Ajalugu ja poliitiline kommunikatsioon: tutvustus David Michael Rife Poliitilist kommunikatsiooni vormisid peamiselt kolm distsipliini: sotsiaalpsühholoogia, massikommunikatsiooni uuringud ja politoloogia. Sotsiaalpsühholoogiast tulenes poliitilise kommunikatsiooni huvi hoiakute, arvamuste ja uskumuste vastu ning täpsete mõõtmiste ja eksperimenteerimise olulisus ning kaks kõige levinumat andmekogumismeetodit - uuringud ja eksperimentaaluurimused. Politoloog A. Bentley kujutas poliitikat kui huvigruppide vaheliste vastastikuste suhete protsessi. See mõtteviis muutus sõjajärgses politoloogias valdavaks ning on oluliseks parameetriks poliitilise kommunikatsiooni uuringus. Massikommunikatsiooni uuringutest on antud valdkond pärinud ,,tagajärgede" ja ,,mõjutuste" keele. Poliitikas massimeedia rolli uurides soovivad poliitilise kommunikatsiooni uurijad tavaliselt mõõta massimeedia ,,tagajärgi".
Artikli eesmärgiks on uurida, mil määral aitab liitumine ühe kindla ja kõigile avatud veebipõhise alkoholisõltlastele mõeldud suhtluskeskkonnaga, kaasa alkoholismist vabanemisele. Selle käigus keskendudes veebilehega liitunud inimeste erinevatele minapiltide tekkimisele. Samuti vaadeldakse mis põhjustel inimesed üldse võiksid eelistada veebipõhiseid abistamiskeskkondi traditsioonilistele (näiteks Anonüümsed Alkohoolikud). Kasutatakse kvalitatiivset uurimistöö andmekogumismeetodit - telefoniintervjuusid inimestega kes kasutavad veebipõhist alkohoolikute toetuskeskkonda Soberistas. Valimi moodustasid 31 inimest, kes kas on aktiivsed või endised Soberistas liikmed, valdav enamus (25) neist naised vanuses 45-64, 7 neist tarvitab alkoholi edasi, ülejäänud on erinevates alkoholisõltuvusest vabanemise staadiumites. Andmeid analüüsiti konstruktivismi teooriast lähtudes, mis rõhutab uurijate rolli olulisust
uurija tahtlikult sihipärase ja kontrollitud muutuse, mille mõjusid uuritavatele ta vaatleb ja registreerib. Küsitlus: Uuritavat isikut innustatakse verbaalsete või muude stiimulite abil - kirjalikud ja suulised küsimused, pildid jne - väljendama oma seisukohti, sõnastama uurimisküsimusega seonduvaid väiteid. Sekundaarandmed: Uurija kasutab oma uurimuse jaoks teiste uurijate või asutuste poolt muudel eesmärkidel kogutud andmeid. 11.Iseloomustage vaatlust kui andmekogumismeetodit. Vaatluse eelised ja puudused andmekogumismeetodina. Loetlege erinevad vaatluste liigid ning kirjeldage lühidalt iga vaatlusliigi eripära, eeliseid ja puudusi.- Inimeste tegevust uuritakse loomulikes tingimustes, spontaanselt tekkivates situatsioonides, vahetult selle toimumise ajal. Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda, mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Avatud
Töö eesmärk on anda teistele üliõpilastele ülevaate mõõdistamistöödest. Uurimisprojekt on piiritletud Raahe sadama näitel pealkirjas, kuid sissejuhatuses pole seda mainitud. Lisaks, on puudu töö ülesehituse selgitus ja pole ära märgitud olulisemaid lähtematerjale ja allikaid sissejuhatuses Ainukene infoallikas, mida mainitakse sissejuhatuses on Royal Boskalis Westminister. Töö puhul on kasutatud kvalitatiivset andmekogumismeetodit, mille käigus on uurija ja teiste kogemusi üldistatud, sündmusi ja situatsioone selgitatud. Uurimistöös on kasutatud puhtteoreetilist meetodit. Pole andmeid töödeldud, kuna selgitused ja kirjeldused on varem juba kirja pandud. Tulemusi on tõlgendatud empiirilisteoreetiliselt. Uurija on enda kogemusi võrrelnud teoreetiliste teadmiste ja faktidega. Lisades on võrreldud Raahe sadamat enne ja pärast süvendustööd
