füüsik, kes töötas Harvardi ülikoolis (1881-1921) ja tegi töid termoelektri, metallide elektri- ja soojusjuhtivuse ning galvanomagnetiliste efektide kohta. 1879. aastal avastas ta omanimelise efekti, mille kohaselt magnetväljas asuvas ning konstantse vooluga kehas, mille liikumine on takistatud, tekib voolu ja magnetväljavektoriga ristisuunaline potentsiaali gradient, s. o. magnetvooga võrdeline Halli pinge. MIS ON HALLANDUR Halli andur on mõõteseade, mille töö põhineb Halli efektil (elektrivälja tekkimine magnetväljas asetsevas vooluga juhis). KASUTUSALAD Magnet- ja elektriväljade tugevuse mõõtmisel; Vooluandurites; Asukoha määramiseks; Kiiruse leidmiseks; Objektide tajumiseks Voolu tuvastamiseks; ABS andurina; Auto sisepritsesüsteemis; Sidur Halli sensoriga Halli andureid kasutatakse lähedus lülitus, asukoha ja
Tavaliselt on kasutusel reostaat-andurid, kuid kasutusele on võetud ka Hall´i andurid. Paikneb drosselklapiga ühisel teljel. Kalibreeritakse PC:ga -> n. 0 280 122 001 (Bosch) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni gaasipedaali asendist. Reostaat-tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja on trossi abil ühendatud gaasipedaaliga. Kaasaegsetel autodel paikneb see andur ka salongis, gaasipedaali kinnituskoha juures ja see võib olla ka Hall´i andur. Vastavalt sellelt andurilt saadud signaalile annab mootori juhtarvuti drosselklapi ajami elektrimootorile korralduse drosselklapi vajalikuks asendiks.
Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sirmkettast, püsimagnetist ja magnetvoo juhist ja halli-element. Hall- andur vajab töötamiseks toitepinget ja maandust. Kui magnetvoog läbib halli-elementi, muutub halli-element voolu juhtivaks ja maandab lõppastmelt saadud signaali pinge. Kui sirmketta sirm jääb püsimagneti ja hallielemendi vahele siis katkeb halli-elemendi voolujuhtivus ja signaalipinge on maksimaalne. Optiline andur Optiline andur koosneb fotodioodist, valgusdioodist ja aukudega kettast. Anturi tööpõhimõte seisneb fotodioodi omdusel valguse toimel avaneda. Valgusdiood on valgusallikas ja pöörlev ketas katkestab valgusvoo. Induktiivandur Induktiivandur koosneb hammasrootorist, anduri mähisest ja püsimagnetist. Magnetvälja tugevus sõltub pöörleva hammasrootori asendist. Magnetvälja tugevuse muutus tekitab anduri mähises pinge. Süütehetke mõjutavad tegurid *Mootori pöörlemissagedus *Mootori koormus
20 auto anduri graafikut Juhendaja: Margus Kivi Kuressaare 2012 Õhuhulga anduri graafik. Kaksik-hapnikuanduri graafik. Mootori temperatuuri anduri graafik. Väntvõlli pöörlemissageduse anduri graafik. Nukkvõlli asendi anduri graafik. Detonatsiooni anduri graafik. Lamda anduri graafik. Gaasipedaali asendi anduri graafik. Lairiba hapnikuanduri graafik. Pihusti andur ja kütte temperatuuri andur: Induktiivanduri graafik. Hallianduri graafik. Gaasiklapiohje andur: Õhukulu lugeja: Välisõhurõhuanduri graafik
kasvuga inimesel on ainevahetusel tekkiv süsihappegaasihulk umbes 20 l/h. Süsihappegaasi tekib igal põlemisel (küünlad, sigaretid, gaasipliit jm) Ruumi õhu süsihappegaasisisaldus viitab liiga vähesele ventilatsioonile. Kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate saasteainete kogus on ligikaudu võrdeline süsihappegaasi hulgaga, võib süsihappegaasi põhjal kirjeldada õhu kvaliteeti, kuigi süsihappegaasi iseenesest ei pruugi olla kahjulikult kõrge. Töövahendid: CO2 andur Teilaire 7001 (Foto 6). HOBO andmesalvesti (Foto 4). Foto 6. Teilaire 7001 Töö käik: Määrata kontrolltsoonis ruumiõhu CO2 sisaldus. Kontrollida CO2 sisalduse vastavust nõuetele. Järeldused: Enne tunni algust oli ruumi CO2 sisaldus umbes 220ppm. Tunni toimumise ajal tõusis CO2 sisaldus umbes 580ppm. 11 5
MAP andurite andmeid saab konverteerida õhu massi andmetesse kasutades selleks kiiruse tiheduse meetodit. Mootori pöörlemiskiirus (RPM) ja õhu temperatuur on ka vaja niiöelda lõpetada/peatada, et saaks kiiruse tiheduse meetodil arvutada. MAP andurit saab kasutada ka läbi OBD II (pardadiagnostikasüsteemi), et testida EGR klapi funktsionaalsust. MAP andurite tööpõhimõtted: 1) Mass Air Flow Sensor (MAF): See andur mõõdab õhu hulka mis läheb mootorisse. Vähem õhku tõmmatakse mootorisse, kui see töötab tühikäigul ja selle tõttu läheb mootori töötamiseks vähem kütust vaja. Mootorile antakse rohkem õhku kui auto on liikumises kuna siis on pihustitele rohkem kütust vaja. 2) Hapniku (O2) andurid: Asub heitgaasisüsteemis. Nende andurite ülesanne on arvutata kokku põlemata hapniku ja kütuse summa mis on pärit mootorist. ECU saab nende andmete
