pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena
· lõhnatu · keemiliselt passiivne · väliskihis 5 elektroni · maitseta · vees vähe lahustuv · õhust veidi kergem · väga püsiv kasutamine: · ammoniaagi tootmine · külmutusseadmetes · lõhkainete tootmine · elektrilampide täitmine · meditsiin NH3: omadused: · terava lõhnaga · värvusetu · gaas · õhust kergem · vees väga hästi lahustuv kasutamine: · nuuskpiiritusena · väetisena · külmutusseadmetes · ammooniumsoolade saamisel · lämmastikhappe saaamisel oksiidid: · NO · NO2(meditsiinis valuvaigistina,tuimestina) · N2O · N2O3 HNO3: omadused: · värvusetu · terava lõhnaga · vedelik · tugev hape · reageerib:metallioksiididega,alustega,sooladega kasutamine: · väetisena · lõhkainete koostisosa(püssirohi) · liha ja kala konserveerimine Fosfor: omadused: · valge(väga mürgine,aktiivne,tahke) · punane(mittemürgine,vähem aktiivne,ei lahustu)
lidumine looduses ja üldiseloomustus Iseloomustus: on mittemetall. Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15.Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Kondenseerub -196C värvituks vedelikusk Lämmastik on suurim üksik koostisosa Maa atmosfääri (~75%). See on loodud tuumasünteesi protsessiga tähtedes, Molekulaarne lämmastik ja lämmastiku ühendid on avastatud tähtedevaheline kosmose astronoomide kasutades Far Ultraviolet Spectroscopic Explorer. Molekulaarne lämmastik on oluline komponent Saturni tähe Titan paksu atmosfääri ning esineb väiksestes kogustes teiste planeetide atmosfääris Lämmastik esineb kõikides elusorganismides, valkudes ja nukleiinhapedes. Moodustab tavaliselt umbes 4% taimede kuivast massist ning umbes 3...
· Vees lahustunud CO2 mineraalsoolade (karbonaadid) teke, setted fossiilsete kütuste (sh mineraalse osa) põletamine atmosfääri CO2 vees lahustunud CO2 Lämmastikuringe Lämmastikuringet tagavateks protsessidest on olulisemad õhulämmastiku (ca 78% õhu koostisest) keemiline sidumine, õhulämmastiku sidumine bakterite ja alamate seente poolt ning orgaaniliste jäänuste (valkude jt lämmastikühendite) lagunemine. Taimed saavad lämmastikku kasutada nitraatide või ammooniumsoolade kujul, valmistades nende baasil kehaomaseid valke jm lämmastikühendeid. Loomsed organismid omastavad lämmastikühendeid, peamiselt valke, süües. Väljaheited, uriin ja surnud organismide jäänused lagundatakse bakterite ja seente poolt taas 5 taimedele kättesaadavateks mineraalsooladeks, esialgu ammooniumühenditeks, siis nitrititeks ning seejärel nitraatideks. Niisugune oksüdeerimisrada on ka keemias tuntud: NH4+ NO2- NO3-.
ga, sest vesikeskkonnas lahustub vees sna raskesti. Cao + H2O tekib Ca(OH)2. hus: Ca(OH)2 + CO2 tekib CaCO3 + H2O Sageli on laboris pikemalt seisnud Ca(OH)2 vi CaO osaliselt vi tielikult muutunud CaCO3-ks. Seetttu kuumutatakse enne kasutamist vimalikult krgel temp-l (muhvelahjus, soovit. 1000-1100C juures).Ca(OH)2 ks thtsamaid sideaineid (ehitusmaterjal). Mg(OH)2 - keskm. tugevusega alusvees kllaltki vhe lahustuv; saadakse Mg + 2OH tekib Mg(OH)2 (noolALLA) Alusena trjub ammooniumsoolade lahustest vlja NH3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 tekib MgSO4 + 2NH3 (noolLES) + 2H2O. Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 tugev alus (tugevam kui Ca(OH)2) mrgatavalt vees lahustuv (1,65% 20C juures) kllastatud vesilahus bartvesi (kasutatakse CO2 testamiseks ja mramiseks, SO42- ja CO32- reaktiivina;
