menetluse lõpetamist Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt on delikaatsete isikuandmete registreering kehtiv 5 aastat. Andmete vastutavad töötlejad on kohustatud esitama uue registreerimistaotluse vähemalt 3 kuud enne registreeringu lõppemist. Seadust kerge lugeda kuna kõik hästi kompaktne ja kiiresti ülesleitav. Digitaalallkirja seadus Seadus sätestab digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelevalve teostamise korra. Koosneb 10 peatükist. Jõustus 2000. aastal 15.detsembril. Seaduse peatükid: I. Peatükk Seaduse reguleerimisala Digitaalallkirja mõiste Digitaalse templi mõiste Digitaalallkirja kasutamise õiguslikud tagajärjed Digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamine II. Peatükk Sertifikaat Sertifikaadi omanik
Samuti arvati, et puud kasutavad väga suures koguses põhjavett, mille tagajärjel võib inimeste veega varustatus nendes piirkondades halveneda. Uuringud on näidanud, et metsaistutusprojekti on saatnud edu: suurenenud on taimestatud ala ja tolmutormid ei ole neis piirkondades enam nii intensiivsed. Samuti aitab selline hulk puid siduda atmosfäärist CO2, mile emissioon on Hiinas kivisöe massilise kasutamise tõttu tohutu. sertifitseerimine-Sertifitseerimine ehk sertifitseerimisteenuse osutamine on digitaalseks tuvastamiseks ning digitaalallkirja andmiseks ja kontrollimiseks vajalike sertifikaatide väljaandmist, sertifikaatide alusel antud digitaalallkirjade kontrollimise võimaldamist ning sertifikaatide kehtivuse peatamise, kehtivuse peatatuse lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise menetlemist võimaldav tehniliste tegevuste kompleks. Eristatakse kahte tüüpi sertifikaate: isikutuvastussertifikaat ja allkirjastamissertifikaat.
2,5 korda. Suurt rolli meie kiires arengus on mänginud Euroopa Liidu erinevad toetused. Eesti osa järgmise seitsme aasta Euroliidu eelarves on ligi 5,9 miljardit eurot. Populaarsemad riiklikud arendused Üle-euroopaline digiallkiri, e-valimised või X-tee. Need on valdkonnad, kus me saame Euroopale eeskujuks olla. e-valimiste, e-maksuameti, e-tervise, e-panganduse ja e-kool. Algus pandi ID-kaartide loomisele 2001. aastal riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse pakkumiseks. 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Rahastus 2000 aastal IT-alasele teadus- ja arendustegevusele umbes 11 miljonit krooni. See moodustas ligi 5% Eesti avaliku sektori poolt teadus- ja arendustegevusele eraldatud rahast. Perioodil 2004–2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist kokku 12,5 miljardit krooni. Infoühiskonna
ülesannete täitmisel loovad Avalik teave: o Teave, mis tuleb avalikustada o Teave, millele tagatakse juurdepääs teabenõudega o Juurdepääsupiiranguga teave Nt. karistusregister, kinnistusregister, väärtpaberiomanige register, jne Avaliku teabe juurdepääsupiirangud on enamasti inimeste eraelu kaitseks. Digitaalallkirja seadus ...digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelvalve teostamise kord Digitaalallkiri seob endasse allkirja andnud inimese isikuandmed, allkirja andmise ajahetke ja tehnilised andmed, mida on vaja allkirja õigsuse kontrollimiseks tagantjärele. Isikuandmete kaitse seadus ...kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja –vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele
võimaluste ja korra kohta nende asutuste ja isikutega suhtlemisel. Sertifikaat käesoleva seaduse mõistes on dokument, mis on välja antud, võimaldamaks digitaalallkirja või digitaalse templi andmist ja kontrollimist ning milles avalik võti seotakse üheselt sertifikaadi omanikuga. Isikliku ja avaliku võtme moodustab sertifikaadi taotleja või vastavalt tema soovile ja pooltevahelisele kokkuleppele sertifitseerimisteenuse osutaja või muu isik või asutus. Sertifitseerimine on toiming, mille tulemusena sertifitseerimisteenuse osutaja annab sertifikaadi taotlejale välja sertifikaadi. Sertifitseerimisteenuse osutajaks võib olla teenuse osutajana sertifitseerimise registrisse kantud ning Eesti vastavas registris registreeritud: 1) aktsiaselts; 2) osaühing, mille osakapital on suurem kui 25 000 eurot; 3) avalik-õiguslik juriidiline isik, kui see on ette nähtud tema kohta käivas seaduses;
Neid uuringi natuke lähemalt. Kuid kui rääkida ID-kaartidest, tuleb rääkida ID-kaardi sünnist ja ajaloost samuti. Uurimustöö tegemiseks kasutasin peamiselt internetis leiduvat infot ning koostasin ühe küsitluse klassikaaslaste seas. 1 http://www.id.ee/ 08.12.2009 22:12 seisuga Tallinn 2010 Algusaastad Esimesed ID-kaardid väljastati 2002. aasta 28. jaanuaril. Algus pandi ID-kaartide loomisele 2001. aastal riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse pakkumiseks. 7. Oktoobril andsid tollased Tartu ja Tallinna linnapead Andrus Ansip ja Edgar Savisaar esimese digitaalse allkirja, sõlmides infotehnoloogiaalase koostöölepingu. 2 2003. Aastal käivitasid Tallinna ja Tartu linn arendusprojekti ühistranspordi elektroonilise tasukogumissüsteemi juurutamiseks (Ibid.:1). 2004. aasta 10. jaanuaril tulid käiku esimesed ID-piletid Tartus ning sama aasta 1. märtsil käivitus ID-pilet Tallinnas(Ibid.:2). 2006. aastal
oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine Sense Making (Dervin)- liigutakse obj. ja subj. info vahel, tõlgendatakse maailma ja käitutakse vastavalt Sertifikaat - dokument, mis on välja antud, võimaldamaks digitaalallkirja või digitaalse templi andmist ja kontrollimist ning milles avalik võti seotakse üheselt sertifikaadi omanikuga. Sertifitseerimise register - Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu, mille asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutajate üle. Standardimine - tegevus, millega määratakse üldiseks ja korduvaks kasutamiseks sätted olemasolevate või potentsiaalsete probleemide lahendamiseks, eesmärgiga saavutada antud kontekstis korrapärasuse optimaalne tase. Seisneb põhiliselt standardite koostamises, avaldamises ja kasutamises. Standardimisest saadavaks kasuks on toodete, protsesside ja teenuste eesmärgivastavuse parenemine, kaubanduslike tõkete vältimine, tehnilise koostöö hõlbustamine
töötlemise nõuete rikkumise eest. ·Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, mis sätestab isiku pöördumisele vastamise korra. ·Arhiiviseadus, mis sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nendele juurdepääsu korraldamise ning arhiivide tegevuse alused. ·Digitaalallkirja seadus, mis sätestab digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelevalve teostamise korra. ·Haldusmenetluse seadus, mis on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldus- menetluse korra loomise teel. ·Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, mis sätestab salastamise alused, salastatuse muutmise, salastatud teabekandjate kaitse korra ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse. Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja), andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Järelevalve seaduse täitmise üle. Andmekaitse Inspektsioon ja tema õigused. Digitaalallkirja seadus Sätestab digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelevalve teostamise korra. Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal Sertifikaat käesoleva seaduse mõistes on dokument, mis on välja antud, võimaldamaks digitaalallkirja või digitaalse templi andmist ja kontrollimist ning milles avalik võti seotakse üheselt sertifikaadi omanikuga. Sertifitseerimisteenusena käsitatakse digitaalallkirja ja digitaalse templi andmiseks ja kontrollimiseks
annaabi.ee 
