· rasvade sisalduse regulatsioon · vitamiinide varu säilitamine · punaste vereliblede süntees lootel · kolesterooli süntees Tsirroos on maksa-põletik, mis tekib alkoholi liigtarbimisel. Mõisted · Baroretseptor -sensor, mis asub veresoones mitmetel imetajatel. See tuvastab vere surve ja saab saata sõnumeid kesknärvisüsteemi. · Difusioon - molekulide hajumine gaasis v vedelikus · Reniin on valkude lõhustaja, mis tükeldab ära maksas toodetava angiotensinogeeni nimelise aine, selle tagajärjel tekivad kiirelt vererõhku tõstvad ained angiotensiinid. · Adrenaliin - on sümpatomimeetiline monoamiin, mida toodavad neerupealised. Allikad 1. www.ebu.ee/esitlus/Inimene.ppt 2. www.slideshare.net/helina20/homostaas-370849 3. www.kmi.ttu.ee/upload/File/Haiguseopetus_3_1_ Sydamehaigused_Anat.ppt 4. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/348/VERE RINGE%20F%C3%9CSIOLOOGIA.pdf 5. ,,Bioloogia gümnaasiumile II osa 3
Trombitekke risk on natuke kõrgem kui muidu. Kõige suurem risk on neil, kes suitsetavad, väga pikalt kasutavad pille (eriti naistel vanemad kui 35a). Risk suurem nende preparaatidega, mis sisaldavad desogestreeli või gestodeeni. Riskifaktoriteks on suitsetamine, kõrge vererõhk, ülekaalulisus. Munasarjade ja endomeetriumi kasvaja tekke risk on väiksem. Väga vähestel tõuseb vererõhk lühikeseks ajaks peale preparaatide kasutamise alustamist. Tekib, sest suureneb tsirkuleeriva angiotensinogeeni hulk. Head mõjud: raseduse vältimine, menstruatsiooni sümptomite vähenemine – ebaregulaarsed menstruatsioonid, vahemäärimised. Väheneb rauavaegusaneemia ja premenstruaalne pinges olek ja healoomulised moodustised rindades ja emakas. Ainult gestageeni sisaldavad pillid: norethisterone, levonorgestrel or ethynodiol. Võetakse igapäevaselt vahet pidamata. Peamiselt muudab emakakaela limaskesta, et spermidele muuta see läbimatuks. Kõrvalmõjud: alternatiiv kombineeritud pillile
negatiivselt laetud ained (anioonsed). Samuti mõjutab molekuli kuju ja millisel määral saab deformeeruda. Regulatsioon. Hormoonide kaudu (reniin-angiotensiin-aldosteroon) ja 2 sisemist faktorit ning üldiselt süsteemne regulatsioon. Reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem - hormooni reniin toodavad jukstaglomerulaarsed rakud aferentse arteriooli seinas. Kui on hüpotensioon (madal vererõhk), siis voolab neerudest läbi vähem verd > stim. reniini vabastamist. Reniin muudab angiotensinogeeni (toodetakse maksas) angiotensiin I. Angiotensiin I muudetakse aktiivsemaks angiotensiin II angiotensiini konvertiva ensüümi poolt (ACE). ACE asub kopsu endoteelis, aga on olemas ka neerus ACE on olemas ka neerus (kapillaari endoteelis ja proksimaalses tuubulis). Toimub lokaalselt angiotensiin I konversioon angiotensiin II, mis reguleerib verevoolu neerus iseseisvalt muudest süsteemidest. Angiotensiin II: * potensiaalne vasokonstriktor (veresoonte ahendaja) ja otseselt suurendab
Neerutegevuse hormonaalne regulatsioon-antidiureetiline hormoon suurendab tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka, reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust, parathormoon suurendab Ca tagasiimendumist neerutorukestes, Milline peptiidhormoon langetab vererõhku-aldosteroon Reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem-Reniin vabaneb neerudest siis, kui neerude vereloovutus väheneb või naatriumi konsentratsioon langeb normist madalamale. Reniin kutsub esile vereplasmas valgu angiotensinogeeni, mida sünteesitakse maksas ja mis muutub angiotensiin I, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi abil muudetakse angiotensiin II.Angiotensiin ahendab arterioole(see põhjustab vererõhu tõusu ja suurendab vereloovutust neerudes), kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni, mis tingib Na konsentratsiooni tõusu, see põhjustab vere hulga ja rõhu tõusu. Neeru talitluse seos vererõhuga-ANP on aldosteroonile vastupidine mõju. See suurendab