d. Peab olema võimalik suvalisel aja hetkel peatada sihtmärk, pärast seisma jäämist uuesti käivitada vastavalt vajadusele vasakule paremale, seismajäämisel rakendub pidur. e. Tagasiside kui seiskame, kas jäi seisma; f. Liikumiseks keskasendisse anname käsu, liigub sinna ja jääb seisma; 3. Riistvara: a. Nupud (stop, vasakule, keskele paremale) b. Kiiruse andur c. Positsiooni andur (vasakule, keskele, paremale) d. Releed (vasakule, paremale, pidur) Seadme joonis Graaf Et määrata mäluelementide arvu, tuleb kokku lugeda vastavad graafil olevad "pallid". Kuna neid on kokku 10, siis on meil vaja 4 trigerit, sest 24 = 16 . Trigeriteks võivad olla nii RS kui ka JK trigerid. Sisendite loogikafunktsioonid
Selleks tuleb kõik kaablid paigaldada kaablikõridesse ja kinnitada nii, et need oleks erinevate ohtude eest võimalikult kaitstud. Järgnevalt paigaldasin veel kaks olulist andurit. Need on ,,Proximity Switch N2" ja ,,Double Proximity Switch N1". Proximity tähendus maakeeli oleks lähedus ja Switch lüliti. Otse tõlgituna siis lähedus lüliti. Need andurid annavad digitaalse signaali juhul kui magnetiline metall nagu teras satub nende tundlikuse piirkonda. Andur N2 annab kaalu juhtajule teada kopa olekust(kinni või lahti) ja N1 noole kõrgusest(kas see asub kaalumis piirkonnas). Kui ühelt neist ei tule signaali, siis ei toimu ka materjali kaalumist. N2 on väga lihtne andur. Tema annab signaali ainult juhul kui metall asub tema tundlikus piirkonnas. N1 on aga veidi keerulisem andur. Sellel on kaks tundlikus piirkonda(alumine ja ülemine) ja on programmeeritud töötama kindlas järjekorras. Lihtsalt lahti seletades käiks see nii: metall
Mootori elektroonika (leo nirg) - Mootori elektroonika ülesanne on valmistada õige küttesegu.. ! - Väntvõlli pöörlemis kiirus (ennegi speed sensor) Kui signaal ära kaob siis mootor jääb seisma, kui andur ei toimi siis mootor ei käivitu. Anduriasjanduseks nimetame siin füüsika ja keemiasuuruste elektrlist mõõtmist: Mõõtesuurus võib olla nt. - Temperatuur' - Pöörlemissagedus - Rõhk - Nurk vm asend - Voolukiirus - Kiirendus ja vibratsioon - Keemiline koostis Anduri ülesanne on muuta mehaaniline olek, elektriliseks signaaliks.! - Läb õhufiltri siseneva õhu hulga anduri signaalist arvutile vastavalt tegelikuele õhukogusele, mis antakse mootori silindritele
55. Herkon, tööpõhimõte, kasutamine Magnetväljale tundlikke lüliteid nimetatakse herkoniteks. Konfiguratsioonilt võivad nad olla kas normaalselt avatud kontaktidega või ümberlülituvate kontaktidega. Neid kasutatakse laialdaselt anduritena, mida mõjutatakse püsimagnetiga (nt. püsimagnetiga varustatud pneumosilindrid). Nende töötamine põhineb herkoni kontaktide sulgumisel magnetväljas. 56. Induktiiv lähedus andur Induktiivse lähedusanduri tajur põhineb kõrgsagedusgeneraatoril ehk ostsillaatoril, mille töö sõltub tuvastatava objekti kaugusest. Generaatori mähised moodustavad tajuri tundliku osa, mille lähedal tekitatakse magnetväli. Kui metallist (elektrit juhtiv) objekt satub anduri mähiste magnetvälja mõjupiirkonda, siis selles indutseeritud voolud tektitavad generaatorile lisakoormuse, mida on võimalik mõõta. 57
0Mootori elektroonika Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme relee, Väntvõlli pöörlemissageduse näidik, Läbisõidu arvuti, Mootori diagnostika märgutuli Diiselmootorite Juhtseadmed
.........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid ......................................................................14 5.3. Ratta pöörlemissagedusandurid ..........................................14 5.4. Rooliratta pöördenurga andur ..........................................16 5.5. Pidurdusrõhu andur .........................................................20 2 ProDiags 1. ABS - pidurid Lühendid: ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3
Tänu lisandile alaneb tahma põlemistemperatuur 550°-lt C 450°-ni C ja ühtlustub põlemisprotsess tahmafiltris. Kahjuks aga lisand ise ei põle ära ja põhjustab aja jooksul tahmafiltri ummistumist. Seetõttu tuleb koos uue lisandiga (80 000km läbisõitu) ka vahetada tahmafilter (filtri puhastamise tehnoloogia on väljatöötamisel). Tahmafilter KÜTUSE TASEME ANDUR KÜTUSELISANDI PIHUSTI HDI mootori kõrgrõhu pump MOOTORI KÜTUSE ARVUTI PAAK PÕHIPIHUSTUS EELPIHUSTUS ETTEANDE
