aprillist raskelt haigestunud pikaajalisel ravil Lõuna Tiroolis Meranis, kust ta alles oktoobris 1944 naasis oma diviisi Neuhammeris. jaanuarist 1945 märtsi keskpaigani õppis Nugiseks Neweklau SSjunkrukoolis. 7. mail 1945 sattus ta Tsehhimaal Nõukogude sõjavangi ja saadeti sama aastal detsembris Siberisse. Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid arreteeriti 13. veebruaril 1947 uuesti ja talle mõisteti kümneaastane vabaduskaotus. septembril 1953 ta amnesteeriti ja jäi esialgu Siberisse elama. Tagasi Eestisse saabus Harald Nugiseks alles 1958. aastal. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ülendati Harald Nugiseks erukapteniks. 2003. aastal autasustas Eesti Kaitseväe juhataja 82aastast Harald Nugiseksi kaitseväe eriteenete ristiga. Autasu andis Pärnu Raekojas üle Pärnu üksikjalaväepataljoni väljaõppekeskuse ülem kapten Margus Rebane. Autasustamise juures viibisid Pärnu linnapea Väino
Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. Smolnõisse, kus asus tol ajal bolsevike kontrolli all olev Petrogradi tööliste saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul. Algul ei tahetud teda sisse lasta, kuna tal polnud vastavaid dokumente. Lõpuks õnnestus Leninil siiski Smolnõisse
Veebruarirevolutsioon : 1917. aastal elas Lenin Sveitsis.Siis sai Uljanov kuulda Veebruarirevolutsioonist ning ta naases Venemaale.Vladimir hakkas elama Petrogradis, et olla poliitiliste sündmuste keskpaigas.Petrogradis asus Uljanov kritiseerima Ajutist Valitsust.Esimest korda proovis Lenin võimu endale haarata juulist 1917, kuid sotsiaaldemorkaatlik valitsus suutis enamiku bolsevikest arreteerida.Leninit neil siiski ei õnnestunud arreteerida kuna ta põgenes Soome.Peagi bolsevikud amnesteeriti seoses Lavrenti Kornilovi mässuga. Bolsevikud aitasid organiseerida pealinna kaitset. Kuid Lenin otsustas Petrogradi naasta alles 7.novembril 1917. Selleks ajaks olid punaväelased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiaangentuuri,pangad jm strateegiliselt tähtsamad punktid.Ajutise Valitsuse residentsi hõivamine oli just käimas.8.nov. 1917 toimunud II ülevenemaalisel nõukogude kongressil valiti Vladimir Uljanov Nõukogude Venemaa Rahvakomissaaride Nõukogu esimeheks.
Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti,ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. 7 1917 a.Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus tol ajal bolsevike kontrolli all olev Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul
Teatas, et VI viisaastaks katkestatakse ja selle asemel kulutatakse välja sitseaastaks (1959-1965), mille lõpus on NSVL saavutanud toidu- ja tarbekaupade külluse ning saanud maailma kõige rikkamaks maaks.Majandus paranes. 1961 võttis kompartei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980 a’ks. Hruštšov hakkas normaliseerima NSVL’i suhteid kõigi välisriikidega (läänest peeti lugu). USA’le taheti järgi jõuda ja mööda minna. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju. 1957-1969 NSVL’i kosmonautika kuldajastu. Juri Gagarini kosmoselend 12.4.1961. 1959 tegi Hruštšov visiidi Ameerikasse, pidas kõnet ÜRO’s. Muutus järjest ettearvamatumaks, närvilisemaks ja sallimatumaks. Stalinisti jooned lõid välja. 1964 sundis parteiladvik teda valitsusohjad käest andma
Peale Prantsusmaa lüüasaamist ülestõusnud inimesed, kes moodustasid ka Pariisi kommuuni. 4) Miks hakati alates 1875.aastast Prantsusmaad nimetama III vabariigiks? Siis kuulutati Prantsusmaa vabariik 3. korda välja. 5) Milliseid ümberkorraldusi tegid riigis vabariiklased? Kehtestati kodanikuõigused; vähendati kiriku mõju koolis ja ühiskonnas; jõustati kohustuslik algharidus; usuõpetus asendati moraaliõpetusega; kommunaarid amnesteeriti; riigi hümniks kinnitati ,,Marseljees". 6) Miks olid Prantsuse majanduses probleemid? Kuna Prantsuse majanduse põhisuund oli põllumajandus, läks asi halvemaks, sest teiste riikide konkurentsile ei suudetud enam vastu seista. Ei tahetud enam prantsuse kvaliteetveine, vaid eelistati odavat piiritusveini. Tööstus ei suutnud ka teiste suurriikidega sammu pidada; tervikuna pidurdas majanduselu tähtsa tööstuspiirkonna
Euroopas toimuvasse. ümberkorraldused · 1953 sügisest vähendati tuntavalt talurahva maksukoormust · 1955 viidi väed välja Austriast · 1954-1961 hariti Kasahstanis ja Lõuna-Siberis massiliselt üles uudismaid tervikuna kampaania lootusi ei õigustanud · 1956. a. partei XX kongressil pidas Hrustsov Stalini tegevust paljastava kõne, mis Nõukogude inimeste jaoks avalikustati alles 33 aastat hiljem · Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju · 1957 võeti vastu seadus rahvamajandusnõukogudest, neile pandi vastutus kogu regiooni majanduse juhtimise ja kohalike majandusressursside otstarbeka kasutamise eest. Seega said liiduvabariigid teatud majandusliku ja kultuurautonoomia. 1965 likvideeris Breznev rahvamajandusnõukogud · 1959 loobuti viisaaastakust ja võeti käsile seitsme aasta plaan (1959-1965).
