hüpotroofia, kaasasündinud arenguhäirete, enneaegsuse ja teiste raseduse tüsistuste põhjustajaks (Kaarma jt., 1992). 1.3.4.1 Foolhape Foolhape kuulub B-rühma vitamiinide hulka ja on väga oluline raseduse ajal. Ta osaleb aktiivselt uute rakkude moodustamisel ja tagab normaalse vereloome (Raukas ja Raal, 2009). Samuti on tal neuraaltoru defekte ennetav toime. Sellisteks väärarenguteks on spina bifida ehk lülisamba lõhestumus ja anentsefaalia ehk peaaju puudumus. Foolhappe puuduse korral ei sulgu neuraaltoru täielikult kogu pikkuses ning tekib spina bifida. Anentsefaaliga vastsündinud surevad peatselt pärast sündi, kuna peaaju on täielikult või suuremas osas puudu. Uuringud on näidanud, et foolhappe suuremad annused võimaldavad ära hoida kuni 70% spina bifida juhtudest. Foolhappe looduslikud allikad on tumerohelised köögiviljad, puuviljad ja kaunviljad. (Fenwick, 2002)
Kraniostenoos – Kolju luustumishäire(kolju on kitsas) •Õmbluste liiga kiire luustumine •Väline tunnus -pea ei kasva •Vaimse arengu mahajäämus hiljem •Vahel võimalik operatiivne ravi Mikrotsefaalia - Aju väike; vaimse arengu mahajäämus •Põhjuseks võib olla –geneetiline defekt –infektsioonhaigus –ioniseeriv kiirgus enne 16. Fetaalnädalat Anentsefaalia - Suuraju struktuuride arenematus •Neuraaltoru häire 4. fetaalnädalal •Eluga kokkusobimatu •Esinemissagedus < 1/10 000 elussünni kohta Atsefaalia – pea kaasasündinud puudumine 11
ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Arenguhäire põhjused võivad olla järgmised: geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad pingesse, õmblused eralduvad, peaümbermõõt ja laup suurenevad, loojuva päikese fenomen- ei saa üles vaadata. Sunteeritakse liikvor juhitakse südame või kõhuõõnde.
Õrtel on kahte liiki probleeme – bioloogilised ja keskkondlikud ja enamasti ainult keskkond ÕRi ei anna, see peab olema bioloogilise taustal. H. Õpiraskuste arenguline dünaamika ja seda mõjutavad tegurid. Vaimset võimekust mõjutavate tegurite jaotumine mõjuaja alusel (sünnieelsed, sünniaegsed ja sünnijärgsed mõjutegurid). Prenataalsed – enne sündi Geneetilised - enamasti KNS-i arengu häired (nt hüdrotsefaalia, anentsefaalia, spina bifida) Ei ole olemas IQ geeni. Tegemist on polügeense tunnusega vaimse võimekuse näol. Selle eest vastutavad mitmed geenid, iga geen mõjutab mingit kindlat osa. Keskkondlikud mõjud (nt ema alatoitlus, alkoholism, viirusnakkused, kiiritus) – võivad viia sarnast KNS haigusteni, nagu geneetilised. Prenataalsed ehk enne sündi tekkivad või mõju avaldavad põhjuslikud faktorid on geneetilised enamasti. Kuidas uus organism kokku pannakse
autism; Atüüpiline autism; Retti sündroom; Lapse muu desintegratiivne häire; Hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga; Aspergeri sündroom) Kaasasündinud arengulised häired Arenguhäired: põhjused võivad olla geneetilised (nt. 21 kromosoomi trisoomia – downi tõbi; nakkushaigused (tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained (ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia (suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal), mikrotsefaalia (aju väike, vaimse arengu mahajäämus, põhjused: geneetilised, infektsioonid), kraniostenoos (kolju luustumishäire, õmbluste liiga kiire luustumine, vaimne mahajäämus), neuraaltoru häired (peaaju songad – entsefalotseele; seljaaju songad – meningotseele, spina bifida), hüdrotsefaalia. Laste tserebraalparalüüs Laste tserebraalparalüüs (PCI) on püsiv kesknärvisüsteemi ehk aju kahjustus, mille
Siin on protsente ka, neid ei pea pähe õppima. Kerge VAA korral on riskifaktorid, mis võivad põhjustada probleemi teada 43% juhtudest ja vaid 24% on teada põhjus, miks lapsel on VAA. jne jne jne. Vaimset võimekust mõjutavate tegurite jaotumine mõjuaja alusel (sünnieelsed, sünniaegsed ja sünnijärgsed mõjutegurid). Prenataalsed – enne sündi - Geneetilised - enamasti KNS-i arengu häired (nt hüdrotsefaalia, anentsefaalia, spina bifida) Ei ole olemas IQ geeni. Tegemist on polügeense tunnusega vaimse võimekuse näol. Selle eest vastutavad mitmed geenid, iga geen mõjutab mingit kindlat osa. - Keskkondlikud mõjud (nt ema alatoitlus, alkoholism, viirusnakkused, kiiritus) – võivad viia sarnast KNS haigusteni, nagu geneetilised. Prenataalsed ehk enne sündi tekkivad või mõju avaldavad põhjuslikud faktorid on geneetilised enamasti. Kuidas uus organism kokku pannakse
KV: Aju areng • Embrüogenees: ektoderm neuraalplaatn-toru 3.5. põiekese staadium ajuosade Aju areng formeerumine Lõplik närvirakkude arv määratakse: • Patoloogia korral: anentsefaalia, entsefalotseele, müelomeningotseele 1. aksonite funktionaalsete kontaktide arvuga 2. saadavate troofiliste närvikasvu faktoritega • Neuroblastide produkts. migratsioon (16-19.n.)diferentseerumine apoptoos Aju on “dünaamiline organ”-midagi pole kindlat ega fikseeritut • Patoloogia korral : mikrotsefaalia, kortikaalne düsplaasia
jäsemete deformatsioonide teket. Uuringu eeliseks on see, et kuna see tehakse varases raseduse järgus, on haige loote korral väiksema raseduse katkestamine ema tervisele ohutum. Raseduse 18.-20. nädalal suunatakse rase ultraheliuuringule raseduse suuruse täpsustamiseks ning loote väärarendite skriininguuringuks. Uuringu teostab naistearst või radioloog. Skriininguuringul on enamasti avastatavad raskemad loote väärarendid: anentsefaalia e. peaajutus, suuremad seljaaju songad, varased vesipead, rasked neeruanomaaliad või neerude arenematus e. agenees, rasked skeletiväärarendid, loote hüdrops. Selles rasedusjärgus on raske avastada südame väärarendeid, samuti seedetrakti anomaaliaid. Loote kasvu ja gestatsiooniea hindamiseks mõõdetakse loote biparietaalmõõt, keha keskosa risti- või ümbermõõt ja reieluu pikkus. Samuti hinnatakse lootevee hulka ning platsenta asetsust.