Unit) mikroprotsessorite kes töötlevad informatsiooni erinevatelt anduritelt vastavalt programmeeritud tarkvara ja väljundeid vaja elektrilisteks signaalideks sisse ajamite ja solenoidid. Andurid * Injection pump speed sensor - monitors pump rotational speed Sissepritsepump kiirussensoritelt - monitorid pump pöörlemiskiirus * Fuel rack position sensor - monitors pump fuel rack position Kütuse rack asendi andur - monitorid pump kütuse rack seisukoht * Charge air pressure sensor - measures pressure side of the turbocharger Charge õhurõhu sensor - meetmed surve poolel turbolaaduri * Fuel pressure sensor Kütuse rõhu andur * Air cleaner vacuum pressure sensor Õhupuhastiga vaakumi rõhu andur * Engine position sensor Mootori asendi andur * Temperature sensors - measure various operating temperatures Temperatuuri andurid - meede eri töötemperatuurid
kiirust. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:must/kollane D1, pruun/sinine D2 5V/0.1 sec Thikigul 0,65V
Eelpihustuse ajal on õhu ja kütuse segu hästi lahja (50:1), põhipihustusel aga 16:1. Lisaks müra vähendamisele alandab eelpihustuse lahja küttesegu ka põlemistemperatuuri ning lämmastikoksiide tekib vähem. Esimese sõiduautole mõeldud ühisanum diiselmootori ehitas aga 1990. aastal Fiat. 1994 läks Fiati alustatud projekt üle Robert Bosch Gmp-le järelviimistluseks ja saritoodangusse sobitamiseks. Süsteemi ülevaade VÄNTVÕLLI PÖÖRLEMISSAGEDUSE ANDUR (Induktiivandur) 1) Püsimagnet 2) Anduri korpus 3) Sidurikoda 4) Terassüdamik 5) Mähis 6) Hammasvööga ketas (hooratas) Väntvõlli pöörlemissagedus andur Kasutatakse impulsrattaid 58 + 2, st, et muidu kuuekümnehambalisel kettal on kaks hammast puudu. Sellega on ära märgitud väntvõlli esimese ja neljanda vändakaela ülemise surnud seisu asend.
Eelpihustuse ajal on õhu ja kütuse segu hästi lahja (50:1), põhipihustusel aga 16:1. Lisaks müra vähendamisele alandab eelpihustuse lahja küttesegu ka põlemistemperatuuri ning lämmastikoksiide tekib vähem. Esimese sõiduautole mõeldud ühisanum diiselmootori ehitas aga 1990. aastal Fiat. 1994 läks Fiati alustatud projekt üle Robert Bosch Gmp-le järelviimistluseks ja saritoodangusse sobitamiseks. Süsteemi ülevaade VÄNTVÕLLI PÖÖRLEMISSAGEDUSE ANDUR (Induktiivandur) 1) Püsimagnet 2) Anduri korpus 3) Sidurikoda 4) Terassüdamik 5) Mähis 6) Hammasvööga ketas (hooratas) Väntvõlli pöörlemissagedus andur Kasutatakse impulsrattaid 58 + 2, st, et muidu kuuekümnehambalisel kettal on kaks hammast puudu. Sellega on ära märgitud väntvõlli esimese ja neljanda vändakaela ülemise surnud seisu asend.
Pöörlemissageduste andurid Pöörlemissageduste andurite all mõistetakse põhiliselt vänt- ja nukkvõlli pöörlemissageduste andureid. Informeerib mootori juhtarvutit väntvõlli või nukkvõlli pöörlemissagedusest. Need andurid võivad olla: • Induktiivandurid • Hall´i andurid • Magnet-takistuslikud andurid Induktiivandurid on kõige rohkem levinenud. Näiteks väntvõlli pöörlemissageduse andur kinnitatakse tavaliselt hooratta karteri külge, kuid signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes. Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit (esimese silindri kolvi ülemist surnud seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja tugevuse vaheldumisele indutseeritakse anduri mähises (6) vahelduv pinge. Püsimagneti (3) magnetväli muutub
.................................................................................21 2.1.3. Termistor.............................................................................................................22 2.1.4. NTC termistor....................................................................................................23 2.1.5. PTC termistor....................................................................................................25 2.1.6. KTY andur..........................................................................................................27 2.2. Rõhk............................................................................................................................29 2.3. Jõud ning pöördemoment........................................................................................31 KOKKUVÕTE....................................................................................................................
