Anarhism Sõna-sõnalt tähendab anarhism võimu puudumist, mis väljendub peamiist anarhistlikku veendumust, et valitsus on absoluutne pahe. Anarhistid pidasid riiki ja ühsikonda täielikult lahus seisvaks: esimene on kunstlik, manipuleeriv leiutis, teine aga on moodustunud loomulikul teel, nii et iga riigi hävitamine ei ohusta ühiskonda ega ka mitte tsivilisatsiooni. Anarhistid eristavad kolme olulist pahet: valitsus, seadus ja eraomand. Kõigi nende pahede allikaks peetakse võimuinstituuti. Selleks võib olla riik, kirik ja isegi kooliõpetaja - kõik nad suudavad üksikisikut
Tma taandumisega Grimmist lõppes aktiivne osa kodusõjast. · Baltikumist kindral Judevits. · Ukraina iseseisvuslased tekitasid palju segadust, Petljuraga eesotsas, aga pealetungile otseselt ei läinud.(Bulgakovi teos ,,Valge kaardivägi", millest on tehtud ka lavastus ,,Turbinite päevad", mis Leninile iseenesest väga meeldis.) · Poolakate juht Pilsundski, kes loob oma väikse autoritaarse riigi. Nagu Eestis Päts. · Nestor Mahno, toetuspind Ukrainas, tahtis luua anarhistlikku ühiskonda. Liitub sellega, kes talle kasulik on. Tahtis pöörduda tagasi külakogukonna juurde. 1920-1921 NÕUKOGUDE JA POOLA SÕDA Venelased tahtsid jõuda Saksamaani, et kujundada revulutsiooni kulgu Saksamaal. Nõukogude poole eesmärk oli levitada maailmarevolutsiooni ja Poola iseseisev riik sinna pilti ei kuulunud. Varssavi alla pealetung seiskus ning punased löödi tagasi. Kaart Õ44 3
Maailmavaade ja usk sõnastatakse. Oma seisukohti, arvamusi ja käitumist osatakse seletada ning põhjendada. On olemas vaidlustamise võimalus, isikliku arvamuse kaitseks astutakse välja Aeg viib ka selle astme kriisini. Kui ollakse piisavalt rõõmustunud tunnetuslikust spordist, hakkab senine seletatud maailmapilt üha enam tunduma kuidagi steriilse ja lamedana. Elunähtusi saab seletada nii ja teisiti, kuid on rida asju, mida pole võimalik kontseptsioonidega hõlmata. Tuntakse anarhistlikku ja pärssivat sisehäält, mis ütleb, et mina süvakihid on ikkagi mõistetamatud. Seletatud ja põhjendatud elukäsitlus ei pruugi midagi erilist ütelda inimese sügavamate tunnete, mälestuste ja kujutluste kohta. Paljud kogemused, tunded, sümbolid, müüdid ja paradoks ei mahu sellesse maailmapilti. Tõdetakse, et elu on keerulisem kui loogika, abstraktsete kontseptsioonide ja selgete eristuste maailm. Vajalik on dialektilisem, vastuolusid ja määramatust lubav elukäsitlus
kuid toimivas ühiskonnas nii käituda ei oleks võimalik, vabaduse piirid ulatuvad selleni, et niikaua on inimene vaba, kui ta ei kahjusta teisi ning minu arvamus on sama, kuna ilma reegliteta ei oleks võimalik arenenud maailmas elada. Võibolla kuskil hõimurahvaste juures võib täheldada loodusseisundile sarnaseid jooni, kuid siiski ka seal on omad reeglid ja tavad, mida inimesed järgivad. Loodusseisundile sarnaseks võib pidada anarhistlikku mõttemaailma. Tänapäeval tahavad anarhistid taotleda sellist ühiskonnakorda, kus ei oleks poliitist korda ning puuduks majanduslikud ja sotsiaalsed hierarhiad. Selle nimel tahavad anarhistid luua anarhia, kus puuduks valitsus, võim, riik ja kapitalism. Nad arvavad, et sedasi saaksid indiviidid olla tõeliselt vabad ning võrdsed. Kuid kas mitte ka loodusseisundi puhul ei kehti samad asjad? On arusaadav,
antud teemavaliku puhul kasutada. Anarhia tähendab otsetõlkes (kreeka keelest) "ülemvõimu puudumist". Barbara Goodwini väitel tekkisid anarhistlikud ideed pärast ilmaliku ja teadusliku maailmavaate võitu valgustusajal. Tema arvates on kaasaegne anarhism kristluse eitamise poliitiline tulemus (Goodwin 1994: 572). Anarhistlikke teooriaid on mitu ja neile on raske ühist ideelist baasi leida. Põhijoontes iseloomustab iga anarhistlikku teost kriitiline suhtumine võimu. Leitakse, et valitsus kui selline on pahe ning et "kui hävitada võim kõigis tema vormides, eelkõige õiguslik-bürokraatlik riik koos igasugusel majanduslikul ebavõrdsusel põhineva valitsemisega, siis võiks ühiskonna ümber kujundada uutel moraalsetel alustel" (Goodwin 1994: 573). Eelnev määratlus peaks võimaldama mõista, et anarhistlik teooria põhineb moraalsetel alustel ja otsib õiglasemat ühiskonnakorda.
