- lestmed jagavad spiraalkanali perilümfaatilise kõvakesta all väikeseks kotikeseks ruumi kaheks osaks: - kui endolümfi RÕHK kilelabürindis tõuseb, siis 1. ülemine - ESIKUASTRIK valgub osa kotikesse 2. alumine - TRUMMIASTRIK * siin paiknevad TASAKAALUELUNDI Kilelabürindi trummiõõnmine sein-CORTI organ retseptoorsed rakud! - koosneb HELIÄRRITUSI vastu võtvatest * ampulliharjad ja tasakaaluväljad retseporrakkudest e KARVRAKKUDEST. TASAKAALUELUND e vestibulaaraparaat 5 Kuidas tekib heli? HELILAINED ---> välimise kuulmekäigu kaudu---> TRUMMIKILENI---> panevad ta võnkuma ---> VÕNKED---> kuulmeluukesteahela ja esikuakna kaudu ---> SPIRAALELUNDILE---> retseptoosete rakkude karvakeste hõõrdumine vastu nende kohal olevat KATTELESTET.
35.TASAKAALUELUND SISEKÕRVAS: AMPULLID, ÜMAR- JA OVAALKOTIKESED, NENDES PAIKNEVAD RETSEPTORID, NENDE TALITLUSE PÕHIMÕTE. TASAKAALUELUNDI SEOSTUMINE NÄRVISÜSTEEMIGA: Tasakaaluelund sisekõrvas tasakaaluretseptorid ärritab muutuva kiirusega sirgjooneline või põõrlev liikumine. Tasakaaluretseptorid vahendavad (registreerivad) infot ka pea asendi muutusest gravitatsiooniväljas. Ampullide (poolringjuhade algusosade) tasakaaluretseptoriteks on ampulliharjad. Ampulliharjad registreerivad muutuva kiirusega ringliikumise. Ümar- ja ovaalkotikeses olevad tasakaaluretseptorid tähnid registreerivad muutuva kiirusega sirgjoonelise liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. Tasakaaluelundist lähtub tasakaalu-kuulmisnärv, mis suundub otse väikeajju või ajusilda > väikeajju/ajukoorde/silmalihastesse/innervatsiooni keskusesse/seljaaju motoneuronitele. 36.TUGIMOTOORIKA Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta
pindluulihased 22. Tasakaaluanalüsaatori ehitus ja talitus: -Tasakaaluelund sisekõrvas - tasakaaluretseptoreid ärritab muutuva kiirusega sirgjooneline või põõrlev liikumine. Tasakaaluretseptorid vahendavad (registreerivad) infot ka pea asendi muutusest gravitatsiooniväljas. Signaal muutustest liigub mööda tasakaalunärvi. 1) ampullid (joonisel 6, 7, 8) - (poolringjuhade laienenud algusosad) tasakaaluretseptoriteks on ampulliharjad. Ampulliharjad registreerivad muutuva kiirusega ringliikumise. 2) ümar- ja ovaalkotikesed (joonisel 2 ja 1) – Asuvad tasakaaluelundi esikus. Tasakaaluretseptorid – tähnid – registreerivad muutuva kiirusega sirgjoonelise liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. (ränikristallide abil) -Tasakaaluelundist lähtuv tasakaalu-kuulmisnärv saadab info (järgmistesse kesknärvisüsteemi osadesse) kas: 1) otse väikeajju
kuulm.: helilaine -> väliskõrv -> trummikile (võngub) -> vasar -> alasi -> jalus -> esikuaken -> esikuastrik (tigu) -> trummiastrik(tigu) -> ümaraken -> võnked basilaarmembraanis -> Corti elund (karvakeste hõõrd. kattemembr.) -> teonärv -> peaaju (mõlemad poolk. kuulevad mõlema kõrvaga (2/3 vastasp.) tasakaal: liikumine -> ovaal- ja ümarkotike, poolringjuhade ampullid -> sees tähnid, ampulliharjad -> retseptoorsed karvarakud -> harjade karvakesed zeleetaol. aines, kotikeste karvakesed Ca soolasid sis. sültjas membraanis -> zeleetaol. aine ja sültja massi nihkumine -> tasakaalunärv -> peaaju haistm.: lõhnaaine -> ülem. ninakarbikud (haistmisepiteel) -> haistmissibul -> haistmisnärv -> peaaju maitsm.: lahust. aine -> vall-, leht-, seennäsad -> maitsmispoor -> maitsmispung -> keele- neelunärv, vahenärv -> peaaju