Automaatkäigukasti hüdraulika Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappi...
tõuseb oluliselt. Andurid muutuvad oluliseks teguriks automaatikas ja robootikas ning nad koguvad suurt tähtsust süsteemide struktuurielementidena...................3 Igapäevaelus kasutatavad andurid: suitsuandur, tulekahjuandur, temperatuuriandur, rõhuandur, kiirusandur, kiirendusandur, asendiandur, siirdeandur, jõuandur, momendiandur, pingeandur, vooluandur, lähedusandur, induktiivandur, magnetvälja andur, Geigeri loendur (kiirgusandur), valgus(tatus)e andur / optiline andur, heliandur (mikrofon) jne................................................................................................... 3 Andur...................................................................................................................... 4 Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Andurite kasutusala
Seal on , nagu tavalisteski soojuslülitites, bimetallkontaktid mis lülituvad jahtumisel. Erinevus on ümber bimetalli paigaldatud soojendustakistis. Lastes voolu läbi soojendustakistis bimetall soojeneb ja teatud aja möödudes kontaktid ahenevad. Aeg-soojneduslüliti kerel on tavaliselt märgitus juhtarvud. Näiteks 350 c 8sec. See tähendab, et kontaktid avanevad temperatuuuril 350c ja temperatuuril 200c on avanemiseks kuluv soojusaeg 8 sekundit. Magnetresistiivne (MRE) andur. Magnetrestistiivsed ehk MRE pöörlemissagedusandurid meenutavad väliskujult induktsioonandurit ja tööpõhimõttelt Halli-andurit. Kuna MRE pöörlemissagedusandurid suudavad anda kasutuskõlbliku signaali ka väga väiksel pöörlemissagedusel ja suhteliselt suure õhuvahe muutmise juures, sobivad nad hästi ABS-pidurite anduriteks. Viimasel võib ta olla integreeritud rattalaagriga. MRE anduri sees on takistist, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutmise suunas
Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel
Low). · Andmeedastus ESP anduritele toimub CANandmesiini "Andur" kaudu. EBS piduriseade koosneb järgmistest osadest: · Kompressor; · Suruõhu ettevalmistamise seade; · Juhtplokk; · Pedaali asendi andur (sõidupidurikraan); · Proportsionaalne releeklapp; · ABS rõhureguleerimisklapid; · Tagasilla rõhureguleerimismoodul; · Liiasusklapp; · Haagisepidurite juhtimisklapp; · Kontrolliseadmed (rõhuandurid, rõhulülitid, manomeetrid,
On olemas mitmeid vibratsioonisensoreid, kuid kõige enamlevinumad on Piesoelektriline ja Knock-tüüpi vibratsioonisensorid. Piesoelektriline möödab erinevate laengute liikumist. Kus vibratsioonis andurs olev kristall, mille mass on teada, hoitakse kompresioonis kus ta perioodiliselt pressitakse kokku ja lastakse taas vabaks, täpsemat illustratsiooni on võimalik näha jooniselt 5. Joonis 5. Joonisel on näidatud, kuidas töötab Piesoelektriline vibratsiooni andur. Kompressiooni ajal, laeng kristallis tõuseb ja langeb vastavalt perioodilisele rotatsioonile. See tekitab eraldi elektrivoolu, mis mille tuvastab vibratsiooni sensor. Seda tüüpi sensor suudab töötada kuni 250C ilma, et temperatuur mõjutaks tema tööd. Ehk lihtsamalt seletades, vibratsioon paneb massi kiirendama. Massi liikumisel tekitab piesoelektriline kristall elektrivoolu, mis edastakse sensorile mis omakorda tuvastab kui kui kiirelt toimub kiirendus.