Intellektuaale huvitas eriti sürrealismi meetodite hulka kuuluv tehnika, mille järgi tuli tekstid kirjutada nende sisu teadvustamata, et alateadvusest või unenägudest pärinevad intuitiivsed pildid kinni püüda ja kirja panna. Sürrealistide rühm kasvas välja Pariisi dadaistidest. Dadaism oli liikumine, mis oli suunatud traditsioonilise kunstivormide vastu. Sürrealistid ei kiitnud aga heaks dadaistide anarhistlikku käitumist, vaid olid rohkem huvitatud uue ühiskondliku utoopia otsimisest, orienteerudes kommunismi põhimõtetele. Nad uskusid, et suudavad saavutada oma ühiskondlikpoliitilised eesmärgid, järgides Freudi psühhoanalüüsi ja paljastades inimese alateadlikud ja instinktiivsed ihad, aidates sellega kaasa tema vabanemisele. Salvador oli nii sürrealistide kui ka Freudi kirjutiste ja teostega tuttav juba tudengiajast Madridis
just demobiliseerunud Punaarmeest. Villu oli oma kambaga muru peal, muidugi olid nad täis metalli ja peas olid vikerkaarrevärvi harjad. Kui Tõnu, lühikeste mustade juuste ja valge ülikonnaga kutt, neile ligi astus ja lausus: "Tere, ametivennad!", näis see väga naljakas. Kohe küsis Tõnu, kas nood usuvad ka anarhiasse ning seletas teistele oma põhiideed ära. Siis alles nägid Villu ja ta sõbrad, et sel mehel on tõsi taga. Ahto Muld: "Selles meeldejäävas seigas on tõesti midagi anarhistlikku, ehkki 80ndate anarhismi pean muidu eelkõige teatriks ning olen lollidele noortele isegi kohvik Moskva ette korda kümme miilitsat kutsunud." (Blackplait & Boomfield 2009:81) Bändis "?" sai Henrik Sal-Saller tuttavaks Mihkel Rauaga. 5.1 Villu Tamme Villu Tamme on sündinud 1963.aasta 2.novembril. Ta on ansambli J.M.K.E asutaja ja solist, kuid tänapäeval teenib leiba pigem ristsõnade koostajana. Tema esimene luulekogu ,,Tuvi oli tihane" ilmus 1992
ekstravagantset moeloomingut katsetama. Punk- moe generatsiooni, kes sündis optimistliku ja unistava hipiaja varjust, võib vaadelda kui anti- hipisid: ilusate laulude ja tagasi looduse rüppe eluhoiaku asemele astus kavatsetud pahelisus, agressiivne lodevus ja kolmeduuri amatöörm uusika. 1977 . A astal kujunes punk’ i noorsoo tunnuseks mohikaanlaste soengustiil, millest sai hiljem kogu punk- moe identiteet. Rõivastus, mida enamasti iseloomustatakse kui anarhistlikku, tekkis tihti juhuslikult kombineeritud nahkpükstest, koolipintsakust ja katkikäristatud särkidest koos needitud kaelarihmade, haaknõelte, lukkude ja kettidega. Lõdvalt rippuv lips, tanksaapad, ebakorrapäraste äärtega T- särgid ja kitsad treeningpüksid olid hiljem malliks ka pärismoele. Punk- look’ i võim endam isele aitasid kaasa plaadiümbrised, plakatid, ansamblite perform ance’id . [A jakiri “N ael” juuli 2000, E esti K unstiakadeem ia – Anne Metsis ]
annaabi.ee 