· Rõhu tõus unearteris vähendab aldosterooni taset baroretseptoritelt lähtuvate impulsside tõttu. · Füüsiline valu, emotsioonid suurendavad aldost. Eritust sümpaatilise närvisüsteemi kaudu. Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem: · Reniin vabaneb neerude jukstaglomerulaaraparaadist siis, kui neerude verevoolutus() väheneb või naatriumi () kontsentratsioon langeb normist madalamale. · Reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi kaasabil muudetakse aktiivseks aineks angiotensiin II-ks. · Angiotensiin II toimed: Ahendab arterioole. Veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu ja suureneb neerude verevoolutus, selle tagajärjel tõuseb ultrafiltratsioonirõhk ja suureneb diurees. Kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni, mis tingib
angiotensiini kontsentratsiooni produktsiooni tõus.(1) Iga nefroni juures tuleb Henle lingu ülenev osa tagasi oma veresoonte päsmakeste juurde, kulgeb toomasoone ja viimasoone vahel. Toomasoone seina rakkudes(jukstaglomerulaarrakkudes) leidub sellel kohal sõmeraid, mis sisaldavad ensüümitaolist ainet renniini. Reniin vabaneb neerude jukstaglomerulaarrakkudest siis kui neerude veevoolutus väheneb ja Na+ kontsentratsioon langeb normist madalamale.Renniin kutsub esile vereplasmavalgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks 6 aineks angiotensiin II. Veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, selle tagajärjel tõuseb filotratsioonirõhk ja suureneb diurees. Vereringes vabaneneud renniini abil toimub maksa toodetud valgu lõhustumine, moodustub angiotensiin (angiotensiin II), mis
· Rõhu tõus unearteris vähendab aldosterooni taset baroretseptoritelt lähtuvate impulsside tõttu. · Füüsiline valu, emotsioonid suurendavad aldost. Eritust sümpaatilise närvisüsteemi kaudu. Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem: · Reniin vabaneb neerude jukstaglomerulaaraparaadist siis, kui neerude verevoolutus() väheneb või naatriumi () kontsentratsioon langeb normist madalamale. · Reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi kaasabil muudetakse aktiivseks aineks angiotensiin II-ks. · Angiotensiin II toimed: Ahendab arterioole. Veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu ja suureneb neerude verevoolutus, selle tagajärjel tõuseb ultrafiltratsioonirõhk ja suureneb diurees. Kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni, mis tingib
veepuudusel produtseeritakse rohkem; suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestes), aldosteroon ja 11-desoksükortikosteroon (kuuluvad neerupealise koore mineraalkortikoidide hulka; suurendavad Henle lingu ülanevas sääres Na ja sellega ka vee tagasiimendumist ning vähendavad diureesi, aldosteroon soodustab K väljaviimist; stimuleerivad Na-vaegus ja K- liig), reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS) (reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) (vabaneb südamekodade lihasrakkudest; aldosteroonile
Rõhu tõus unearteris vähendab aldosterooni taset baroretseptoriteltlähtuvate impulsside tõttu. Füüsiline valu, emotsioonid (ärevus, hirm, viha) suurendavad aldost. eritust sümp. NS kaudu. RENIIN-ANGIOTENSIIN-ALDOSTEROON- SÜSTEEM Reniin vabaneb neerude jukstaglomerulaar rakkudest siis, kui neerude verevoolutus väheneb ja naatriumi kontsentratsioon langeb normist madalamale. Reniin (protelüütiline ensüüm) kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes vastava spetsiaalse ensüümi kaasabil muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angiotensiin-II-ks. Veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, selle tagajärjel tõuseb ultrafiltratatsioonirõhk ja suureneb diurees. Angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb
veepuudusel produtseeritakse rohkem; suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestes), aldosteroon ja 11- desoksükortikosteroon (kuuluvad neerupealise koore mineraalkortikoidide hulka; suurendavad Henle lingu ülanevas sääres Na ja sellega ka vee tagasiimendumist ning vähendavad diureesi, aldosteroon soodustab K väljaviimist; stimuleerivad Na-vaegus ja K-liig), reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS) (reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni – suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) (vabaneb südamekodade lihasrakkudest; aldosteroonile vastupidine toime; suurendab ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na
annaabi.ee 
