11 kõige sagedasemat intervjuu küsimust Tööintervjuu on Sinu esimene kohtumine tööandjaga. Vestluse käigus tahab tööandja välja selgitada, kas oled sobiv sellele ametikohale. 1. Miks Te soovite tulla tööle sellele ametikohale? Võid rääkida enda lähiaja eesmärkidest, kindlasti seosta need selle firmaga, kuhu soovid tööle minna. Sobib mainida ka seda, et näed siin enda jaoks tulevikuperpektiivi ja rääkida enda mõtetest ning ideedest, mida saad firmas rakendada. Põhjendada võid veel vastava ettevalmistusega või töökogemusega selles valdkonnas. 2
.....................................................................................................16 Kasutatud normatiivmaterjal.........................................................................................16 2 Sissejuhatus Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liidus, Hiinas) kontrollib ja juhib neid riik (Vare 2000: 3). Palgasaajate sissetulekud, ennekõike töötasu ja sotsiaalsed tagatised lepitakse Euroopa Liidus kokku enamasti töötajate, tööandjate ja riigi koostöös. Selline euroopalik
Kristel Keskküla MT1-10 Töötajate usaldusisik Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad öigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Töökohas võib töötajate huve esindada ametiühingu usaldus isik vöi töötajate usaldusisik. Ametiühingu usaldusisikul on töötajate esindamisel rida eeliseid võrreldes töötajate usaldusisikuga, kuna ametiühingul on tegutsemiseks rohkem ressursse.
Konkurentsi keelu osutamise tähendus ja rakendamine töösuhtes Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumist või ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud leppetrahvid. Lepingu kehtivuse aja eritasu maksta ei tule, kuid peal lepingu lõppemist tuleb tasu maksta vaid juhul, kui piirang jääb kehtima pärast töösuhte lõppemist.
olla "Soovin �le minna ja alustada karj��ri .... alal". �rge seletage pikalt oma saavutustest, vaid l�hike m�jus lause annab parima ettekujutuse Teie oskustest. 7. Proovige ise olla t��andja. Mida Te sooviksite teada? 8. Kuidas Teie oma tulevasel ametikohal saate m�jutada oma t��andja �ldist edu? See l�heb korda igale t��andjale. 9. Milline oleks Teie "liftiesitlus"? Kui juhtuksite tulevase t��andjaga liftis kokku saama, siis kas j�uaksite end enne lifti kohalej�udmist kolme-nelja lausega kirjeldada ja seejuures ka muljet avaldada? M�elge sellele. Kui suudate selle v�lja m�elda, j�tke igast lausest v�lja s�na "mina" ning "voila!", see koht ongi Teie.
ja frantsiisi saaja lepivad põhjalikult kokku omavahelise koostöö tingimused välistades ebameeldivuste teket tulevikus. Täpsemalt peaks frantsiisileping reguleerima alljärgnevaid olulisi tingimusi: · Allkirjastatud tingimused (allkirjad igale lehele!); · Väljaõppe ja mentorluse tagamine frantsiisi andja poolt; · Reklaam. Üldiselt on lepingus tingimus, mille kohaselt on ettevõtjal kohustus ühetaoluse reklaami tagamise eesmärgil kooskõlastama frantsiisi andjaga reklaammaterjalid kui ka kampaaniad. Lisaks võidakse kehtestada reklaamitasu, mis läheb laekub üldisse reklaamieelarvesse ning tingimus, et frantsiisi saajal on kohustus kokkulepitud perioodi jooksul kokkulepitud protsendi tuludest kulutama kohalikule reklaamile (see tuleneb sellest, et frantsiisiäris on kaubamärgi tuntus väga olulisel kohal); · Kasutusjuhend. Lepingus on üldjuhul tingimus, et frantsiisi saaja peab täpselt jälgima
lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta. Konossement koostatakse tavaliselt kolmes originaalis ja koopiad vormistatakse vastavalt vajadusele. Lisas on konossementi näide (Joonis 6). Veolepingu osapooled: Saadetise (lasti) andja – isik, kes sõlmib tükikauba merevedu puudutava lepingu kaubavedajaga. Kaubavedaja (ka lastivedaja) – sõlmib lasti andjaga veolepingu. Prahtija – lasti andja või muu, kes rendib laeva. Vastuvõtja – vastuvõtja all mõeldakse seda, kes on määratud kauba vastuvõtjaks veosaatedokumendil või muul moel näitab, et tal on õigus kaupa vastu võtta, nt esitades omanikukonossemendi originaaleksemplari. Konossemendi väljaandmisele eelneb päris mitmeid etappe. Need algavad sellest, et klient reserveerib aluselt endale lastiruumi. Broneeringu kohta koostatakse broneerimistunnistus
