HERMANN HESSE: tema looming kujutab isiksuse lõhestumist. Ta on loonud intellektuaalsed mitmetasandiliselt mõistetavad ja sümboolikarohked teosed. Tema looming otsib vaimse ja hingelise täiuse kooskõla. "Stepihunt" (1973 ek) ALBERT CAMUS: on kujutanud inimese olemuse avanemist piirsituatsioonides, võõrandumise probleeme ja vabaduse ning vastutuse olemuslikku seost. EKSISTENTSIALISM! "Katk" (1947) (fasismi võrdkuju. Teos sai Nobeli preemia) JEROME DAVID SALINGER: On kirjutanud noorte anarhistlikust protestist täiskasvanute maailma vastu ja kujutanud noore inimese mõttemaailma ebakindlust, kergesti haavatavust, maksimalismi. Tema noored otsivad oma elu eesmärki vahel tagajärjetult, sest neil puudub elukogemus ja nad ei suuda kohaneda. Autoron oma loomingus tõstnud olulisele kohale noore inimese headusepüüdluse ja valuleva vajaduse armastuse ning mõistmise järele. "Kuristik rukkis" (1951) ERICH MARIA REMARQUE: Loomingu eemade ringi määras sõda. Keskne teema kannatav
vastandina, et anarhia on nö korra ema. Nii nagu arvamused ise, baseerub anarhia mõistmine siiski haridusele, haritusele või seesmistele väärtustele. Hariduse tase määrab ära ühiskonna valmiduse ja mõistmise, mis üldse on anarhia ning kuidas selle sees saavad kõik koos rahumeelselt elada ilma, et keegi vabadust ja õigusi kuritarvitaks. Seepärast on vaja ühiskonda, mille liikmetel on kõikidel sama visioon anarhistlikust korrast. Ja veel enamgi anarhia edukaks realiseerimiseks on vaja ehtsat tahet olla kooskõlas enda ja ühiskonnaga, kollektiivset terviklikku mõtlemist, sellest lähtuvat tegutsemist ning ka distsipliini. Kuigi Max Weber polnud anarhismi pooldaja, toon võrdluseks tema nägemuse. Weberi arvates tähendas distsipliin võimalust, et juurdunud hoiakute põhjal allub korraldusele viivitamatult ja automaatselt suurem hulk inimesi. See toimiks ka anarhistlikus
Dadaism Dada kujunes välja Esimese maailmasõja(1914-18) ajal neutraalses veitsi linnas Zürihis kuhu oli sõja jalust põgenenud mitmeid kunstnikke ja kirjamehi. Vaimuinimesi vapustas sõda sügavalt ja pani kahtema kodanike seniste tõekspidamiste üleNii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. ''Dada'' pärineb prantsuse keelest, mis tähendab lastekeeles mänguhobust. Dadaism võrsus anarhistlikust protestist sõja ning kapitalistliku ühiskonna ja kultuuri vastu. Dadaismi teoreetik oli kirjanik Tristan Tzara, kes eitas vana kunsti ja üritas purustada kõik selle pühaks peetud seadusi. Dadaistid taotlesid kunstniku vabadust ning publiku sokeerimist. Töid kleebiti kokku mitmesugustest enneolematust materjalist ja monteeriti kokku juhuslikult leitud esemetest. kollaaz maal/teos, mis on kokku pandud erinvatest materjalidest
Venelased konsulideerusid ikka ja jälle, luues lõpuks suure kultuuri, mis laiub niihästi geograafiliselt kui ka ajalooliselt itta ja läände, Euroopasse ja Aasiasse. Ent oma suurt kultuuri luues lõid venelased edale ka suure dilemma; identiteedi , mis pole ei idalik ega läänelik ja ometi väga selgelt samal ajal mõlemat. See on mõtliskluste ja sisevaatluste allikas, ilmselt lõputu tsükkel ahastusest ja ülevoolavusest, raudsest autoriaarlusest ja anarhistlikust vabadusest, laiutavast suurejoonelisest ja kaotuslikust alaväärsustundest, mis on ajalooliselt määratlenud klassikalise vene inimese psüühika. See on slaavi hinge rikkalik läte, Läänele esitatud suur väljakutse ja uks Itta. Olles teineteisele tasakaaluks, peegeldavad Venemaa ja Ameerika Ühendriigid teinetest mitmel üllataval moel nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt, sest just nende kahe riigi erinevate radade tõttu jagavad nad sarnaseid ajaloolisi hetki
tagajärg.[6]Ehkki Karli ennast toona Saksamaal ei olnud, võitsid tema väed Lääne-Saksa vürstide, eriti Hesseni Philippi kaasabil, Sickingeni. Veelgi tõsisem konflikt puhkes aga 1524. aasta lõpul. Talupojad, kes Lutheri ja tema järel tulnud veelgi radikaalsemate usureformaatorite seisukohti tõlgendasid selliselt, et kõik inimesed peaksid igas mõttes võrdsed olema juba ilmalikus elus, alustasid rahutusi, millest kasvas välja Saksa talurahvasõda (1524–1525). Sellisest anarhistlikust ja ekstremistlikust puhangust ehmunud Luther asus aga aadlike poolele ning suutis niimoodi sõlmida ka teatud vaherahu Karliga, ehkki Saksa-Rooma riigi valitseja ei aktsepteerinud jätkuvalt enamikku tema seisukohtadest. Ometigi ühendas harrast katoliiklast Karl V ja sügavalt usklikku usu-uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale. Luterlusest sai aga Saksa riigivürstide tööriist nende keisrivõimust sõltumatuse suurendamisel.
