juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" ("Wireless Fidelity") IEEE 802.11 standard 2 IEEE 802.11a Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist. Kasutab 5 GHz sagedusala ja võimaldab andmekiirust 54 Mbit/s. Seda spetsifikatsiooni kasutatakse peamiselt spetsiaalsetes ärisituatsioonides, mujal seda eriti ei kasutata. IEEE 802.11b Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist, mis on leidnud kõige laiemat kasutust. Kasutab 2,4 GHz sagedusala ja võimaldab andmekiirust 11 Mbit/s IEEE 802.11 standard 3 IEEE 802.11e Traadita kohtvõrgu standard, mis tagab
ADSL - Asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit. ADSL2 - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliini ehk lühemalt ADSL-ühenduse teise põlvkonna standard, mis pakub nii suuremat andmekiirust kui ka võimalust pakkuda andmesidet pikemate vahemaade taha. Võrreldes tavalise ADSL-ühendusega on lisandunud tugi uutele rakendustele ja teenustele. ADSL2 on projekteeritud nõnda, et see töötab olemasolevate ADSL-seadmetega. ADSL2+ - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliin ehk ADSL-ühenduse uuem standard maksimaalse allalaadimiskiirusega kuni 25 Mbit/s, mis on kaks korda suurem kui ADSL2 puhul. See on saavutatud kasutatava sagedusriba laiendamisega 1,1 MHz pealt 2,2 MHz peale.
28,8kbit/s. Raadioliidesed sidevõrku: (WPAN), (WLAN), (WMAN). Bluetooth (WPAN) 1/. (FHSS), (DSSS). , , , . (WCDMA 3G), , ( ), . DSSS , (= ), PJS l. FHSS(S/N=18db),DSSS(12db). , . . . (WPAN) -- , «» . (, , , , ...). Bluetooth, , . PAN: 1. 2. . 3. PAN . 4. (100 ) 5. 8 . WLAN) -- . ; . WiFi WiMAX. IEEE 802.11a Kasutab 5GHz sagedusala, võimaldab andmekiirust kuni 54Mb/s. Laviala 5 30m.IEEE 802.11b Kasutab 2,4GHz sagedusala ja võimaldab andmeedastuskiirust kuni 11Mb/s. 13 kanalit. Code Divison Multiple Accsess. IEEE 802.11 g On tahapoole ühilduv 802.11b ga osalisetl sellepärast, et kasutab sagedusala 2,4GHz ja pakub sama andmeedastuskiirust, mis 802.11 a gi, 54Mb/s. . . . , . . (). , , . . . : . /2 , . . . . + .Bluetooth -- (WPAN). Bluetooth
ANSI kasutab IDE kohta nimetust ATA (Advanced Technology Attachment) 15. SATA : jadaATA, järjestikATA IDEliidese edasiarendus, kus rööparhitektuur (paralleelarhitektuur) on muudetud jadaarhitektuuriks (järjestikarhitektuuriks) ning ülemalluv süsteem kakspunktsüsteemiks. Erinevalt kaht ajamit ühendavatest IDE jadaliidestest, kus üks on konfigureeritud ülemaks ja teine alluvaks, on iga Serial ATA ajam ühendatud oma liidesega. Esialgu tõstab Serial ATA andmekiirust kuni 150 MB/s ning kasutab kuni 1 m pikkusi neljasoonelisi kaableid (ATA66 juurese kasutatava 80 soonelise lamekaabli lubatav pikkus on kuni 18 tolli e. 0.5m) 16. MOLEX : 4pin'iga konnektor mille saab ühendada teiste seadmetega (HDD, CD ja DVD kirjutaja jne...) Kollane on +12v, punane on +3v ja mustad juhtmed on maandus. 17
D-kanali signaliseerib telefonivõrgu kõnekommutaatorile kõne alustamisest, paneb kõnesid ootele ja aktiveerib selliseid funktsioone nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu informatsiooni sissetulevate kõnede kohta (näit. numbrinäidu infot). Kuna D-kanal on ühendatud otse telefonisüsteemi SS7 signalisatsioonivõrku, toimub numbri valimine palju kiiremini kui tavalise telefoni puhul. Versioon B-ISDN kasutab andmeedastuseks lairiba-edastust ja toetab andmekiirust 1,5 Mbit/s. See eeldab aga valguskaabli kasutamist. Arvuti ühendamiseks ISDN-võrguga kasutatakse võrguterminaatorit ja ISDN terminaladapterit. Võrguterminaator ühendatakse telefonifirmast tuleva kahesoonelise liiniga RJ-11 konnektoriabil ning sellel on neljasooneline väljund terminaladapteri jaoks. USA-s on võrguterminaator harilikult ehitatud terminaladapteri sisse, kuid Euroopas ja Jaapanis on need kaks eraldi seadet.