(CH3)3N + HBr (CH3)3NH+ Br- (trimetüülammooniumbromiid) · Tahked ja hästilahustuvad. · Madala aururõhu tõttu puudub neil Analoogia põhjal ammooniumsoolade nimetusega, nimetatakse ka amiinide ebameeldiv lõhn. sooli ammooniumkloriidideks, - sulfaatideks jne. Ette kirjutatakse vaid süsivesinikrühma või rühmade nimetused. Amiinide omadust reageerida hapetega rakendab laialdaselt ravimitööstus. Töödeldes halvasti lõhnavaid ja vees rasklhustuvaid amiine vasinikkloriidhappega, muutuvad nad lõhnatuteks vees lahustuvateks tahketeks preparaatideks. R-NH2 + HCI RHN3+ CI-
Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 10% - list nuuskpiiritusena 2) 25% - list väetisena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine:
BIOLOOGILISEST PUHASTUSETAPIST VOOLAV VESI EDASI JÄRELSETITITESSE, KUS AKTIIVMUDA SETTIB NING PUHAS VESI VOOLAB VÄLJA REOVEEPUHASTIST. BIOLOOGILISELT PUHASTATUD VEEST SAAB VEEL TÄIENDAVALT EEMALDADA FOSFORI- JA LÄMMASTIKUÜHENDEID, ET VÄHENDADA VEEKOGUDE REOSTUMIST BIOGEENIDEGA. BIOGEENIDE 2 NAGU FOSFAATIDE, NITRAATIDE, NITRITITE, AMMOONIUMSOOLADE SUUR KOGUS PÕHJUSTAB VEEKOGU RIKASTUMIST TOITAINETEGA EHK EUTROFEERUMIST. EUTROFEERUMISE TAGAJÄRJEL HAKKAVAD VEETAIMED VOHAMA, TEKIB HAPNIKU PUUDUS NING KALAD SUREVAD. SELLEGA KAASNEB VEE LÄBIPAISTVUSE VÄHENEMINE, PÕHJASETETE MUDASTUMINE JA VEEKOGU KINNIKASVAMINE......................................................9 1972. AASTAL 57 MAA POOLT ALLA KIRJUTATUD RAHVUSVAHELISE KOKKULEPPEGA KEHTESTATI TÖÖSTUSJÄÄTMETE MERRE JUHTIMISE TINGIMUSED
rohkesti kulutama AKG ja NADPH tootmaks glutamaati. Kuna AKG on TKT tähtis ühend, hakkab tema defitsiit häirima selle tööd ja seega ka rakuhingamist ja ATP tootmist. Eriti kahjustab see närvkudet. 3) liigne NH3 intensiivistab glükolüüsi (laktaadi kuhjumine)ja pärsib püruvaadi oksüdatiivset dekarboksüülimist. Ammoniaagi taseme kontroll: Salvestamine Gln ja Ala vormis Kasutamine asendatavate AH sünteesis Ammooniumsoolade teke Kasutamine karbamiidi sünteesis (! 11.Kuidas toimub organismis karbamiidi süntees? Karbamiidi (uurea, kusiaine) süntees on ammoniaagi detoksikatsiooni põhirada. Ta on AH metabolismi põhiline ja mahukam lõpp-produkt. Karbamiidi sünteesitakse maksas uureatsüklis. Esimesed reaktsioonid toimuvad mitokondri maatriksis, ülejäänud tsütoplasmas. Tsükkel algab karbamoüülfosfaadi tekkega ammoniaagi ja CO 2 osalusel ming karbamoüülfosfaadi süntetaas I (CPSI) toimel
etüülpiirituseks ja söödapärmiks. Hüdrolüüs kontsentreeritud hapetega Kontsentreeritud hapetega hüdrolüüsi puuduseks on suur happe kulu, ja et töösegu kõrge agressiivsus, seega seadmed peavad olema happekindlad, see-eest on suhkru saagis kuni 65 %, mis on lähedane teoreetilisele. Hüdrolüüs kontsentreeritud hapetega toimub temperatuuril 15…40 ºC. Saadud hüdrolüsaat kuumendatakse, neutraliseeritakse kustutatud lubjaga, lisades samal ajal ammooniumsoolade lahust ja fosforhapet. Neutraliseerimise reaktsioon toimub järgmiselt: H2SO4 + Ca(OH)2 = CaSO4↓ + 2H2O CaSO4 sadeneb neutralisaatori põhja, kust teda lastakse perioodiliselt välja. Neutraliseeritud, puhastatud ja 30…32 ºC-ni jahutatud hüdrolüsaati nimetatakse meskiks ehk virreks. Meskit kääritatakse pärmi abil spetsiaalsetes käärimisnõudes mahutavusega 100…200 m3. pärmiseened lahustavad hekssoossuhkru elutegevuse käigus etüülpiirituseks ja süsihappegaasiks.
