julgeolekuorganid: nii sise-kui ka riikliku julgeoleku ministreerium.Juba 1944a-l algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised,nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. Represseerituid oli 1944-1954 ligikaudu 30000. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutati välja amnestia kuid peagi selgus,et vaatamata lubadustele osa metsast väljatulnuid vangistati mistõttu järgmised amnestiad enam tulemusi ei andnud. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald,mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ja sõjaeelse kultuurisfääri(haridus,teadus,kunst jms.) tasalülitamiseks. 1949a toimusid massiküüditamised.Ööl vastu 26märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20722inimest.Teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu,et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine
mõjutada vanemate tööalast elu) VI Vastupanu Metsavendlus I hoobi sai juba 1944 lõpus, Haukka-Tümleri rühma kinnivõtmine. 1945-49 aktiivsem , metsas ca 10000 inimest( kokku varjas end erinevatel aegadel u 30000). Iseloomulikud väikesed salgad. Sõjalise jõuna nõrgad. 15 aasta jooksul tapeti u 1500 metsavenda, need omakorda ca 500 inimest- kohalikke aktiviste, miilitsaid, julgeolekutöötajaid 1949 suurküüditamine võtab metsavendadelt toetuspinna. 50-te keskpaiga amnestiad praktiliselt lõpetavad. 50-te II poolel ja 60-tel mõned koolinoorte salaorganisatsioonid, erilist vastukaja ei leia, likvideeritakse juba algjärgus. Nende olemasolu aga oluline! 60-te lõpust dissidentide liikumine, organisatsioonid Eesti Rahvusrinne ja Eesti Demokraatlik Liikumine. Helsingi koostöönõupidamine 1975 tingib võimaluse tõstatada inimõiguste probleem NSVLiidus. 1979 baltlaste ühistööna Balti Apell, osa sellest pühendatud MRP-le
ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Arreteerimiste eest pages osa inimesi metsa varjule, täiendades sellega metsavendade ridu. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi pöörduma oma igapäevatöö juurde. Peagi selgus, et lubadusele vaatamata osa metsast väljatulnuid vangistati, mistõttu järgnevad amnestiad enam loodetud tulemusi ei andnud. Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitsevale reziimile ning sõjaeelse kultuuri keelamine. Jätkusid küüditamised, esimene toimus 1945 augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest
ENSV kirik jäi püsima ja täitis vaimse opositsiooni rolli. metsavendade ridu. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi pöörduma oma igapäevatöö juurde. Peagi Hariduolud selgus, et lubadusele vaatamata osa metsast väljatulnuid vangistati, mistõttu järgnevad Iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti täielikult. Koolikorraldus rajanes ühtluskooli amnestiad enam loodetud tulemusi ei andnud. süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu
Poliitika suunaja oli parteiaparaat ja täideviijkas julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministreerium. Juba peale Eesti okupeerimist hakkas massiline Saksa võimu pooldajate ja nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste vahistamine ning töölaagritesse saatmine. Osad nendest põgenesid maale, täiendades metsavendade ridu. Kuulutati mitmel korral välja amnestia ja kutsusid neid tagasi igapäevatööd tegema. Tuli välja, et neid arreteeriti massiliselt ja järgnevad amnestiad ei kandud enam vilja. Tuli esile ka vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käikus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva
aastal algasid Eestis Saksa okupatsioonivõimu toetajateks peetud isikute ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ning nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. Osad nendest põgenesid maale, täiendades metsavendade ridu. Kuulutati mitmel korral välja amnestia ja kutsuti neid tagasi igapäevatööd tegema. Tuli välja, et neid arreteeriti massiliselt ja järgnevad amnestiad ei kandud enam vilja. Tuli esile ka vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Sõjajärgsetel aastatel toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käigus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal.
uuritud riigisiseselt saadab riikidele sõnumi, et tehke korralikult. Kui ei tee ilusti, siis nende juures antakse ikkagi vastav karistus. -‐ rahvusvahelist menetlust ei takista: § kohtualuse ametikoht § kohtualusele riigisiseselt antud amnestiad või tagatud immuniteeid või meneltuse eritingimused Kohtuotsuse täitmine -‐ rahvusvahelise tribunalide juures on olemas ainult eeluurimisvangla -‐ karistust kantakse mõnes riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut 40 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester
sõjakuritegusid ja kodusõja lõppedes ütleb RVK, et on vaja kindralit vastutusele võtta, kuid president ei soovi, kuna see kindral aitas. Tehakse “riigisisest menetlust” ja mõistetakse 1.kuuelise vangistuse kindralile. Rahvusvaheline Kohus ütleb, et karistus pole tõsine ja see kohtupidamine pole tõsine - see on näiline menetlus) ❏ Rahvusvahelist menetlust ei takista: - kohtualuse ametikoht - kohtualusele riigisiseselt antud amnestiad või tagatud immuniteedid või menetluse eritingimused KOHTUOTSUSTE TÄITMINE: ❏ Peamine karistus on vabadusekaotus ❏ Rahvusvaheliste tribunalide juures on olemas ainult eeluurimisvangla ❏ Karistus kantakse mõnes riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut RAHVUSVAHELINE KRIMINAALKOHUS (asub Haagis): ❏ Esimene alaline rahvusvahelisel lepingul põhinev üksikisikute individuaalse kriminaalvastutusega tegelev rahvusvaheline kohus
aasta lõpus. Parlamendivalimised märtsis 1919: vabariiklaste võit 153/200 ja SDP võit. Presidendiks valiti Progressiivse partei kandidaat, juuradoktor (põhiseaduse autor) K. J. Stahlberg. Soome valitsuskoalitsioonid enamasti poliitilise kodanliku tsentrumi baasil vähemusvalitsused (Progressiivne partei ja Maaliit). I SDP (vähemus)valitsus 1926- 27. Sisepoliitikas oluline vastuolude tasandamine ja õiguste garanteerimine ja moderniseerimine. Punavangide kiired amnestiad, maareformid, rootsikeelsete õiguste kindlustamine (kakskeelsus), astmeline tulumaks, usuvabadus. Keeluseadus (1919-1932). Kodanlikus avalikkuses domineeriv valge Soome mentaliteet (nt koolides kuni 1960.aastateni). Nn ehtsoome liikumine ja keelevõitlus. II President L.K. Relander (1925-31), Maaliit. Kommunismiküsimuse aktiviseerimine 1920.-1930.aastate vahetuses Tsentrumi ja parempoolsete parteide omavaheline lähenemine ja 1920.ndatel aastatel: lõhe nii
annaabi.ee 
