teine. Selleks, et valgustust teoks teha, peab mõistuse avalik kasutus olema vaba igal ajal, samas kui eratarvitus võib olla tihti piiratud, kuid ei takista valgustuse edenemist. Oma mõistuse avalik tarvitus on see, kui keegi jagab oma mõtteid ja teadmisi publiku ees. Eratarvitus on aga see, mida isik teeb oma mõistusega enda ametis või teenistuskohas. Avalikul kasutamisel pole piiranguid ning isik avaldab enese kindlaid mõtteid. Eratarvitusel on aga kindlad reeglid, mis sõltuvad ametipositsioonist. Valgustust ei tohi mitte mingil moel piirata või takistada, sest see oleks kuritegu inimkonna vastu. Piirates valgustust, piirataks samaaegselt ka inimeste võimalust paremale elule ja enesearengule. Inimene isiklikult võib küll enese valgustust edasi lükata, kuid sellest lahtiütlemine tähendaks, et ta tallab inimkonna pühad õigused jalge alla. Eelkõige tuleks alaealisusest vabaneda religioonis, sest just selles valdkonnas on valitsejatel huvi mängida rahvale eeskostjat
Demokraatias on kõigil võrdsus seaduste ees. Ma arvan, et kõik see on vajalik, sest totalitaarses riigis on kõik vastupidi, et kõrged ametivõimud võivad teha mida iganes ja tavakodanikud ei saa midagi öelda või teha selle vastu. Sellises riigis ei tunta ennast turvaliselt ja inimestes tekib trots riigi vastu. Arvan, et demokraatias on hea, et kõik kodanikud, olenemata rassist, soost, usulisest kuuluvusest, sünnipäritolult, rahvusest ja kultuurist, varanduslikust seisusest ja ametipositsioonist võrdsed kodanikud ja kõigile kehtivad võrdselt seadused.
„järgijad“. Õppematerjalides „Juhtimine“ ja „Organisatsioon ja juhtimine“ on mõlemas keskendutud märksõnale „mõjutamine“. Robert J. Allio artiklis on välja toodud, et teadlased on püüdnud eestvedamist juhtimisest eristada, väites, et juhid lähtuvad lühikesest perspektiivist ja sunnivad alluvaid midagi tegema, samal ajal kui liidrid lähtuvad pikemast perspektiivist ning suunavad ja veenavad järgijaid tööle. Eestvedaja ei lähtu oma ametipositsioonist. Samuti saab väita, et liidriks sünnitakse või õpitakse praktiliste kogemuste kaudu. Järgijad valivad vaistlikult eestvedajaks inimese, kes võttis vastu raske otsuse või asus kohe probleemi lahendama. Alberto Silva leiab oma artiklis, et eestvedaja on kõrgeimal positsioonil olev inimene, kuid Aino Siimoni ja Kulno Türgi arvates on oluline inimeste mõjutamine veenmise kaudu, seega, ei pea eestvedaja olema kõrgeimal positsioonil olev inimene. Ka Raoul
juhtide võimekuse tase on keskmisest oluliselt kõrgem. Ühisteks olulisteks oskusteks on teiste käitumist kui ka soov saavutada midagi rohkemat, püstitada endale ja teistele väljakutsuvaid eesmärke. Samuti on nad algatusvõimelised, otsides ja kasutades erinevaid võimalusi, mis aitavad neil eesmärke paremini saavutada. Nad ei rahuldu pinnapealsete selgitustega, vaid otsivad alati põhjalikumat infot. Nad on ennast kehtestavad ning organisatsiooni huvide nimel valmis ametipositsioonist tulenevat võimu kasutama. Ei ole olemas täpselt ühesuguste omadustega ning ühtemoodi käituvaid juhte. Uuringus saime kinnitust ka sellele, et kõik juhid ei kasuta täpselt samu kompetentse, vaid erinevaid kompetentse kombineerides kujuneb välja just nende isikupärane stiil. Milline on edu valem Eestis? Märksa kergem in määratelda ni oma tänast kohta kui ka teed tulevikku. Pikaajaline strateegia on oluline ühtse mõtlemise tekitamiseks. Mida rohkem me koos
