Kui ankur viiakse keskasendist kõrvale, siis ühe mähise induktiivsus suureneb, teisel aga väheneb sõltuvalt nihke y suunast. Silla tasakaal rikutakse, tekib väljundpinge Uy, mille faas omakorda, sõltuvalt nihke suunast, muutub 180º. Faasi muutuse kindlakstegemisel tuleb väljundpinget Uy töödelda, näiteks kasutades faasitundlikku alaldajat. Tähistades selle väljundi Uy, saame joonisel 3.15. kujutatud staatilise karakteristiku. 3. Rõhutajurid 3.1 Mida saab mõõta sülfooniga? Sülfoon on õhukeseseinaline, tavaliselt metallist, gofreeritud toru, vt joonis 3.20. Olenevalt sisemise (mõõdetava) ja välise (tavaliselt atmosfääri) rõhkude vahest sülfoon kas pikeneb või lüheneb. 3.2 Mis on sülfooni kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? 3.3 Kuidas saab muuta sülfooni (kui automaatikasüstemi elemendi) väljundi elektriliseks signaaliks? 3.4 Millel põhineb membraani kui rõhutajuri töö? 3
fosforpronksist valmistatud õhukene kogu serva ulatuses kinnitatud painduv plaat, mis eraldab kahte erineva rõhuga keskkonda. Membraanid võivad olla siledad või gofreeritud, gofreeritud on väiksema jäikusega. Membraane tehakse sageli jäiga tsentriga. Membraanmanomeetrid on väga tundlikud ja on arvestatud väkeste rõhkude (16-1600 mm VS ehk 16x10² Pa) ja vaakuumi mõõtmiseks 4.Sülfoonmanomeeter. Rõhureleed. Sülfoonmanomeetri tajuriks on sülfoon - õhukeseseinaline roostevabast terasest, messingist, fosfor- või berülliumpronksist gofreeritud toru. Rõhk võib mõjuda sülfooni välimisele põhjale või ka sülfooni põhjale seestpoolt. Sülfoonmanomeetriga mõõdetakse rõhku 0,1 0,2 MPa, sülfooni käik on 0,1 0,2 mm. Sülfoone kasutatakse eelkõige rõhureleedes. Rõhurelee täidab põhimõtteliselt sama funktsiooni mis kontaktmanomeeter. 5.Dilatomeetrilised termomeetrid.
(joonis 0.2.24a) ja suurema diapasooni mõõtmiseks sülfoonandureid (joonis 0.2.24b) Esimese puhul mõõdetavad rõhud P1 ja P2 antakse membraani ühele ja teisele poolele, jäigal tsentril tekib proportsionaalselt rõhkude vahele suunaga väiksema rõhu poole jõud F. Varras, mis väljub andurist tihendatakse topendiga või sülfooniga. Sülfooni kasutamise korral tuleb arvestada sellega, et vardapoolse membraani aktiivne pind väheneb tihendussüslfooni aktiivse pinna võrra. Sülfoon rõhulangu andur koosneb kahest võrdväärse aktiivpinnaga sülfoonist, mis muundavad mõõdetavad rõhud vastassuundadesse suunatud jõududeks. Tekkiv rõhulangule Δ(P1 – P2) proportsionaalne jõudude vahe tasakaalustatakse vedruga ja sülfooni enda jäikusega. Kahe sülooniga rõhulangu andur on väga tundlik, sest puudub hõõrdumine väljuva varda tihenduses (seda pole vaja!). 20/27 jklng3.sxw Nivooandurid.
trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15 Kasutamine: Lisaks manomeetrilisele torule võib dif-trans muundurile sisendsignaali anda sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on
trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15 Kasutamine: Lisaks manomeetrilisele torule võib dif-trans muundurile sisendsignaali anda sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
automaatika süsteemis. Kasutatakse kahte liiki: 1) Membraan täiturmehhanism- kasutatakse sel juhul kui on vaja teostada väikseid ümberpaigutused. 1- membraanklapp; 2- membraan; 3- vedru; 4- väljundvarras; 5- mutter (vedrule anda eelpinge); 6- kohalik reguleerimise asendi näitaja . Täiturmehhanismide täpsuse suurendamiseks ja mittetundliku tsooni vähendamiseks kasutatakse võimsusvõimendit, mis ühendatakse täiturmehhanismiga. 1- sülfoon; 1- ülekandekang; 2- jaotur. Juhtrõhk mõjub sülfoonile 1 mis omakorda mõjub kangile 2 mis on seotud jaoturiga. Kui Pj ; AA` ; CC` jaotur sulgeb väljalasku ja rõhk kambris B suureneb. See mõjub täiturmehhanismi membraanile ja DD`; C` C. Rõhu võimsus on kambris B palju suurem kui PJ ja sellega teostatakse saadud võimendus. Kangiga C ; D osaga on teostatud negatiivne tagasiside sest selle osa ümberpaigutamine mõjub jaoturile 3 vastassuunas võrreldes Pj -ga
1- membraanklapp; 2- membraan; 3- vedru; 4- väljundvarras; 5- mutter (vedrule anda eelpinge); 6- kohalik reguleerimise asendi näitaja . Täiturmehhanismide täpsuse suurendamiseks ja mittetundliku tsooni vähendamiseks kasutatakse võimsusvõimendit, mis ühendatakse täiturmehhanismiga. 1- sülfoon; 1- ülekandekang; 2- jaotur. Juhtrõhk mõjub sülfoonile 1 mis omakorda mõjub kangile 2 mis on seotud jaoturiga. Kui Pj ; AA` ; CC` jaotur sulgeb väljalasku ja rõhk kambris B suureneb. See mõjub täiturmehhanismi membraanile ja DD`; C` C. Rõhu võimsus on kambris B
annaabi.ee 