Istmesoojendus Voltmeetri kasutamine Kütusepump 27.29 Pinge V 10.96 V Pihusti 15.3 Temp. andur 0,479 Pihusti 1,0 eelsüüteküünlad 1,2 Temp. andur 1,638 k Pöörlemisandur 0,558 m Näidikud Pingelangu mõõtmine Voolu arvutamine Lambi ühendus
Andurite signaalid 1.1 Pöörlemissagedus andurid 1.1.1 Indiksioonandur 1.1.2 Halli andur 1.1.3 Optiline pöörlemissagedusandur 1.1.4 Keeleandur 1.1.5 Magnetotakistiga pöörlemissagedus andur (MRE) 1.2 Rõhk 1.2.1 Rõhulüliti 1.3 Rõhuandur 1.4 Kiirendus või vibratsioon 1.4.1 Detonatsiooniandur 1.5 Õhumõõturid 1.5.1 Labatüüpi õhuvoolumõõtur 1.5.2 Kuumtraat- (kuumkile-) õhumõõtur 1.5.3 Karmani keerisõhumõõtur 1.6 Temperatuur 1.6.1 Termolüliti 1.6.2 Termistor 1
Seadmel on mõõteriistad bilansskatsete jaoks. Rotaatoraurusti skeem on esitatud Joonisel 1. Joonis 1 Katseseadme skeem 1. Lähtelahuse anum 2. Kahekäiguline kraan lahuse juhtimiseks kapillaari mööda aurusti kolbi või aparaadi täitmiseks õhuga. 3. Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite sisend vakumeeritud seadmesse 10. Aurusti kolvi ajam koos pöörlemissageduse regulaatoriga 11. Aurusti kolb 12. Aurusti vann 13. Vanni temperatuuri regulaator 14. Vanni soojendi 15. Elektriarvesti 16. Vaakumpumba juhtimisplokk vaakumi regulaatoriga 17. Jahutusvee kraan 18. Jauhutusvee rotameeter 19
6 1.2 Küttesegu kontrollimine anduritega Üks kõige tähtsamatest autoaju ülesannetest on kahtlemata mootori varustamine kvaliteetse kütteseguga. Õige kütusesegu konsistens ja kogus on ühtlaselt töötava mootori eelduseks. Autoaju roll ongi selles, et erinevate andurite ja süsteemide abil tagada mootorile kvaliteetne segu. Aju kasutab kütuse segu kontrolliks vähemalt viite andurit. Lambda () andur, mis asetseb väljalaske torustikus mõõdab hapniku sisaldust heitgaasides. Vastavalt mida rikkam segu on(kütust on rohkem kui õhku), seda rohkem antakse mootrile õhku või vastupidi vähendatakse kütuse kogust. Külma mootori korral on segu rikkam, kuna soodustab tõhusamat külmkäivitust. Kohe peale mootori käivitumist peab korras mootori ja aju korral kohe mootori pöörlemissagedus vähenema. Töösooja mootori
https://www.tartu.ee/et/emajoe-veetase 1.2.Kirjeldage selle reaalajasüsteemi komponente ning kobaraid ja liideseid: - milline on seadmeliides? millised on sensorid? millised on täiturid? - milline on reaalaja arvutisüsteem? - kas ja milline on kommunikatsioonisüsteem? - mida oskate märkida operaatori(te) (rollide) kohta? - milline on operaatoriliides (lühidalt ja lakooniliselt)? Seadmeliides: koosneb sensoritest ja mõõdutornis asuvast tabloost Sensorid: veetaseme andur, taimer, õhutemperatuuri andur ja veetemperatuuri andur. Täiturid: infotabloo tulukeste lülitid Reaalaja arvutisüsteem: Üheprotsessoriline süsteem Kommunikatsioonisüsteem: LAN/ WAN pluss liidesed operaatoriga suhtlemiseks, võimalik internetivahendusel mõõdetud andmeid jälgida. Operaatori roll väike, süsteem automatiseeritud. Operaator jälgib sensorite tööd ja vaatab, kas kõik tulukesed infotablool põlevad. Operaatorliides vajalik süsteemi käivitamiseks ja hooldusetöödeks.
14vahevll 15vahevlli hammakas 16differ HDROPLOKK Hdroplokk jagab lirhku planetaarreduktori siduritele ja piduritele ning hdrotrafo blokeeringule vastavalt arvutilt saadud korraldustele.Hdroplokk koosneb korpusest,milles on likanalid ja limalt tpselt tdeldud hdroklapid li trhu juhtimiseks siduritele ja piduritele ning dsid. Hdroklappide td juhivad arvutijuhitavad elektromagnetklapid. ldskeem multipleksinguga ja TIPTRONICuga Elektrooniline juhtumine: 1gaasipedaal 2drosselklapiasendi andur 1316 3vntvlli prlemis ja asendi andur 1313 4jahutusvedeliku temp. andur 1220 5juhtarvuti 1320 6heharuline drosselklapi asendi andur 7signaal mootori koormuse kohta 8signaal mootori juhtarvutilt vntvlli prlemissageduse kohta 9signaal prdemomendi kohta 10tagasiside prdemomentide htlustamise ja thikigu prlemissageduse kompenseerimise kohta 11signaalnidikute plokile sissellitatud kikude kohta 12diagnoosipistik 13el.magnetklapid kikude sisse ja vlja llimiseks. 14rhuregulaatrori el.magnetklapp
