2)vahelduvv.tahhog. 3)asünk.tahhog.4) sünk.tahhog. Enamikel juhtudel kasut. Asünk.tahhog.,mis oma ehituselt erinevad vähe 1-faasilisest asünk.M. 18. Analoogvooluandurid-võib kasut.sunti millel tekkiv pingelang on võrdeline teda läbiva vooluga. Vahelduvv.korral võib olla voolutrafo. Peale voolusign. saamist täidavad nad ka teisi ül.-t lahutavad galvaaniliselt jõu-ja juht.ahelad. sundi asendab ka lisapooluse mähis. 19. Analoogasendiandurid(pöörlev trafo, selsüün, magnesüün)-Pöörlev trafo- väikesevõimsuseline induktsioonmasin. Levinuim sin-.ja cos-pöördtrafo. On olemas ka lineaarne pöördtrafo, mille rootorimähise väljundpinge on võrdeline pöördenurgaga. Selsüün-Kasut.järgivajamites.Töötavad paaris 1)asendiandurina 2)kõrvalekalde mõõturina. Magnesüün- Kontaktivaba elektromeh.pöördenurga andur.Ehistus on lihtne., väiksed mõõtmed ja kaal, annab hea mõõte täpsuse. 20. Diskreetkiiruseandurid- Elektro
8.Elektrilised andurid. Parameetrilised andurid. Generaatorandurid. Elektrilisi andureid, mis muudavad oma elektrilisi parameetreid (takistust, mahtuvust, induktiivsust) vastavuses mõõdetavate mitteelektriliste suuruste muutusele nimetatakse parameetrilisteks anduriteks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge väärtuseks nimetatakse generaatoranduriteks. 9.Elektrilised andurid. Selsüünid. Termoelektrilised andurid. Selsüün on induktsioonelektrimasin mehaaniliselt sidestamata võllide sünkroonseks või sünfaasiliseks pööramiseks. Selsüüne kasutatakse automaatkontrolli- ja -juhtimissüsteemides, järgivsüsteemides ning distantsmõõtesüsteemides. Selsüünid võivad töötada indikaatori- või transformaatorireziimis. Termoelektrilisi andureid kasutatakse suhteliselt kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Termoelektrilises anduris on tajuriks termopaar , mis kujutab endast kaht erinevast metallist
7/27 jklng3.sxw transformeeritakse emj: e = f(φ). Kui sekundaarmähise raam paikneb magnetvoo tasandis, on emj null. Joonis 0.2.9. Trafoandureid nimetatakse ka ferrodünaamilisteks anduriteks. Ferrodünaamilisi andureid kasutatakse ka pöördenurga edastamiseks kaugjuhtimissüsteemides ja neid nimetataks sünkroonseteks ferrodünaamilisteks sidesüsteemideks. Selsüünid. Selsüün (ingl. selsyn →self “ise” + sün- + kr. chronos “aeg”) on induktsioonelektrimasin mehaaniliselt sidestamata võllide sünkroonseks või sünfaasiliseks pööramiseks. Selsüüne kasutatakse automaatkontrolli- ja -juhtimissüsteemides, järgivsüsteemides ning distantsmõõtesüsteemides. Selsüünid võivad töötada indikaatori- või transformaatorirežiimis. Täidetava ülesande järgi eristatakse andurselsüüne ja vastuvõtuselsüüne.
ole rahuldavad. Käivitamisel ei ole magnetväli ringikujuline, sest mootoril on ringikujuline magnetväli ainult teatud koormusel. Käivitusmoment ei ületa 50% nimimomendist. Saab kasutada kergete käivitusomadustega ajamites. Käivitusmomendi suurendamiseks lülitatakse skeemi kaks kondensaatorit, kuid teine kondensaator Ck ehk käivituskondensaator lülitatakse sisse ainult käivitamise ajaks, sest muidu võib tekkida pinge, mis ületab võrgupinget 2-3 korda. 11.)Selsüün :Asünkroonmasin sünkroonse ülekande süsteemis. Mõnikord tekib vajadus, et mehenismide võllid pöörleksid ühesuguse sünkroonse kiirusega ka siis kui need võllid asuvad teineteisest eemal, ega ole mehaaniliselt sidestatud. Tihti , et mehanismid sünkroonselt liiguksid kasutatakse mehaanilist sidestuse asemel elektrilist sidestust. Elektrilise sidestuse põhi elemendina kasutatakse tihti selsüüni. Lihtsam sünkroonülekanne koosneb kahest
rootori magnetsüdamikule paigutatud sünkroniseerimismähis. Kui lülitada ergutus- mähis vahelduvvooluvõrku, tekitab mähises voolav ergutusvool pulsseeriva vahelduv- magnetvälja. Selles pulsserivas magnetväljas asuva rootori mähises indutseeritakse emj, mille suurus sõltub rootori asendist staatori suhtes ehk rootori pöördenurgast . Saadud vahelduvpinge alaldatakse alaldussilla V abil ja saamegi sellise selsüün- käsklusaparaadi väljundsignaali Uvälj1. Sellise selsüünkäsklusaparaadi puuduseks on asjaolu, et väljundsignaal ei anna meile infot selsüüni rootori pöördumise suuna kohta. Sellest puudusest saab aga üle, kui alaldada rootorimähises indutseeritud emj faasitundliku alaldi FA abil [vt ka väljundpingete diagrammi Uvälj = f ()]. Väga lihtsad on ka mitmesugused potentsiomeetrilised käsklusaparaadid (joonis 3.2). Joonisel 3.2
annaabi.ee 