Sellel arenguetapil samastatakse ennast mingi osaduskonnaga, milleks võib olla kas konkreetne kogudus, kirik või mingi kindlapiiriline ideede süsteem. Noorukiea usuliste otsingute vastuoluline eripära seisneb selles, et kuigi püütakse maailma enda jaoks isiklikult avastada, ei jõuta mitte alati isiklike läbitunnetatud (usuliste) tõdemusteni, vaid võetakse need vastu n.ö. "valmis pakendis". Sealjuures ei samastata ennast ennekõike mitte paki sisu, vaid ka pakendi ja selle andjaga. Väga oluliseks saab meie- (osaduskonna) tunne. Usule on omane suur konformsus ollakse, tuntakse, arvatakse ja käitutakse nii nagu teised. Käsitletav usuaste on suhteliselt kriisialdis. Sisemiste kitsaskohtade põhjused võivad olla mitmesugused. Mõjusaimaks on vastuolu autoriteetide vahel. Mingil hetkel inimene tõdeb, et need inimesed, keda on peetud eksimatuteks, ei ole omavahel ühel meelel. Tekib küsimus, et kellel on siis õigus
majandusteadlased kasutanud inflatsiooniseoste selgitamisel. 107. Mis juhtub kui valitsus suurendab raha pakkumist? rahapakkumise kasv põhjustab inflatsioonimäära tõusu ja majanduse ülekuumenemist. Ülemäära pikaldane rahapakkumise kasv võib aga majanduskasvu aeglustada. 108. Miks võib öelda, et ootamatu inflatsioon on rikkuse ümberjagaja? . Rikkuse ümberjagamine mitmed pikaajalised lepingud on seotud oodatava inflatsiooniga. Laenusaaja võidab võrreldes laenu andjaga. Miks? Töövõtjad kaotavad kui inflatsioon on kõrgem kui oodatud saavad vähem kätte. Miks noored ja vanad saavad rohkem kannatada? St kõrge inflatsioon jagab rikkust ümber? Noored laenavad rohkem (nemad võidavad), vanad säästavad (nemad laenavad) ja seeläbi kaotavad. 109. Milline on optimaalne punkt ja miks? 110. Efektiivse palga teooria Efektiivse palga teooria. Töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon,
Frantsisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali (madalam risk) Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist PUUDUSED võtja seisukohalt: Puudub võimalus olla loominguline ja arendada oma ideid Iseseisvuse puudus, tuleb täita standardeid ja andja kehtestab reeglid Võimalikud konfliktid andjaga tulude jagunemise üle Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge Piiratud ärist väljumise paindlikkus Sundostud andjalt EELISED andja seisukohalt: - Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini - Lisatulu läbi frantsiisi müügi - Jooksev tulu - Toote populaarsuse, tuntuse tõus - Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude - Väiksem vajadus suure koosseisu järele - Turunduskulud osaliselt võtjate kanda
kohustuses kokku leppima ega selle eest lisatasu maksma. Pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Kui töötaja avalikustab tööandja saladuse, on ta kohustatud maksma leppetrahvi, kui selles on kokku lepitud. (NB! Kahju tekkimine ja suurus peavad olema tõendatud). Viimane ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata. (1:307) 3.1.2 Kohustus mitte konkureerida tööandjaga Töölepingu seaduse § 23 sätestab konkurentsipiirangu, mille kohaselt kohustub mitte töötama tööandja konkurendi juures või mitte tegutsema tööandjaga samal tegevusalal. Piirangu eesmärk on kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, kusjuures piirang peab olema piiritletud ruumiliselt (kus kehtib), ajaliselt (kui kaua kehtib) ja esemeliselt (kes on konkurendid).
panemata õigusvastase teo. Altkäemaks võib olla rahaline, kuid see võib olla ka muu hüve, näiteks kingitused või soodustused. Altkäemaksu eesmärgid võivad olla erinevad, näiteks, et saada teavet(varjatud allikast), kiirendada mõnda protsessi(haiglast analüüside saamine) või, et hoida ära mõne teo tagajärg(juhilubade kaotamine). Altkäemaksu võtmine suures ulatuses on alates 40 000 eurot. 23. Altkäemaksu andmine ja vahendus. Oluline on, et ametiisik on altkäemaksu andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud ametialase teo eest. Altkäemaksu vahendamine on lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu võtmiseks. Ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. 24
Dreher und H. Tröndle. München, 1993, § 331, Rdn 17. 46 Strafgesetzbuch. Leipziger Kommentar. Berlin, 1977, § 331, Rdn 35. 47 Maurach/Schröder/Maiwald, S 267. 48 J. Wessels, S. 239. 31 võtja vahel, kus andja saab või on saanud vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo; tähendab sidet teene ja vastuteene vahel. Altkäemaksuga on tegemist siis, kui ametiisik on tasu andjaga ühel meelel (ei pea aga olema seda üksmeelt ühiselt väljendanud), et tasu andmine on vastuteene tehtava või tehtud ametialase teo eest49. Selline käsitlus võimaldab altkäemaksu eest vastutusele võtta süüdlasi ka ühepoolsete suhete korral. Vastavalt §-le 331 on ametiisik tasu nõudnud, see on talle lubatud või talle üle antud. 4.4. Kokkuvõtvad järeldused
annaabi.ee 