Biofiltreid aereeritakse, mis on kas loomulik või kunstlik ventillaatoritega. Täitematerjali pinnale kogunevad mitmesugused mikroorganismid, ainuraksed jt. ja moodustavad sinna nn. bioloogilisi kilesid. Nendes kiledes toimubki heitvete puhasus, kus võib eristada kahte faasi. Esimesel etapil oksüdeeritakse süsinikku sisaldavad orgaanilised ained ja toimub lämmastikku sisaldavate ainete ammonifikatsioon. Pärast orgaanilise aine põhimassi oksüdatsiooni läheb protsess teise faasi so. ammooniumsoolade ja lämmastikühendite moodustumisele. Protsess esimeses faasis toimub põhilisel biokile pindmistes kihtides, teises faasis aga sügavamal. Aerotankid e. aereeritavad basseinid. Need kujutavad endast läbivoolu basseine, milledesse suunatakse mehhaanilistest osakestest eraldatud heitvesi ja kuhu juhitakse teatud kogus nn. aktiivmuda. Aktiivmuda põhimassi moodustavad mitmesugused mikroorganismid. Segu (aktiivmuda+heitvesi) aereeritakse aktiivselt. Aerotankidesse
elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu ka süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Lämmastiku (N) ringet tagavatest protsessidest on olulisemad õhulämmastiku (ca 78% õhu koostisest) keemiline sidumine, bakterite ja alamate seente poolt sidumine ning orgaaniliste jäänuste (valkude jt lämmastikühendite) lagunemine. Taimed saavad lämmastikku kasutada nitraatide või ammooniumsoolade kujul, valmistades nende baasil kehaomaseid valke jm lämmastikühendeid. Loomsed organismid omastavad lämmastikühendeid, peamiselt valke toitudes. Väljaheited, uriin ja surnud organismide jäänused lagundatakse bakterite ja seente poolt taas taimedele kättesaadavateks mineraalsooladeks, esialgu ammooniumühenditeks, siis nitrititeks ning seejärel nitraatideks. Niisugune oksüdeerimisrada on ka keemiast tuntud: NH4+ NO2- NO3-
Vääveldioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti. Kuivade meetodid viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess: lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid Põlevkiviga töötavates soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks. Regeneratiivsete väävlieraldusprotsesside kasutamisel absorbeeritakse SO2 naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolade vesilahtistesse vastuvooluga absorberites. Seotud väävel töötatakse hiljem ümber elementaarseks väävliks, vedelaks vääveldioksiidiks, väävelhappeks või väetistena kasutatavateks ammoonium- või kaaliumsulfaadiks. Vääveldioksiidi kõrvaldamiseks ka: SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: takistades nende moodustumist (primaarmenetlused)
Vääveldioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti. Kuivade meetodid viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess: lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid Põlevkiviga töötavates soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks. Regeneratiivsete väävlieraldusprotsesside kasutamisel absorbeeritakse SO2 naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolade vesilahtistesse vastuvooluga absorberites. Seotud väävel töötatakse hiljem ümber elementaarseks väävliks, vedelaks vääveldioksiidiks, väävelhappeks või väetistena kasutatavateks ammoonium- või kaaliumsulfaadiks. Vääveldioksiidi kõrvaldamiseks ka: SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: takistades nende moodustumist (primaarmenetlused)
(kolloidlahuse tekke ohu korral NH4Cl lahust) , segatakse ja tsentrifuugitakse.Esimese pesuvee võib lisada esialgsele tsentrifugaadile,järgmised visatakse ära. Sademe lahustamiseks lisatakse sademe ruumalaga ligikaudu võrdne kogus sobivat reaktiivi,segatakse,sageli on vajalik ka soojendamine.Kui kogu sade ei lahustu, tuleb lisada veidi lahustavat reaktiivi. Vältida lahuse liigset lahjendamist! Kokkuaurutamist kasutatakse lahuste kontsentreerimiseks , tahke aurutusjäägi saamiseks ja ammooniumsoolade lagundamiseks.Seda teostatakse portselantiiglis tõmbe all. Kasutatavad laborinõud tuleb analüüsil vigade vältimiseks alati hoolikalt puhtaks pesta kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Lehekülje algusesse Katioonide süstemaatilise kvalitatiivse analüüsi alused vesiniksulfiidi meetodil. Katioonide analüüs on süstemaatiline analüüs, mille puhul on vajalik tööoperatsioonide kindel järjekord