Keskus kontrollib organisatsiooni usaldusväärsete võtmeisikute kaudu. Tugev organisatsioon, mis on võimeline kiiresti edasi liikuma. Tippjuhtkonna kvaliteet on otsustava tähtsusega. Hinnatakse tulemust ja ollakse väga tolerantsed vahendite osas, millega tulemus saadi. Rollikeskne organisatsioonikultuur- Rollid on määratletud ametijuhendite ja võimu piiridega. Roll on tunduvalt tähtsam kui indiviid, kes seda rolli täidab. Ametipositsioonist tulenev võim on peamine võimuallikas. Peamisteks mõjutamisvahenditeks on reeglid ja protseduurid. Hinnatakse keskpärast töötajat, kes teeb tööd etteantud normi järgi, ei rohkem ega vähem. Ülesandekeskne organisatsioonikultuur- On orienteeritud tööle või konkreetsele projektile. Mõjukus tuleneb pigem asjatundlikkusest. Antud kultuur kohaneb väga kiiresti. Töörühmi luuakse, reorganiseeritakse ja likvideeritakse vastavalt vajadusele. Igal rühmal on oma
VII Lihttöölised Kriitika antud mudelile Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks, tööturul mitteaktsiivsetega ei arvestata (töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed) Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikohad Skeem on meestekeskne, naisi nii väga ei arvestata kuna kunagi ei osalenud nad nii väga tööturul Ei arvesta jõukustaset (ametipositsioonist sõltumatult) Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga nende ebaproportionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas Sotsiaalsed klassid eristumine sotsiaalmajandusliku staatuse põhjal (nt sissetulek, haridus, ametikoht, võimupositsioon, eluase) Kõrgklass "vana raha" päritud üle põlvkondade jõukus "uus raha"- individuaalse karjääri tegijad, ise jõukust saavutanud
Funktsionaalstiilide markeeringud puudutavad keelekasutuse põhisfääre: ajakirjanduskeel, ametliku asjaajamise keel (bürokraatiakeel), ilukirjanduskeel, argikeel. Sotsiolektilised markeeringud kuuluvad laia tähendusdefinitsiooni kohaselt samuti tähenduse alla. Nii tuleb lekseemi kasutamisel arvestada kommunikatsioonivormist sõltuvate piirangutega (kirjalik vs suuline); murdemarkeeringutest lähtuvate piirangutega; suhtlejate vanusest tingitud piirangutega (noortekeel); suhtlejate ametipositsioonist sõltuvate piirangutega; huvialadest sõltuvate piirangutega jne. G. Leechilt pärineb pragmaatikakeskne sõnatähendusmudel (1981), mis lähtub kommunikatsiooniprotsessist kui tervikust. Ta eristab seitset tähenduskomponenti: Mõisteline tähendus (nt naine sisaldab mõistelisi tunnuseid [+inimene] [ meessoost] [+ täiskasvanu] Sotsiaalne tähendus avab suhtlejate sotsiaalsed ja geograafilised karakteristikud. Afektiivne tähendus
6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika o Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste(ametite)keskne, ei arvesta soolist segregatsiooni (eraldatust) tööturul o Ei arvesta jõukustaset (ametipositsioonist sõltumatult) o Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused o Kõrgklass - „vana raha“ – päritud jõukus - „uus raha“ – individuaalne karjäär - Kasvav kirevus – erinevad viisid jõukaks saamisel; erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatus o Keskklass
seisukohast. Organisatsioonistruktuur näeb välja pigem ämbliku võrgu kui torni moodi. Töötajad jagunevad gruppideks mitte funktsioonide, vaid projektide ja klientide alusel. Infrastruktuuri selgroo moodustavad IKT ja võrgustikud, mitte hierarhilised alluvussuhted. Töökeskkond, tööprotsessid ja süsteemid on loodud selliselt, et need toetaks ja soodustaks inimeste pühendumist tööle ning juurdepääsu informatsioonile olenemata ametipositsioonist. Kõik strateegiliselt olulised partnerid hankijad, töötajad, kliendid ja turud, allhanke pakkujad ja isegi konkurendid - on ühendatud ühtseks süsteemiks. Mitte iga organisatsioon pole kohe valmis kasutusele võtma võrgustiku. Mõni organisatsioon areneb võrgustikuks eneselegi märkamatult, kuid selline teadmatus võib põhjustada probleeme; parem on teadlik, süsteemne lähenemine muutuste sisseviimisele ja organisatsiooni arendamisele
annaabi.ee 