efektiivsust. Samal ajal aga tekib lämmastikühendeid kõige rohkem mootori töötamisel keskmistel koormustel, lahja kütteseguga. Seega, kui lasta heitgaase värske õhu või küttesegu hulka ainult mootori töötamisel keskmistel koormustel, ei ole võimsuse kadu isegi märgata. a plokikaas f heitgaasi tagastusklapp b heitgaasi toru g termostaadi korpus c sisselasketorustik d drosselklapi korpus e väljalasketorustik 1220 jahutusvedeliku temperatuuri andur 1313 auto kiiruse andur 1320 mootori arvuti Heitgaasi tagastuse (EGR) skeem
Seega ruumalale ± 100 m3 vastab kõrgus hr = ± V / Sp = ± 233 = 2,33 = ± 0,43m 100 200 Järelikult on üks kvant q = 2 = m 233 233 200 Ja minimaalne andurite arv on n = h / q - 0,5 = (3 ÷ ) - 0,5 = 3 233 100 200 I andur: m; V = S p h = 233 × = 200m 3 233 233 300 400 II andur: m;V = S p × h = 233 × = 400m 3 233 233 500 600 III andur: m;V = S p × h = 233 × = 600m 3 233 233 3. Ebatäpset mõõteriista (sisendiga X ja näiduga Y) kalibreeritakse kahe täpse sisendsignaaliga:
2.1 Käiguvalits Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. Joonis 5. Käiguvalits 2.2 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide
t 0.7 * 40 t 0.119149 mm 235 Vastus: D=40mm F=549.36N L0=0.000628318m3/s Silindri minimaalne paksus on 0.119149 mm Ülesanne 5. Antud: Sele 1 Vastus: Sele 2 Sele 3 Põhimõte: Kook jõuab silindri S1 mille tuvastab ära andur A1. Andur A1 annab signaali Y1-le mis paneb S1 kolvi liikuma + asendisse. Kui kolb on täielikult + asendis, mis tuvastatakse ära anduri HE1 poolt, antakse signaal Y2-le mis paneb kolvi liikuma – asendisse. Kook on jõudnud silindri S2 ette, mille tuvastab ära andur A2. Andur A2 annab signaali Y3-le mis paneb S2 kolvi liikuma + asendisse. Kui kolb on täielikult + asendis, mis tuvastatakse ära anduri HE2 poolt, antakse signaal Y4-le mis paneb kolvi liikuma – asendisse
2 Suitsuandur Autonoomset tulekahjusignalisatsiooniandurit ehk rahvakeeli suitsuandurit on nimetatud 20. sajandi teise poole parimaks ja maailma enim mõjutanud leiutiseks. 1. Et tulekahju korral on tegemist kas hõõg või leekpõlemisega, mille käigus eraldub soojust ja põlemisgaase, peab andur reageerima just sellistele keskkonnamuutustele. Kauplustes müügil olevad tulekahjuandurid mõõdavad reeglina vaid ühe parameetri erinevusi seega tuleb hinnata hoonest lähtuvat võimalikku tuleohtu ja ehituslikku eripära ning teha valik vastavalt sellele. Temperatuuriandur reageerib temperatuuri tõusule või etteantud temperatuuri ületamisele, sobides näiteks niisketesse ruumidesse ning köökidesse.
Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Kõlarite tüübid: 1. Täisribakõlarid - Täisribakõlari eesmärk on ühes seadmes edastada võimalikult suurt sagedusvahemikku. 2. Madalsageduskõlarid - Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) on mõeldud madalate sageduste esitamiseks. 3
Igal aasta esimesel septembril toimub suur ühine pidu, kus on koos kõik õpilased üle Eesti. Seal on palju kuulsaid esinejaid ja piisavalt süüa. Koolis on joogi- ja söögiautomaat. Joogiautomaadist saab kindlasti kakaod, piima ja erinevaid mahlu ning õpetajad saavad kohvi. Söögiautomaadist saab sooja sööki. Valida saab suppide või praadide vahel. Valikuid on palju ja süüa võib isegi tunnis. Igal lapsel on andur küljes mis annab märku, kui lapse tervisega pole päris kõik korras. Kui andur annab märku on mõne minutiga juba arst kohal ja teeb lapsele uuringud. Koolipäeva lõpus ootavad lapsi kooli ees robotautod. Nendega tohivad lapsed ise sõita, sest see auto viib lapse alati kindlalt koju ja avariisid nad ka kunagi ei tee. Koolis on õpetajatele abiks masinad mis meenutavad kiivreid, et kui sa selle pähe paned siis see masin pumpab
AK 08/2008 21 Kliimaseade Juhtimis- ja ohutus toimingud 1. Jahutusvedeliku soojuslüliti Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse, kui mootor kuumeneb liialt, näiteks pikaajalise koormuse tõttu 2. Aurustit ümbritseva temp. andur Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse, kui aurusti pinnatemperatuur langeb alla +10C -> jäätumise takistamine 3. Külmaaine madalarõhulüliti Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse, kui rõhk ahelas langeb all 2,5 Bar -> kompressori piisava määrimise tagamine 4
