areng. Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. Georges Cuvier (1769-1832) Oma uuringutega tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad ka kivistised elavana tuntud organismidest
areng. Sünteetiline evolutsioon- tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandi 30. ja 40. aastatel Darwini evolutsiooniteooria (darvinismi) ja Mendeli pärilikkuseõpetuse (mendelismi) ühendamisest populatsioonigeneetika kaudu. Hilisemad arendused on tulenenud raku-, arengu- ja molekulaarbioloogiast. Fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. Molekulaarkell- DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega. Georges Cuvier (1769-1832) Oma uuringutega tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Mida sügavamad kihid, seda erinevamad ka kivistised elavana tuntud organismidest
R M+ O glükonaat O D Omaette probleem on veel ensüümi, mediaatori ja elektroodi tegelik seostamine (ülal oli juttu, et biosensori tööks peab ensüümreaktsioon toimuma võimalikult elektroodi lähedal). Ensüümi otse elektroodile kinnitada ei õnnestu, see rikuks ka tema aktiivtsentri töö. Võime aga ette kujutada, et ensüüm kui valk koosneb peale aktiivtsentri suuresti nn ülejäänud osast (aminohappelised järjestused, mille juures reaktsiooni ei toimu). Selle "kestaga" saabki teda mediaatoriga seostuda, aktiivtsentri tööd häirimata. *** Keskkonnas muutuval ioonide kontsentratsiooni muutumise mõõtmisel põhineva biosensori näiteks on uurea (kusiaine ehk karbamiid) sensor, mis kasutab ensüüm ureaasi ja mida kasutatakse neeruoperatsioonide ja dialüüsi jälgimiseks. Reaktsiooni tulemusel muutub keskkonna ioonide kontsentratsioon,
organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Hormoonide klassifikatsioon (keemilise koostise alusel kõige laiem käsitlus). - Aminohappehormoonid - Peptiidihormoonid - Valkhormoonid - Steroidihormoonid - Vitamiinid D hormoonivormid - Eikosanoidhormoonid - Retinoidhormoonid - Aromaatset tuuma sisaldavad - Sterodsed - Peptiidid ja valgud Aminohappelised hormoonid epinefrin, insuliin, kasuhormoon, prolaktiin Steroidhormoonid mis on ehituse eripära: - Sünteesitakse kolesteroolist - Transporditakse veres seotult valkudega - osake mõni nimetada- östrogeen, androgeen Hormoonide süntees organismis endokriinsed näärmed, kus veel hormoone toodetakse (osake tuua näiteid)? - Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib
Tsütoplasmapoolsel osal poorist jäävad väljaulatuvad filamendid, sissepoole jääb tuuma korv. Poori moodustavad valgukompleksid on seotud ka tuuma lamiinidega. 5. Millised valgumolekuli osad tagavad tuumaimpordi ja -ekspordi valkudele, mille suurus ületab tuumapoori difusioonipiiri? Kirjelda neid lühidalt. Tuumaimpordi tagab valkudele NLS signaaljärjestus (nuclear localization signal) ja ekspordi NES ehk nuclear export signal. Mõlemad on lühikesed aminohappelised järjestused. Ei lõigata kohe ära, sest võib korduvkasutuseks vaja minna. Valgud ei pea olema lahti keerdunud. 6. Kuidas liigitatakse karüoferriine ning mis on rakus nende ülesandeks? Karüoferriinid ehk tuuma transpordi retseptorid, jagatakse eksportiinideks ja importiinideks. Rakus on nende ülesandeks valke tuuma ja tuumast välja transportida. 7. Milline makroergiline ühend tagab energia transpordil tuuma ja tsütoplasma
aktiveeritakse enteropeptidaasi toimel trüpsiiniks, mis omakorda aktiveerib teisi ensüüme. Endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas) lõhustavad valkudest oligopeptiide molekuli tsentraalses osas, eksopeptidaasid (karboksüpeptidaas A ja B, aminopeptidaasid) eraldavad aminohappeid ahela lõpust. Peptidaasid asuvad ka harjasäärise membraanis ja raku sisemuses, kus 90% di- ja tripeptiide lõhustataksegi, kui nad on rakku viidud spetsiaalse transporteriga. 4...8- aminohappelised oligopeptiidid lõhustatakse harjasäärisel hüdrolaaside poolt. Duodenumis resorbeeritakse 50...60% toiduvalgust, kuni iileumini on 80...90% toiduvalgust resorbeeritud. Intaktsed valgumolekulid resorbeeritakse vähesel määral pinotsütoosi teel, kuid see ei oma nutritiivset tähtsust. Peptiidid resorbeeritakse di- ja tripeptiididena kandja abil aktiivselt või passiivselt. Aminohapete transporterid on Na+ sõltuvad ja Na+sõltumatud ning jagunevad omakorda:
ENDOKRIINSÜSTEEMI ÜLDISELOOMUSTUS Koordineerivad ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust, sünteesivad ja sekreteerivad hormoone Endokriinorganitele on iseloomulik viimajuhade puudumine nende organite sekretoorsete rakkude toodetud hormoonid suunatakse reeglina rakke ümbritsevatesse vere- ja lümfikapillaaridesse Keemiliselt struktuurilt jagunevad hormoonid kolme klassi – steroidhormoonid, aminohappelised hormoonid, peptiidsed ja valgulise loomuga hormoonid Kantakse tsirkulatsioonisüsteemi abil laiali üle organismi, mis võimaldab neil avaldavad spetsiifilist mõju kudedele ja sihtmärk-rakkudele Endokriinorganid jaotatakse tsentraalseteks ja perifeerseteks organiteks Tsentraalsed endokriinorganid on hüpotalamus ja hüpofüüs Hüpotalamus koordineerib endokriinsüsteemi talitlust ja on autonoomse närvisüsteemi kontroll-keskuseks
Tsütoplasmapoolsel osal poorist jäävad väljaulatuvad filamendid, sissepoole jääb tuuma korv. Poori moodustavad valgukompleksid on seotud ka tuuma lamiinidega. 5. Millised valgumolekuli osad tagavad tuumaimpordi ja -ekspordi valkudele, mille suurus ületab tuumapoori difusioonipiiri? Kirjelda neid lühidalt. Tuumaimpordi tagab valkudele NLS signaaljärjestus (nuclear localization signal) ja ekspordi NES ehk nuclear export signal. Mõlemad on lühikesed aminohappelised järjestused. Ei lõigata kohe ära, sest võib korduvkasutuseks vaja minna. Valgud ei pea olema lahti keerdunud. 6. Kuidas liigitatakse karüoferriine ning mis on rakus nende ülesandeks? Karüoferriinid ehk tuuma transpordi retseptorid, jagatakse eksportiinideks ja importiinideks. Rakus on nende ülesandeks valke tuuma ja tuumast välja transportida. 7. Milline makroergiline ühend tagab energia transpordil tuuma ja
1.2.13 Purine metabolism http://www.kegg.com/dbget-bin/show_pathway?map00230+2.7.1.40 Pyruvate metabolism http://www.kegg.com/dbget-bin/show_pathway?map00620+2.7.1.40 Carbon fixation http://www.kegg.com/dbget-bin/show_pathway?map00710+2.7.1.40 Insulin signaling pathway http://www.kegg.com/dbget-bin/show_pathway?map04910+2.7.1.40 Type II diabetes mellitus http://www.kegg.com/dbget-bin/show_pathway?map04930+2.7.1.40 d. Leida vastavate geenidega seotud ensüümide klassid, aminohappelised järjestused, EC number. Aldolaas: EC 4.1.2.13 Class Lyases Carbon-carbon lyases Aldehyde-lyases Escherichia coli K12 MG1655: >eco:b2097 fbaB, dhnA; fructose-bisphosphate aldolase class I [EC:4.1.2.13]; K01623 fructose- bisphosphate aldolase, class I (A) MTDIAQLLGKDADNLLQHRCMTIPSDQLYLPGHDYVDRVMIDNNRPPAVLRNMQTLYNTG RLAGTGYLSILPVDQGVEHSAGASFAANPLYFDPKNIVELAIEAGCNCVASTYGVLASVS
(Ligandid: IFN-α , IFN-β , IFN-γ, IL-10) ● TNF retseptorid (Ligandid: TNF- α, TNF- β, CD40, närvikasvufaktor NGF, FAS) ● Kemokiini retseptorid (Ligandid: IL-8, PF4, RANTER jt) Enamus tsütokiini retseptoritest kuulub klassi I või II. Paljud tsütokiin-seonduvad retseptorid, mis esinevad immuun- ja hematopoeetilistes süsteemides, kuuluvad klass I tsütokiini retseptorite hulka. Nendel retseptoritel on konserveerunud aminohappelised järjestused, mis koosnevad neljast tsüsteiinist (CCCC) ja konserveerunud järjestusest trüptofaan-seriin-(juhuslik aminohape)-trüptofaan-seriin (WSXWS), kus X on mittekonserveerunud aminohape. Klass II tsütokiinide retseptoritel on konserveerunud CCCC järjestused, kuid WSXWS järjestused puuduvad. 14. Loomulikku immuunsust mõjutavad tsütokiinid. 15. Omandatud immuunsust mõjutavad tsütokiinid.. 16
annaabi.ee 