D-kanali signaliseerib telefonivõrgu kõnekommutaatorile kõne alustamisest, paneb kõnesid ootele ja aktiveerib selliseid funktsioone nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu informatsiooni sissetulevate kõnede kohta (näit. numbrinäidu infot). Kuna D-kanal on ühendatud otse telefonisüsteemi SS7 signalisatsioonivõrku, toimub numbri valimine palju kiiremini kui tavalise telefoni puhul. Versioon B-ISDN kasutab andmeedastuseks lairiba-edastust ja toetab andmekiirust 1,5 Mbit/s. See eeldab aga valguskaabli kasutamist. Arvuti ühendamiseks ISDN-võrguga kasutatakse võrguterminaatorit ja ISDN terminaladapterit. Võrguterminaator ühendatakse telefonifirmast tuleva kahesoonelise liiniga RJ-11 konnektori abil ning sellel on neljasooneline väljund terminaladapteri jaoks. USA-s on võrguterminaator harilikult ehitatud terminaladapteri sisse, kuid Euroopas ja Jaapanis on need kaks eraldi seadet.
mälu kontrollerite mis oli lisatud Athlon 64 ja Opetron protsessoritele. SATA SATA IDE-liidese edasiarendus, kus rööparhitektuur (paralleelarhitektuur) on muudetud jadaarhitektuuriks (järjestikarhitektuuriks) ning ülem-alluv süsteem kakspunktsüsteemiks. Erinevalt kaht ajamit ühendavatest IDE jadaliidestest, kus üks on konfigureeritud ülemaks ja teine alluvaks, on iga Serial ATA ajam ühendatud oma liidesega. Esialgu tõstab Serial ATA andmekiirust kuni 150 MB/s ning kasutab kuni 1 m pikkusi neljasoonelisi kaableid (ATA-66 juurese kasutatava 80-soonelise lamekaabli lubatav pikkus on kuni 18 tolli e. 0,5 m) ATA: AT -siini manus Kettaajami liidesestandard (ANSI). Esimene ATA versioon oli IDE, mis toetas kaht kõvakettaajamit, 16-bitist liidest ja PIO reziime 0, 1, ja 2. ATA-2 toetab kiiremaid PIO reziime 3 ja 4 ning hulksõnalisi DMA reziime 1 ja 2. Toetab ka loogilisi plokiaadresse (LBA) ja plokiülekandeid
edastati kõnet analoogsignaalidena. Tänapäeval on nii heli- kui videotehnika muutunud digitaalseks, st enne salvestamist muundatakse analoogsignaalid analoog-digitaalmuunduri abil digitaalsignaalideks. See tagab palju parema heli- ja pildikvaliteedi. Ka digitaaltelefonivõrkudes edastatakse kõnet digitaalkujul. 2. STANDARDID: a Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist. Kasutab 5 GHz sagedusala ja võimaldab andmekiirust 54 Mbit/s. Seda spetsifikatsiooni kasutatakse peamiselt spetsiaalsetes ärisituatsioonides, mujal seda eriti ei kasutata. 802.11b: Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist, mis on leidnud kõige laiemat kasutust. Kasutab 2,4 GHz sagedusala ja võimaldab andmekiirust 11 Mbit/s 802.11e : Traadita kohtvõrgu standard, mis tagab kohtvõrkudele teenusekvaliteedi toe. See on vajalik viitetundlike rakenduste puhul nagu näit. VoIP 802.11g:
Nad vastuvoetud ei teeninud selle patendiga iial mitte sentigi signaal madalamaks kui muratase ,ning seda ei ole Raadioliides voimalik IEEE 802.11a: lugeda. Uks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist. Kasutab 5 Kogu mäng käib selle peale ,et vastuvõtja peab GHz teadma saatjas sagedusala ja voimaldab andmekiirust 54 Mbit/s. sisse modulleeritud hajutus koodi ,,spread code" , Seda ilma selleta spetsifikatsiooni kasutatakse peamiselt pole vastuvõtt võimalik. spetsiaalsetes //user data arisituatsioonides, mujal seda eriti ei kasutata. //kood ,mida teab IEEE 802.11b:
analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 kbit/s ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 kbit/s modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 kbit/s modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 kbit/s ja DSL'i kiirus ulatub megabittideni sekundis. Faksmodem on personaalarvutiga ühendatav seade, mis võimaldab elektroonilisi dokumente saata ja vastu võtta faksidena. Faksimodem on nagu tavaline modem, ainult et see on ette nähtud dokumentide saatmiseks faksiaparaadile või teisele faksimodemile. Nagu tavaline modem, nii võib ka faksimodem olla arvutisisene või -väline. Arvutisiseseid faksimodemeid kutsutakse ka faksiplaatideks (fax board)
ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 Kbps ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 Kbps modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 Kbps modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 Kbps ja DSL´i kiirus ulatub megabittideni sekundis. · Analoog liides (Analog Interface) analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion) IAnalood-digitaal muunduril (ADC) on kaks siendit: muundatav analoog sisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoog võrdlusskeem mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui +
ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 Kbps ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 Kbps modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 Kbps modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 Kbps ja DSL´i kiirus ulatub megabittideni sekundis. Analoog liides (Analog Interface) o analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion) IAnalood-digitaal muunduril (ADC) on kaks siendit: muundatav analoog sisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoog võrdlusskeem mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui + märgitud pinge on kõrgem kui
Tavaliselt toetavad modemid kõiki enamlevinud protokolle. Modemi muretsemisel tuleb silmas pidada, et ka liini teises otsas olev arvuti peab olema võimeline kasutama samu protokolle. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 Kbps ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 Kbps modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 Kbps modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 Kbps ja DSL´i kiirus ulatub megabittideni sekundis. V.34 modem - V.34 modem ITU standard QAM-modulatsioooni kasutavate 28,8 Kbps (1994) ning 31,2 ja 33,6 Kbps (1996) modemite jaoks. Enne V.34 standardit ilmusid turule V.32terbo (AT&T) ja V.FC (Rockwell), mis oma 14,4 Kbps kiirusega olid kiiremad kui V.32bis. Hiljem määrati V.34 standardis töökiiruseks 28,8 Kbps, seejärel tõsteti seda kuni 33,6 Kbps V.90 modem - V.90 modem ITU standard (1998.a
annaabi.ee 
