Läänemere kilu Kilu Heeringlased Heeringalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Meriforell Lõhe Lõhelased Lõhelised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Kahepaiksed Mudakonn Mudakonn Mudakonlased Päriskonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Pelobates fuscus Pelobates Pelobatidae Anura Amphibia Chordata Animalia Kõre Kärnkonn Kärnkonlased Päriskonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Bufo calamita Bufo Bufonidae Anura Amphibia Chordata Animalia Harivesilik Vesilik Salamanderlased Sabakonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad
(Vertebrata) lestalised luukalad (Osteichthyes), keelikloomad (Pleuronectiformes) kiiruimsed (Actinopterygii) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) Sabakonnalised kahepaiksed (Amphibia) keelikloomad (Caudata) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) ülemselts hüpikkonnalised kahepaiksed (Amphibia) keelikloomad (Salientia),päriskonnalised (Chordata), (Anura) alamhõimkond
Rohukonn (Rana temporaria L.) Looma koht süstemaatikas ja „sugulased”- Klass: kahepaiksed Amphibia, selts: päriskonnalised Anura, Sugukond: konlased Randae keha põhiosad ja iseärasused- On pruuni ja kirju kõhualusega. Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab
CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes CL kiiruimsed actinopterygii CL kopskalad dipnoi CL vihtuimsed crossopterygii CL kahepaiksed amphibia O salamandrid caudata 42 O Gymnophiona O konnad ja kärnkonnad anura CL roomajad + linnud reptilia SubCL kilpkonnad anapsida O kilpkonnad testudines SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased) InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr 8 InfraCL Lepidosauria
Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest). Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on kõige algelisemad maismaaselgroogsed. Kahepaiksed põlvnevad Devonis elanud vihtuimsetest kaladest. Esimesed kahepaiksed, stegotsefaalid ehk katispealised, olid väga lähedased nii oma aja vihtuimseile kui ka hilisemaile roomajaile; suurimate pikkus ulatus kuni 4 meetrini. Kahepaiksete varaseimateks esindajateks loetakse perekondi Ichthyostega ja Acanthostega. Kahepaiksed on kõigusoojased. Karbon ehk kivisöeajastu
3.4.4.6. Selts tursalised 16.3.4.4.7. Selts ogalikulised 16.3.4.4.8. Selts liitlõualised 16.3.4.4.9. Selts ahvenalised 16.3.4.4.10. Selts lestalised 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised 16.3.4.5. Eesti kalad 16.3.5. Klass: Dipnoi (kopskalad) 16.3.6. Klass: Crossopterygii (vihtuimsed) 16.3.7. Klass: Amphibia (kahepaiksed) 16.3.7.1. Selts Sabakonnalised 16.3.7.2. Selts Siugkonnlised 16.3.7.3. Selts Päriskonnalised 16.3.7.4. Eesti kahepaiksed 16.3.8. Klass: Reptilia (roomajad) 16.3.8.1. Selts Kilpkonnalised 16.3.8.2. Selts Kärsspealised 16.3.8.3. Selts Soomuselised 16.3.8.4. Selts Krokodillilised 16.3.8.5. Eesti roomajad 16.3.9. Klass Aves (linnud) 16.3.9.1. Ülemselts Pingviinilised 16.3.9.2
Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Eestis elab ainult 10 liiki kahepaikseid. Need kuuluvad 2 seltsi ning moodustavad 4 sugukonda. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kahepaiksed2.htm) Harilik kärnkonn Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Kahepaiksed (Amphibia) Selts: Päriskonnalised (Anura) Sugukond: Kärnkonlased (Bufonidae) Perekond: Kärnkonn (Bufo) Liik: Harilik kärnkonn (Bufo bufo) Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti
Kaks klassi elavad edukalt ka tänapäeva meredes ja magevees: kõhrkalad (Chondrichthyes) ja luukalad (Osteichthyes). Ühest vihtuimsete harust (Rhipidistia) arvatakse põlvnevat kõigi neljajalgsete ühist esivanemat, kahepaiksete eluvormi esindajat. 119. Kalade ( Pisces ) ja neljajalgsete ( Tetrapoda ) põhiline erinevus, ja milleks see tekkis? liigestatud jäsemed (reis, säär, pöid, varbad) maismaal kulgemiseks. 120. Kahepaiksed ( Amphibia ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 121. Tüvirühm ja kroonirühm evolutsioonis. Uuele, kõrgemale arengutasemele (graadile) jõuavad enamasti mitte tüvirühma suurimad ja edukaimad esindajad, vaid mõned vähem spetsialiseerunud rühmad. Tüvirühm kahepaiksed (esimesed neljajalgsed). Keskaegkonna algul hakkas nende asemel kiiresti lahknema ja maismaad valitsema neljajalgsete uus tase – amnioodid (Amniota), täpsemalt nonde tüvirühm roomajad (Reptilia).
Seljakeelik on eri klassides kas hästi säilinud, või erineval määral asendunud närvitoru ümbritseva selgrooga. Samuti on eri määral taandunud elundite metameeria. 82. Selgroogsete (Vertebrata) klassideks jaotamine; sellega seoses mono- ja parafüleetiliste taksonite probleem (kahepaiksed 55. slaid), Klass silmud (Cephalaspidomorpha) Klass pihklased (Myxini) Klass kõhrkalad (Chondrichthyes) Klass luukalad (Osteichthyes) Klass kahepaiksed (Amphibia) Klass roomajad (Reptilia) Klass linnud (Aves) Klass imetajad (Mammalia) Kahepaiksed on parafüleetiline rühm, kuna nende seast on võrsunud ka roomajad ja muud neljajalgsed. Nii et fülogeneetilises mõttes on kahepaiksed, nagu kaladki, graad (tase), mitte klaad (sugupuu haru). 83. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus Lõuatute hulka kuuluvad kaks klassi: Cephalaspidomorpha, kes olid ohtrad ja
annaabi.ee 