konstitutsiooni. · Lossi valvanud rahvuskaartlased eemaldatakse. Viimast korda kõlavad ergutushüüded kuningale ja kuningannale. Sõber ilmub viimast korda · Rahvuskogu võtab kuningalt ``Majesteedi'' tiitli. · Juhtimine läheb üle vabariigi vastu sümpaatiat demonstreetivate zirodiinide kätte. · Marie-Antoinette ei saa ka välisabi, kõik valitsused ootavad hetke, mil Prantsusmaa anarhistlikust situatsioonist kasu lõigata. · Fersen otsustab sõita Marie-Antoinette'I juurde Pariisi, kuigi ta on seal kuulutatud lindpriiks. See on enesetaplik otsus. · Pariisi jõudnud, veedab Fersen öö kuninganna juures. · Armastajad näevad üksteist viimast korda. Põgenemine sõtta · Kui riigid ja valitsused ei suuda sisekriisidest enam jagu saada, püütakse pingeid väljapoole juhtida. · 20. aprillil 1792 sunnitakse Louis XVI Austriale sõda kuulutama.
totaalselt pahupidipööravat efekti, mis omane ka anarhistidele: teatud mäss tava- naiivseile käsitluste vastu. Nõuaks ju kulutuse-mõiste poliitlise ökonoomia uut formeerimist, et arvestada selles ka mittetootlikku kulutust. Eelpool käsitletud kriitika pole ainus, mida anarhistid on loonud, ning ei saa öelda, et antud töö autor kõikide ideede või suurema osagagi neist täiesti nõustuks, ent eelnenu peaks andma aimu anarhistlikust mõtteviisist kui sellisest. Võib küsida, mis on toodud kriitika eesmärk, milleks on ta vajalik, kui ta ei suuda oma eeldustele tuginedes midagi uut, positiivset produtseerida? Töö autor usub, et siiski suudab. Taolise kriitika vajalikkust ka tänapäeva uutes oludes põhjendab teatud määral Julia Kristeva mässu- käsitlus [J. K r i s t e v a, Sens et non-sens de la révolte. Pouvoirs et limites de la psychanalyse I. Paris, 1996.], mida on refereerinud Hasso Krull (Krull 1998: 136- 139)
Sama asi häiris inimesi ka Darwini evolutsiooniteoorias. Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha suuremas detailiseerumises ning looduse täiuslikumas mõistmises. , Feyerabend Paul Feyerabend (19241994) oli austriaameerika teadusfilosoof, kes nimetas oma arusaama teadusest epistemoloogiliseks (kr episteme teadmine) anarhismiks ning see avaldub ka tema peateose pealkirjas: "Meetodi vastu. Ülevaade anarhistlikust tunnetusteooriast, mis ilmus 1974. aastal. Feyerabendi arvates teadus ongi üks anarhistlik ettevõtmine ning ta leiab sellele veendumusele ka kinnitusi teaduse ajaloos. Seejuures rõhutab ta, et ta ei soovita kellelegi hakata järgima mingit uut meetodit pigem tahtvat ta ütelda, et igasugusel metodoloogial, isegi kõige ilmselgemal on omad piirid. Laialt on levinud veendumus, et teadlased järgivad mingit teaduslikku meetodit
annaabi.ee 