ning keel, milles töö on kirjutatud. Saab mainida ka, et resümees on olemas võtmesõnade loetelu. Struktuuri osa nagu lühendite loetelu pidi ka töös esinema, sest diplomitöös on rohkem kui 10 lühendit ja lisaks paljud neist ei ole paljudele inimestele teada. Arvud on kirjutatud kõik õigesti. Autor pani tähele, arvude kirjutamise reeglit. Näiteks, et arvsõnad 1-10 kirjutada sõnadega. Töös on kasutatud kvalitatiivset andmekogumismeetodit - ankeetküsitlust. Ankeetküsitlus on meetod, kus uuritavad inimesed vastavad etteantud küsimustele. Seega, töös on tehtud tulemuste järgi tabeleid. Kindlasti autor kasutab ka kvantitatiivset meetodit analüüsi. Ta analüüsib saadud küsimustiku tulemusi ja teeb järeldusi. Töö kõneviis on töös ka õige. Töö autor alati kasutab kolmandat vormi ehk kasutab sõna ,,autor", kui soovib rääkida enda kohta. Näiteks, ,,Järgnevalt toob autor välja seosed igapäevaste
järgselt? Töö andmete tüüp saab olema meediamonitooring. Kuna töö eesmärgiks on analüüsida Eesti peavoolumeedia nägemust Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltuvusest, on meediamonitooring relevantne ja ainus mõeldav, adekvaatsete andmete kogumise meetod. Teema ise on piisavalt kitsendatud, et selle puhul ei saaks andmete kogumiseks kasutada dokumendianalüüsi, intervjuusid, vaatlust vm taolist andmekogumismeetodit. Andmeanalüüsimeetodina kasutan diskursuseanalüüsi, tõenäoliselt tuginen Fairclough' kriitilise diskursuseanalüüsi meetodile. Meediamonitooringu puhul on diskursuseanalüüs ainus edukaimalt rakendatav andmeanalüüsimeetod. 1 Mariin Virolainen, RIRIB12 Analüüsin Postimees.ee vahendusel Vene presidendi,
külastatud kõige rohkem ja millist sõltus see, et just need lavastused on olnud nn publikumagnetiteks. Püstitatud eesmärgid: Selgitada välja Rakvere Teatri parim etendus ja parim näitleja publiku arvates; uurida publiku eelistusi etenduste zanri kohta; selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub. Uuringu empiiriline materjal on kogutud kahes osas. Esimeses osas on kasutatud kvantitatiivset andmekogumismeetodit anketeerimist. Ankeet sisaldab nii valikvastustega, kui ka avatud vastustega küsimusi. Valikvastustega küsimused aitavad vastajal asju meenutada. See muudab vastamise kergemaks. Avatud küsimused annavad vastajale võimaluse väljendada oma tegelikku arvamust. Anketeerimisviis arvatakse olevat sobivaks meetodiks siis, kui on vaja saada tagasisidet ja arvamusi võimalikult paljudelt (Hirsijärvi jt 2005: 188). Ankeet on koostud autori poolt ja seda pole varem kasutatud.
Uurimisinstrumendi ja valimi kohendamine Andmekogumine Uurimistöö etapid III: andmete analüüs Andmete kodeerimine. Andmete redutseerimine ehk (koondamine) Andmete analüüs Tulemuste tõlgendamine Tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt Püsistatud uurimisküsimustega/eesmärkide hüpoteesidega BA-töö kokkukirjutamine Meetod vs. metodoloogia • Meetod – harilikult peetakse silmas konkreetset andmekogumismeetodit – Nt. küsitlus, kvalitatiivne intervjuu, vaatlus, tekstianalüüs, jne. • Metodoloogia – viis, kuidas me hangime ümbritseva sotsiaalse maailma kohta teadmist. Teisisõnu - üldine uurimisviis. Meetod on seejuures vaid üks vahend Mõistete ülekordamine • Kontsept - laiem idee mingist nähtusest • Mudel – näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt) • Muutuja – mõõdetav ja varieeruv • Sõltumatu muutuja – põhjustab muutuse; sõltuv muutuja – see mis on
arusaamatusi uuringu läbiviija ja tellija vahel.peaks endas hõlmama: Probleem või võimalus, mida uuritakse; Milliseid alternatiivseid otsuseid tuleks kaaluda; Kes on uuringutulemuste kasutajad 2. Uuringu eesmärgi(te) püstitus - paika panna, mida soovitakse avastada ja miks. 3. Teabeallikate määratlemine Kokkuvõtvalt öeldes otsustatakse selles etapis, kas vaja läheb teiseseid või esmaseid andmeid või neid mõlemaid. 4. Andmekogumismeetodi valik Selles etapis selgitatakse, missugust andmekogumismeetodit kasutada esmaste andmete kogumiseks ja vastavalt sellele töötatakse välja andmekogumise instrument küsitlusankeet (kvantitatiivuuringu puhul) või intervjuu küsimustik (kvalitatiivuuringu puhul). Teiseste andmeallikate kasutamise puhul määratakse selles etapis kindlaks, milliseid andmeallikaid kasutada ja kui detailseks informatsiooni kogumisega minna. 5. Valimi määramine - etapis tuleb kindlaks määrata valikumeetod ja valimi suurus
annaabi.ee 