1944-1947 tegutses Moskvas ÜK(b)P KK Eesti büroo. Üleliidulise büroo tegevuse eesmärk oli nõustada ja kontrollida kohaliku parteiosakonna (see tähendab EK(b)P KK Eesti büroos ja alles seejärel EK(b)P KK büroos. EKP tegutses Tllinnas asuva EKP Keskkomitee ning piirkondlike allasutuste linna-ja rajoonikomiteedena. Pärast 1924.aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumist keelustati Eesti kommunistide tegevus. 1938.aastal siiski varem vangistatud poliitvangid amnesteeriti, välja arvatud 1924. aasta 1.detsembri riigipöördekatsest osavõtnud. Põrandaaluste kommunistide arv küündis Eestis enne 1940.aasta juunit 120-130 inimeseni. Pärast juunipööret tühistas Johannes Varese valitsuse sisekaitseülem Harald Haberman Eesti Kommunistliku Partei keelustamise 4.juulil 1940. Et suurendada kiiresti EKP liikmeskonda, võttis ÜK(b)P Poliitbüroo 10.märtsil 1941 vastu otsuse ÜK(b)P allorganisatsiooni ajutise vastuvõtmise korra. Nii anti võimalus soovijatena
dem.maadega, eesotsas USAga. Näidati üles lugupidamist Lääne tehniliste saavutuste üle, kuulutati välja eesmärk jõuda USAle järele ja mööda minna, nt toidukaupade tootmise osas. Sellise poliitikaga rahulolematu stalinistlik parteiladvik üritas tulutult 1956.a suvel liidrit kukutada. 1956.a Ungari sündmused jahendasid NSVL-i ja Lääne alles kuj suhteid vaid hetkeks. Ungari taasalistumisele ei järgnenud NSVL-is mingit reaktsiooni, sula jätkus. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatud sõjavange lasti koju. Liiduvabariikide õigusi suurendati. Mainet aitas tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. 1957-69 oli kosmonautika kuldajastu. 1957.a okt Maa I tehiskaaslase loomine, 1961.a 12.aprill Juri Gagarini kosmoselend. 1959.a Hrustsovi visiit Ameerikasse, kuulus kõne ÜROs. Tagandas Ministrite Nõukogu esimehe Bulganini ja võttis ta ameti üle. Viisastaku asemele kuulutati
kongressil mõistis N. Hrustsov avalikult hukka nii isikukultuse kui ka ,,partei elu leninlike normide rikkumise". Üritas normaliseerida NSVL'i suhteid välisriikidega, eesotsas USA'ga. Mõningate Lääne tehniliste saavutuste suhtes näidati üles isegi lugupidamist, kuulutati välja eesmärk USA'le järele jõuda ja mööda minna, nt. toidukaupade tootmise osas. 1956 a. üritati H'd kukutada, kuid see ei õnnestunud. Liiduvabariikide õigusi suurendati, represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid lasti koju. Eriti tõhusalt aitasid NSVL'i mainet tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. Aastad 1957-1969 olid Nõukogude kosmonautika kuldajastu ja eriti edukad selle algusaastad. 1957 a. esimene Maa tehiskaaslane, 1961 a. 12.04 J. Gagarini kosmoselend. Hrustsov katkestas IV viisastaku ning kuulutas välja seitseaastaku. Majanduslik olukord oli paranemas, optimismiperiood. 1961 a. ehitatud
Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. 19 1917. aasta Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus tol ajal bolsevike kontrolli all olev Petrogradi tööliste saadikute Nõukogu ( ()), saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul.
Juht Jaan Tõnisson kritiseeris oma ajalehes "Postimees" valitsuse tegevust. Ent 1935 aastal allutati "Postimees" riigi kontrollile (ajaleht oli võlgades). 1936. a mais toimunud sõjakohtu kohtuprotsesside käigus mõisteti vapside juhtivtegelastele väidetava riigipöördekatse ettevalmistamise eest vanglakaristusi ja pagendamisi (nt kolonel A.Seiman, kapten J. Holland 20 aastat sunnitööd, kindral A. Larka 15 aastat.) Amnesteeriti 1938. 1936 koostasid 4 endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Jaan Teemant, Juhan Kukk, Ants Piip) memorandumi ebanormaalse olukorra kohta riigis, kuid see ilmus trükisõnas vaid Soomes. Vabadussõjalaste Liidu juht Artur Sirk sooritas 1937. a Luxemburgis väidetavalt enesetapu. Vaikiva ajastu uuenduskuur: 1938.aasta põhiseadus 1938.a jõustas K. Päts oma dekreediga uue põhiseaduse
annaabi.ee 