salongi. Ülekuumenemise tunnused: punane tuli armatuuril; mootor hakkab detoneerima(paukuma); võimsus väheneb; kütuse kulu suur; temperatuuri näit 900C+ . Ehitus: Jahutusvedelik vesi; mittekülmuv jahutusvedelik(ei kee kergesti; suure paisumiskonvitsendiga; mürgine; suur lekkimisvõime; rikub auto värvi; vahetada 2-3.a järel); jahutussärk; torud ja lõdvikud; termostaatklapp; radiaator; ventilaator e. tiivik; veepump; paisupaak; jahutusvedeliku termomeeter ja selle andur. Õlitussüsteem: ülesandeks on määrida kaasliikuvaid detaile, kaasdetailide pesemine, mootori osaline jahutamine, õli puhastamine e. filtreerimine. Õlid ja määrded: Valmistatakse masuudi ülejääkidest. Mootoriõlid(M) (ainult mootorid; peab olema stabiilne; õlil peab olema kindel viskoossus 6...12; hea määriv omadus; ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett, happeid, aluseid; hea pesev omadus; kõrge süttimistemp.; madal külmumistemp. Õli markeering on SAE 10W/30
· infrapunaandur, mis reageerib liikumisele. Võimalik seadistada nii, et koduloomadele ei reageeri · ukseandur, mis reageerib ukse sulgemisele ja avanemisele · uksekell · suitsuandur, mis reageerib vingu ja kuuma peale · maja sisene ja väline sireen · kaugjuhtimispult, millega on mugav süsteem valvesse panna ja valvest maha võtta, sireenid annavad märku kui maja valvesse panna või valvest maha võtta · üleujutuse (uputuse) vastane andur · klaasi purunemise vastane andur, piisab ühest andurist suurele toale kus on palju klaasi pinda Valveautomaatikast üldiselt Valveautomaatika osad on jagatud gruppidesse erinevate kriteerjumite järgi, näiteks selle järgi millal nad toimivad · Enne juhtumit, ennetus kontrollerid nende ülesandeks on ennetada jutumast näiteks lukustades automaatselt uksi · Juhtumi ajal, liikumis andurid need saavad aru kui keegi liigub toas ja nad
Seisupiduri signaali saabumisel väldib juhtplokk ESP töötamise ajal MSR-i töö. Joonis 5. Piduritule lüliti 1.4.2 Esi- ja tagarataste pöörlemissagedusandurid Joonis 6. Induktsioonandur Hammastega rootori ehk impulssratta kohal paiknev pöörlemissagedusandur koosneb magnetsüdamikust ja selle ümber paiknevast mähisest. Koos rattaga pöörlev rootor indutseerib anduri mähises vahelduvpinge, mille muutumise sageduse järgi määrabki juhtplokk ratta pöörlemissageduse. Halli andur Joonis 7. Halli andur Pöörlemissagedusanduritena on kastutusel ka selliseid Halli andureid millel on sirmi asemel kasutusel samasugune hammastega impulssratas nagu indutsioonandurilgi. Võrreldes induktsioonanduritega on Halli anduritel järgmised eelised: - signaali ampiltuud ei sõltu pöörlemissagedusest, mistõttu teda saab kasutada ka väga aeglaste liikumiste mõõtmiseks.(võimalik mõõta ka multimeetriga).
Töö käik: 1. Täitke katseklaasid sama koguse, nt 100 ml erisuguste taimemahladega; 2. Eraldage taimeorganitest (lehed, varred, juured, viljad) nn mahl: selleks hõõruge 50 grammi lehti või vilju (jne) uhmris peeneks, lisage umbes 80 ml vett (võimaluse korral destilleeritud vett), segage hoolikalt. Seejärel filtreerige lahus eraldi katseklaasidesse. Tahke massi võite ära visata; 3. Lülitage andmekoguja sisse ja ühendage andur andmekogujaga; 4. kontrollige, et andmekoguja näit oleks nullis. Nullida saab andmekoguja menüü abil; 5. asetage sensor esimesse katselahusesse (taimemahl 1); 6. alustage andmekogumist, siinjuures tuleb oodata mõned minutid kuni näit stabiliseerub; 7. kirjutage stabiliseerunud näit ehk elektrijuhtivuse väärtus oma tabelisse vastava mahla juurde; 8. salvestage näit ka andmekogujasse ning lisage faili graafikusse ka telgede nimetused; 9
Elektritarbija iseloomustus. · Selle 5 seeria Samsungi teleka energiaklass on A, millele on sisse ehitatud ökonoomne andur. · Selle televiisori pinge on 240V ja ta töötab Eestis 50Hz sageduse peal. · Selle teleka maksimum võimsus on 85W.