Vääveldioksiid reageerib lubjapiima tilkadega, moodustades kaltsiumsulfiti. Kuivade meetodid viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess: lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid Põlevkiviga töötavates soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks. Regeneratiivsete väävlieraldusprotsesside kasutamisel absorbeeritakse SO2 naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolade vesilahtistesse vastuvooluga absorberites. Seotud väävel töötatakse hiljem ümber elementaarseks väävliks, vedelaks vääveldioksiidiks, väävelhappeks või väetistena kasutatavateks ammoonium- või kaaliumsulfaadiks. Vääveldioksiidi kõrvaldamiseks ka: SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil:
Käisfiltri filtrivale pinnale tekkiv sade ("kook") suurendab protsessi puhastusastet. Kuivade meetodite puhul viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess -lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid. Põlevkiviga töötavates soojuselektrijaamades on see märgmeetodi suhteliselt odavaks alternatiivvariandiks. Regeneratiivsete väävlieraldusprotsesside kasutamisel absorbeeritakse SO2 naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolade vesilahtistesse vastuvooluga absorberites. Seotud väävel töötatakse hiljem ümber elementaarseks väävliks, vedelaks vääveldioksiidiks, väävelhappeks või väetistena kasutatavateks ammoonium- või kaaliumsulfaadiks. Vääveldioksiidi kõrvaldamiseks suitsugaasidest on ka teisi võimalusi, näiteks SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega (Lurgi-protsess). Lämmastiku eraldamine
Prostaglandiinide sünteesi aga omakorda indutseerib näiteks alkohol. Siit on arusaadav, miks alkoholi joomisel eritub maos rohkesti lima. 47. Valkude ainevahetus: üldiseloomustus, valkude tähtsus toitumisel. Organismi lämmastikubilanss. Valkude pidevat lammutamist ja sünteesi inimkehas nimetatakse kehavalkude käibeks. Sisuliselt on tegemist aminohapete metabolismiga. Aminohapete kaudu tuleb toiduga kehasse lämmastik. Lämmastik väljub karbamiidi, kusihappe, ammooniumsoolade kujul, mis on aminohapete metabolismi lõpp-produktideks. Valgud täidavad kehas unikaalseid biofunktsioone. Plasmavalkude põhifunktsioonid: vere kolloid- osmootse rõhu säilitamine; transport; vere pH säilitamine; kaitsefunktsioon; ensümaatiline roll. Lämmastiku balanss - Lämmastik on keha üks põhibioelementidest. Tasakaalustatud segatoidu sööval on lämmastiku ringlus tasakaalus. Tasakaalustatud toitumine tagab, et praktiliselt kogu lämmastik pärineb toiduvalkudest
35. Lämmastiku olulisemad ühendid (NH3, ammooniumisoolad, NH2NH2, halogeniidid, nitriidid, asiididid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Ammoniaak- põhikasutus seisneb teiste lämmastikühendite eriti HNO3, uurea, NH4+-soolade ja HCN tootmises ning rakendamisel väetisena ja külmagendina. Saamine: ammoniumsoolad dissotseeruvad vesilahustes ioonideks, kuumutamisel toimub termiline dissotsioatsioon: 1) NH4ClNH4+ + Cl- ja 2) NH4ClNH3+HCl. Ammooniumsoolade reageerimisel leelistega eraldub ammoniaak: (NH4)2SO4+2KOHK2SO4+2NH3+2H20. Hüdrasiin NH2NH2 on õlijas värvusetu vedelik, mida saadakse näiteks ammoniaagi pehmel oksüdeerimisel hüpokloritiga: 2NH3(aq) + ClO-(aq) N2H4(aq) + Cl-(aq) + H2O(l) Hüdrasiin on plahvatusohtlik, hea ioniseeriv lahusti. Kasutatakse raketikütusena ja hapniku eemaldamiseks veest: NH2NH2(aq) + O2(g) N2(g) + 2H2O(l) Ammooniumsoolad- sisaldavad ammooniumiooni NH4+. Reeglina värvusetud, vees
(nii tahkes olekus kui vesilahustes) Leidub looduses (mineraal portlandiit) Sageli on laboris pikemalt seisnud Ca(OH)2 või CaO osaliselt või täielikult muutunud CaCO3-ks. Seetõttu kuumutatakse enne kasutamist võimalikult kõrgel t-l (muhvelahjus, soovit. 1000-1100C juures). Ca(OH)2 – üks tähtsamaid sideaineid (ehitusmaterjal). Mg(OH)2 - keskm. tugevusega alus vees küllaltki vähe lahustuv; saadakse Mg+ + 2OH- → Mg(OH)2 Alusena tõrjub ammooniumsoolade lahustest välja NH 3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 → MgSO4 + 2NH3 + 2H2O Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 – tugev alus tugevam kui Ca(OH)2 märgatavalt vees lahustuv (1,65% 20C juures) küllastatud vesilahus – barüütvesi (kasutatakse CO2 tõestamiseks ja määramiseks, SO42- ja CO32- reaktiivina; õhus seismisel → BaCO3 )
annaabi.ee 
