Hoolimata Ühendriikide ühe suurima osariigi kuberneriks olemisest jätkas Reagan veelgi kõrgemale pürgimist. Nii 1968. kui ka 1974. aasta vabariiklaste üleriigilisel konventsioonil peeti teda potentsiaalseks presidendikandidaadiks. 1980. aastal vabariiklasi esindades kandideeris Reagan Ameerika Ühendriikide presidendiks ning võitis valimised eelmise presidendi Jimmy Carteri ees. Reagan oli USA eesotsas kaks järjestikust ametiaega alates 1981. aastast. Tema esimene ametisseastumise avalik pöördumine toimus 20. jaanuaril 1981. aastal ning see algas dramaatilisel moel. Ajal, mil Reagan pidas ametisseastumise kõnet, vabastati 444 päeva Iraani poolt pantvangis hoitud 52 Ühendriikide sõdurit. Kõigest 69 päeva pärast ametliku ametiaja algust langes Reagan peaaegu atentaadi ohvriks, kui John Hinckley presidenti tulistas ning raskelt haavas. Reagan aga taastus kuulihaavast kiiresti ning jätkas pärast haiglast väljasaamist presidentuuri.
5 Wikipedia: Franklin Delano Roosevelt [WWW], 11.05.2011 6 Wikipedia: Franklin Delano Roosevelt [WWW], 11.05.2011 oma elu enesetapuga. Ning külg külje kõrval nälgiva Ameerikaga elas teine ühiskond endiselt kihutasid mööda tänavaid läikivad autod, kauplused tulvil kaupu. Äri muidugi ei õitsenud, kuid varakaid klasse ei rõhunud purustavad raskused. New Yorki osariigis, kus oli mutusada tuhat töötut, hakkas kuberner F. Roosevelt oma teistkordse ametisseastumise esimesel päeval tegutsema. Ta loobus tavalisest hiilgusest, mis saatis kuberneri valimisi - ilutulestik, plakatid jne. Tseremooniale kulutati tavalisest vähem raha ning kokkuhoitud raha anti üle avalike tööde fondi. 1931. aasta märtsi lõpul soovitas FDR osariigi seadusandlikul kogul moodustada komisjoni tööpuuduse vastu kindlustamise probleemi uurimiseks, selle tulemusena sadas Rooseveltile kaela süüdistusi sotsialismis. 28
õppima ning täiendama, kõige sellega kaasnens ka sõjaline ettevalmistus. Juba noores eas osaleti kõrval ohvitserina väeteenistuses pereliikme või sugulasega. Kõnekunsti õppinud olid aga kohtus kaitsjad või süüdistajad. Rooma riigis kehtis kuni vabariigi lõpuni kuukalender. Aasta alguseks oli 1.märts. Kuude nimetused tähistasid järjekorda september seitsmes, oktoober kaheksas, november üheksas, detsember kümnes. 153.a. eKr määrati konsulite ametisseastumise ajaks 1.jaanuar, see sai hiljem aasta alguseks. 47.a. eKr muutis Julius Caesar kalendrit Egiptuse päikesekalendri eeskujul. Aasta pikkuseks sai 365 ja ¼ päeva ja iga 4.aasta oli liigaasta. Seda kalendrit on hakatud nimetama Juliuse kalendriks. Mitmete kuude nimetused on tulnud Rooma jumalate ja juhtide nimede järgi jaanuar jumal Janus, veebruar puhastuspüha Februa, märts sõjajumal Mars, mai jumalanna Maia, juuni jumalanna Juno, juuli Julius Caesari
Lisaks peab riik laiendama ka tarbimist, hakates inimestele abirahasid maksma. Peab muutma suhtumist eelarvesse teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha, aga riigi kontrolli all teatud ulatuses seda raha saab kasutada abiraha anmiseks. 1932 oli presidendikandidaat Roosvelt. Kriis oli 1932. aastaks jõudnud haripunkti. Roosvelti lubadus oli riik majanduskriisist välja tuua. Roosvelt sai presidendiks 1933. Oma ametisseastumise kõnes: ,,Ma luban rahvale uut kurssi." Kogu Roosvelti juhtimist kutsutaksegi uus kurss. Roosvelt sai kongressilt kaheks aastaks erakorralised volitused, et plaane ellu viia. Mida tehti? Pandi kinni kõik pangad ja tehti neis auditeerimine: uuesti avada lubati vaid need pangad, mis tunnistati elujõuliseks. Osadele pankadele andis riik laenu. Pangad olid eraomanduses, seega oli see suur muutus. Likvideeriti keeluseadus, sest alkohol tõi riigile raa sisse. Propageeriti tootmise
Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate 2 poliitiliste jõudude kätte. Nt USA ; Venemaa, Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Soome, Prantsusmaa - segasüsteem, kalduvad presidentaalse poole. Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile võimaluse teiste riigiorganite arvel
Boliivia jt). Kuna rahva valitud president saab ära kasutada oma mandaati, on oht diktatuuri kujunemiseks või kalduvuseks autoritaarsusesse. Nt USA, Venemaa; Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Prantsusmaa - segasüsteem, kaldub presidentaalse poole. 2) Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile
Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Nt USA ; Venemaa, Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Soome, Prantsusmaa - segasüsteem, kalduvad presidentaalse poole. 2) Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile võimaluse teiste
16 1909 1913 andis õiguse kehtestada tulumaks 17 1912 1913 kehtestas USA senaatorite otsevalimise 18 1917 1919 keelustas alkohoolsed joogid 19 1919 1920 andis naistele valimisõiguse 20 1932 1933 muutis presidendi ja Kongressi ametisseastumise aega 21 1933 1933 tühistas 18. paranduse 22 1947 1951 piiras presidendi ametiaegade arvu 23 1960 1961 andis Columbia ringkonnale õiguse valida presidenti 24 1962 1964 keelustas maksu, mis andis õiguse valida
annaabi.ee 