Sele 35 - Elek&omaņeūelee lo' l't l" l" l" Klņ--_ -Ę, l,. ),. ),. )". SeIe 36 - Mitme kontaktigrupiga elektromaņetrelee JJ 7 Eįekūoonsed andurid 7. l Ülevaade elektoonsetest anduritest. Automaatikaskeemides on ĮaiemaĮt kasutuseį optilised-, induktiiv-, magnet_, mahtuvus- ja rõhuandurid. Kuna suuremat osa siņaalidest automaatika- seadmes saab esitada binaarsel kujul ( andur väĮjastab signaati "1", andur ei väljasta siņaali ..0" ) siis jlirņevalt vaatleme ltihidalt just seda hiüpi andurite kasutamist. 7 .I.I Optilised andurid optiline andur (vt. sele 37.) koosneb kahest osast, saatjast ja vastuvõtjast, mis võivad paikneda kas eratdi koņustes või ühes koņuses. Sele 37 _ optilise andurį tingmärk optitine andur väŲastab signaaĮi sõltuvalt sellest, kas saatjast kiįratud kiirņs jõuab vastuvõŲani või ei
K-Jetronic (Lambda) K-Jetronic-u variant, kus kasutatakse lamda suhte kontrolli. Süsteem oli vajalik, et mahtuda California väljaheitegaaside mahtude piiridesse. Hiljem vahetati see välja KE-Jetronic vastu. KE-Jetronic (c.1985-1993) Elektrooniliselt kontrollitud mehhaaniline kütuse sissepritse. ECU (mootori tööd juhtiv elektoonika) on lisatud süsteemi, et võtta vastu täpsemaid ja kiiremaid otsuseid mootori töö sujumiseks. Lamda andur võis ja võis ka mitte olla. L-Jetronic (1974-c.1985) Analoog kütuse sissepritse. Süsteem kasutab õhukogusemõõtjad. Mootori tööd juhib lihtsam ja usaldusväärsem ECU kui D-Jetronic-ul. Seda süsteemi kasutati massiliselt 80-ndatel Euroopa autodes. Boschi süsteemile väga sarnane süsteem töödati välja ka Lucas, Hitachi Automotive Products ja Nippondenso inseneride poolt. Kuigi võtmekomponendid on sarnased
põlemine jätkub.Ühtlasi saavutab katalüüsneutralisaator kiiremini töötemperatuuri (u 300 kraadi). Bosch D-Jetronic (1967 a.) Kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektoris(inglise k. Manifold air pressure- MAP). Kütuse rõhk-2bar. Igal silindril eraldi pihusti,mida juhitakse paarikaupa. L Jetronic (1974 ) Põhineb õhukulu mõõtmisel Kütuse rõhk 2,75 bar Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja 1980 ndal aastal lisati lambda andur Kütuse liikumine 1. Kahetoru süsteem Bensiinipump võtab paagist kütuse ja pumpab selle edasi kütusetrassi.Trassis asub kütuse peenfilter.Edasi liigub kütus pihustilatti.Pihusti lati otsas asub rõhuregulaator,mis hoiab kütuse rõhu etteantud rõhul.Üleliigne küte juhitakse rõhuregulaatorist tagasi paaki. 2. Ühetorusüsteem-Ühetorusüsteemi korral on rõhuregulaator kütusepaagis või selle
Kehatemperatuuri hinnatakse mõõtmise teel. Inimorganismi koed ja rakud töötavad kõige efektiivsemalt 36–38 °C juures. (Epstein 2002, Hockenberry ja Barrera 2007, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) 1.2.2.1. Kehatemperatuuri mõõtmiseks vajalikud vahendid Meditsiiniline termomeeter, vajadusel mittesteriilsed kindad, paberrätik. Rektaalselt mõõtmiseks lisaks libiaine, alusrätik. Kehatemperatuuri monitoorimiseks sobiv andur olenevalt mõõtmiskohast ja monitor. Pärasoolest kehatemperatuuri mõõtmiseks kasutatavaid termomeetreid hoitakse teistest termomeetritest eraldi. Kasutamise järel termomeeter desinfitseeritakse. (Kantero jt 2005, Hockenberry ja Barrera 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Kasutatakse erinevaid meditsiinilisi termomeetreid. Kõikidel termomeetritel, mis on mõeldud kehatemperatuuri mõõtmiseks, on omad head ja halvad küljed. Termomeetreid
Air and fuel system õhu ja kütuse süsteem Fuel level in tank low kütuse tase on bensiinipaagis Condition of fuel/fuel filter / fuel pipes kütuse , filtrate ja torude korrasolek Air filter/intake system blockage : õhufiltri ja sisselaske süsteemi puhtus Access diagnostic trouble codes juurdepääs veakoodidele Glow plug control module süüteküünla korrasolek Engine coolant temperature (ECT) sensor jahutusvedeliku andur Injectors pihustid Exhaust gas recirculation (EGR) solenoid egri electromagnet Exhaust gas recirculation (egr) cooler bypass valve egri jahutusklapp Exhaust gas recirculation (egr) valve mechanical VÄLJALASKE GAASIDE TSIRKULATSIOONI KLAPP Engine management system connections /wiring MOOTORI JUHTMOODULI PROGRAMEERIMINE Engine control module (ecm) programming Mootori juhtmoodul Engine control module (ecm) Engine will not start
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