Ülemisel ja tagumisel poolringkanalil on ühine säär. Külgmine poolringkanal on horisontaaltasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanalid algavad seega esikust 3e suudmega, suubuvad sinna plemise ja tagumise poolringkanali ühe ühise sääre tõttu 2e suudmega. Poolringkanaleid täidab endolümf. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullaarsäär on nime saanud laienenud osa- ampulli- järgi, kus asuvad sensorirakkude kogumikud- ampulliharjad. Sensoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellep nim neid karvarakkudeks. Karvakeste hulgas eristatakse u 60...80 astmeliselt pikenevat stereotsiili ja üht, teistest pikemat kinotsiili. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnelundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaajunärvi teise osa- esikunärvi-, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse
suudemga, suubuvad sinna ülemise ja tagumise poolringkanali ühe ühise sääre tõttu 2 suudmega. Poolringkabaleid täidab endolümf. Kuna kanalid on kolmes eri tasandis, tekib nendes eri suundades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine, millele reageerivad sensorirakud. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullaarsäär on nime saanud oma laienenud osa ampulli järgi, kus asuvad sensorirakkude kogumikud ampulliharjad. Sensoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellepärast nim neid karvarakkudeks. Karvakeste hulgas eritstatakse umbes 60-80 astmeliselt pikenevat stereotsiili ja üht, teistest pikemat kinotsiili. Ampullihari ulatub kanali õõnde umbes kolmandiku ulatuses, tunderakkude karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse, kristalle mittesisaldavasse massi moodustub kuppel, mis täidab kanali peaaegu kogu ulatuses. Horisontaalsetes
frontaaltasapinnas, on selle suhtes aga 45 kraadise nurga all tahapoole painutatud. Tagumine paikneb sagitaaltasapinnas ja on selle suhtes 45 kraadi külgsuunas painutatud. Ülemisel ja tagumisel poolringkanalil on ühine säär. Külgmine prk-l on hotisontaaltasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanaleid täidab endolümf, mille liikuminsele reageerivad sensorrakud. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullis asuvad sensorrakkude kogumikud- ampulliharjad. Sensoriraku pealispinnal paiknevadpeened karvakesed- karvarakud. Nende seast eristatakse 60-80 astmeliselt pikenevat stereotsiiti ja üht, teistest pikemat kinotsiiti. Ampullihari ulatub kanali õõnde umbes kolmandiku ulatuses, tunderakkude karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse massa- moodustub kuppel, mis täidab kanali peaaegu kogu ulatuses. Sensoripotensiaal tekib ja aktiivsus aferentses närvis tekib siis, kui kuppel kooldub mõigu suunas, s.o utrikulopetaalselt
suudmega, suubuvad sinna ülemise ja tagumise poolringkanali ühe ühise sääre tõttu 2 suudmega. Poolringkanaleid täidab endolümf. Kuna kanalid on kolmes tasandis, tekib nendes eri suundades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine, millele reageerivad sensorirakud. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullaarsäär on nime saanud laienenud osa – ampulli – järgi, kus asuvad sensorirakkude kogumikud – ampulliharjad. Senosoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellepärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakeste hulgas eristatakse umbes 60-80 astmeliselt pikenevat stereotsiili ja üht, teistest pikemat kinotsiili. Ampullihari ulatub kanali õõnde umbes kolmandiku ulatuses, tunderakkude karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse, kristalle mittesisaldavasse massi – moodustub kuppel, mis täidab kanali peaaegu kogu ulatuses. Horisontaalsetes poolringkanalites on kõik
annaabi.ee 
