829.a ühtseks riigiks. Riik saab nimetuse Inglismaa. Ühinemine oli vajalik, sest talupoegade pärisorjastamine oli vaja lõpule viia ja välisoht oli päris suur, sest
Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451. a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476. a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja rajas
elu jumaldamine, armastus naise vastu, Germaani keeled jäid valitsevaks Euroopa mis oli kurtuaasse moraali aluseks põhjapoolses osas: sakslased, hollandlased ja Kurtuaasne lüürika ja rüütliromaan Skandinaavia rahvad (normannid). Keskaja stabiilsuse tagas: ristiusk, Keldi hõimud - iirlased, sotlased, uelslased, seisuslik kord, manufaktuursus (ei tohti- britid - segunesid mandrilt tulnud anglide ja nud teha paremini ega halvemini) saksidega ning normannid Prantsusmaalt. Slaavi rahvastest olid ladina keele ja kutuuriga 2. Keskaja eeposte üldiseloomustus tihedamas kontaktis poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid. "Beowulf" VIII sajandil kirjutatud Soomeugrilastest jõudis keskaja kultuurisfääri anglosaksi eepos. Lõuna-Rootsis elanud ungarlased.
Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 8 anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476 a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja rajas Itaaliasse ja sellega piirnevatele aladele oma kuningriigi. Ida-Rooma riik (e Bütsantsi riik) jäi püsima kuni 1453 aastani.
hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; Vana-Rooma ANTIIKAEG 8 anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476 a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja rajas Itaaliasse ja sellega piirnevatele aladele oma kuningriigi. Ida-Rooma riik (e Bütsantsi riik) jäi püsima kuni 1453 aastani.
aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne- Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias. Kuigi roomlased koos läänegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia väljadel 451 a sõjaliselt lüüa, siis see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476 a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja rajas Itaaliasse ja sellega piirnevatele aladele oma kuningriigi. Ida-Rooma riik (e Bütsantsi riik) jäi püsima kuni 1453 aastani.
Suurbritannias allusid nad V sajandini Rooma keisrite võimule ning võtsid vastu ristiusu. 5. sajandil Rooma ülemvõim Britannias lõppes. Kohe ilmusid aga uued vallutajad: germaani hõimud anglid, saksid ja jüütid, kelle seniseks elupaigaks oli tänapäeva Holland ja Põhja-Saksamaa, purjetasid 5. sajandi II poolel üle Põhjamere ja asusid Suurbritanniasse. Britid tõrjuti saare idaossa või sunniti põgenema Iirimaale. Vallutatud maad hakati nimetama Inglismaaks (Anglia anglide hõimu järgi) ja selle asukaid anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik Kent asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki: Wessex, Sussex ja Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki: East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasustusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle.
Britid tõrjuti saare idaossa või sunniti põgenema Iirimaale. Vallutatud maad hakati nimetama Inglismaaks (Anglia- angli hõimu järi) ja selle asukaid anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik-Kent- asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki : Wessex, Sussex, Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki : East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasutusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv poistisoon pendeldas kuni viikingiaja alguseni. (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsusas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks.
Suurbritannias allusid nad V sajandini Rooma keisrite võimule ning võtsid vastu ristiusu. 5. sajandil Rooma ülemvõim Britannias lõppes. Kohe ilmusid aga uued vallutajad: germaani hõimud anglid, saksid ja jüütid, kelle seniseks elupaigaks oli tänapäeva Holland ja Põhja-Saksamaa, purjetasid 5. sajandi II poolel üle Põhjamere ja asusid Suurbritanniasse. Britid tõrjuti saare idaossa või sunniti põgenema Iirimaale. Vallutatud maad hakati nimetama Inglismaaks (Anglia anglide hõimu järgi) ja selle asukaid anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik Kent asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki: Wessex, Sussex ja Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki: East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasustusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle
goodid asusid ründama Lääne-Rooma riiki. Esialgu suudeti rünnakuid tõrjuda, kuid alates 406. aastast ei suudetud enam gootide rünnakutele vastu panna, 410. aastal rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma linna. Nõnda purunes Rooma võitmatuse müüt ning riik langes korduvate rünnakute alla. 476. aastal tagandas germaanlane Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Ent segased ajad jätkusid, germaani hõimude, gootide, vandaalide, sueebide, langobardide, anglide, sakside, jüütide ja teiste liitlashõimude riigid tekkisid ja kadusid, püsivamad olid vaid Frangi riik tänase Prantsusmaa aladel ja läänegootide riik tänase Hispaania aladel. Ühest küljest lõi kiriku roomalik identiteet välja alles pärast Lääne-Rooma riigi kadumist maailmakaardilt. Kirik pidi alles hoidma roomalikku traditsiooni kui kõrgkultuuri vastandina barbarlikele germaani hõimudele. Samas saab kõnelda ka
annaabi.ee 
