poolt mitmele teisele võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile. · Astmelises võrgus antakse teavet edasi nii järjestikku kui kiirjalt võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda, juhi roll kerkib tugevasti esile. · Ringja võrgu puhul antakse teavet edasi nii järjestikku kui kiirjalt inimeste rahulolu on kõige suurem, kohanemine muutuste olukorras on kiireim. 109. Ametisuhtlemise sisu Ametisuhtlemine on rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on: - ametivestlus - koosolek ja nõupidamine - avalikkussuhete kujundamine - läbirääkimised - ametikirjad 111
kommunikatsioonikliimat. Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni eesmärkide saavutamise vahend, mis peegeldab organisatsiooni liikmete vahelisi ametlikke suhteid ja seoseid ning mõjutab organisatsiooni suhet väliskeskkonnaga. Organisatsiooni suund tähistab visiooni, missiooni, eesmärke, strateegiaid protseduure ja reegleid. Seega on organisatsiooni suhtlemiskliima tema liikmete taju juhi tegevuse, töötingimuste, struktuuri, ametisuhtlemise ja liikmetevahelise suhtlemise, otsustamisprotsesside, motiveerimise ja protseduuride ning reeglite kohta. Mõned organisatsioonikultuuri dimensioonid Van der Posti, de Coningi ja Smith'i järgi on:1. Organisatsiooni liikmete osalemismäär. 2. Eesmärkide selgus. 3. Konfliktide lahendamine. 4. Inimestele orienteeritus. 5. Juhtimisstiil. 6. Kliendikesksus. Organisatsioonikliimat iseloomustavad suhted töötajate ja organisatsiooni
baseerub nähtus su elu võrdlemisele teatriga. Inimesed on kui näitlejad, kes etendavad erinevaid rolle ja jätavad pealtvaatajatele teatava mulje. Mulje suunamisel manipuleeritakse nii välimuse kui ootuspäraste käitumisviisidega. See tundub kohati ebaõiglane, kuid tõsiasi on, et välimus on tajutav tunduvalt hõlpsamalt kui inimese mistahes andekus. Ärimaailmas toimub sageli välimusest tulenev diskrimineerimine ehk - parem väljanägemine annab eeliseid. See ilmneb kõigis ametisuhtlemise valdkondades, kuid eelkõige ametivestluses ning läbirääkimistes. Seetõttu on otstarbekas mõelda, milliseid mulje suunamise viise kasutatakse. Mulje suunamisel saab rakendada järgmisi võtteid: 1. Kindla etendamine ehk püütakse luua mulje, et isik ei tee vigu ega eksi. 2. Saamatu etendamine, mil luuakse pilt nagu isik ei saaks kuidagi asjadega hakkama. Mulje eesmärgiks on vältida ebameeldivaid asju ning saada võimalusi meeldivate asjadega tegelemiseks. 3
• Kiirjas võrgus antakse teavet ühe poolt mitmele teisele –võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile. • Astmelises võrgus antakse teavet edasi nii järjestikku kui kiirjalt –võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda, juhi roll kerkib tugevasti esile. • Ringja võrgu puhul antakse teavet edasi nii järjestikku kui kiirjalt –inimeste rahulolu on kõige suurem, kohanemine muutuste olukorras on kiireim. 109. Ametisuhtlemise sisu • Ametisuhtlemine on rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. • Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid • Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on: - ametivestlus - koosolek ja nõupidamine
Paljude inimeste peamiseks töövõtteks on suhtlemine, mille edukusest sõltub organisatsiooni ja tema liikmete heaolu. Sellepärast tuleks eristada ametisuhtlemist tavasuhtlemisest. Ametisuhtlemist iseloomustab asjalikkus, mis kajastub eelkõige selles, et püütakse lühemat teed mööda jõuda asja tuumani. Tavasuhtlemises võib inimene keskenduda oma emotsionaalsete või ratsionaalsete vajaduste rahuldamisele, kuid ametisuhtlemises on esmatähtis organisatsiooni huvide arvestamine. Ametisuhtlemise viisid on : ametivestlus, koosolek, ametikirjad, avalikkussuhte korraldamine ja läbirääkimised. 1.2 Ametivestlus Ametivestlus on sihipärane tegevus. Psühholoogiliselt on iseloomulik, et suhtlemine toimub kahe inimese vahel ja grupikäitumise tegurid ei ole selles protsessis esmase tähtsusega. Seesugust vestlust kasutab juht peamiselt probleemide aruteluks, (alluvate) tulemuste hindamisel, personali valikul, nõustamisel ja vallandamisel. Taolise vestluse
kohanemine muutuste olukorras on kiireim. 536. 537.109. Ametisuhtlemine - rollipõhine suhtlemine, see on organisatsiooni toimimiseks vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. 538. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid 539. - ametivestlus 540. - koosolek ja nõupidamine 541. - avalikkussuhete kujundamine 542. - läbirääkimised 543. - ametikirjad 544. 545. 111. Eduka suhtlemise eeldused 546. Eduka verbaalse suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb 4 komponendist: 547. · SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 548
tel. konfliktide korral ei sobi. Teine pool tunneb, et sai mingis küs. võidu ning võib tulev. olla ka ise järeleandl. teile olul. küs. Efektiivne kui küs. on teistele tähtsam. kui teiele ning olul. on harmoonia ja hea tahte avaldus. So- bib kui tunnete, et võite eksida ja teistelt õppim. on olulisem kui omast kinnipid. Ei sobi kui teie ideesid või muresid ei võeta arvesse või te ei oma piisavalt austust ja tunnustust. 18 14. Ametisuhtlemise vormid ja rakendamine 1 vormi näitel. Ametisuhtlem. - situats., milles org-i eesm. ja nende saavutam. protsessi kujund. teabe vahetust, partneritaju ja vastastikust mõju. Kasut. kirjal. ja suulist suhtlemiskanalit ning protsess võib olla vahetu, vahendatud, ühe- ja kahepoolne. Esmatähtis arvest. org. huvisid. Peamised vormid: 1. Ametivestlus sihipärane tegev., sarnaneb intervjuumeetodiga. Vahetu suhtlemissituats., kus kasut. suulist kõnet. Suur tähtsus sõnalistel ja mittesõnal
2.4 Suhtlemine organisatsioonis* Suhtlemine ja kommunikatsioon ei ole sünonüümid kuigi neid tavakõnepruugis nii kaustatakse. Suhtlemine on oma olemuselt laiem mõiste. Suhtlemine koosneb: 1) teabevahetus e. kommunikatsioon, 2) inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine, 3) vastastikune mõjutamine. Kommunikatsiooniprotsessi omadused: 1) suhtluspartnerite vastastikune mõju, 2) kommunikatsioon põhineb reeglitel, * Peatükk baseerub primaarselt M.Suurevälja ,,Ametisuhtlemise" ainekonspektil (2002). 60 3) kommunikatsioon on isiklik, 4) kommunikatsioon on seerialine. Muutused, mis toimuvad sõnumi seerialisel edasikandumisel: · tasandumine, · teravdumine, · detailide lisandumine, · assimileerumine, · oletuse muutumine kindlaks, · detailide kombineerimine tervikuks, · sündmuste järjekorra muutmine, · detailide kohandamine, · fraaside kohandamine. Suhtlemiskliima organisatsioonis
annaabi.ee 
