Tehnikud, töödejuhatajad o Töölisklass Oskustöölised Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika o Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; töötud, üliõpilased, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasanandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud/mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste keskne, ei arvesta soolist eripära tööturul o Ei arvesta jõukustaset o Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas. Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused – eristumine sotsiaalmajandusliku staatuse põhjal (nt sissetulek, hairdus) o Kõrgklass
V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed") TÖÖLISKLASS (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika: Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsioon (eraldatust) tööturul Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestadud -ametipositsioon vs varaline jõukus vs eluvõimalused Muutused tootmises ja tarbimises Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused: Tarbija identiteet, elustiil ja staatus. Materiaalsus ja tähistamine Organisatsioon ja tarbimine
Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“). Töölisklass – VI Oskustöölised VII Lihttöölised • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid – töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne • Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Kõrgklass – Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; „vana raha kõrgklass“ (pikaajaline pärandatav jõukus) ja „uue raha kõrgklass“ (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms)
V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) töölisklass („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. J. Goldthorpi klassimudeli kriitika • Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad • Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul • Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud – ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused kõrgklass: • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma
müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed") töölisklass (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika · Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed · Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad · Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul · Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused kõrgklass: · Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest.
,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed"). Töölisklass VI Oskustöölised VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne *Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused Kõrgklass Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; ,,vana raha kõrgklass" (pikaajaline pärandatav jõukus) ja ,,uue raha kõrgklass" (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms)
o TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) o VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) o VII Lihttöölised 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika o Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste(ametite)keskne, ei arvesta soolist segregatsiooni (eraldatust) tööturul o Ei arvesta jõukustaset (ametipositsioonist sõltumatult) o Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused o Kõrgklass - „vana raha“ – päritud jõukus
mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil –uued ametikategooriad, Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil –uued ametikategooriad, fragmenteeritud/ mittelineaarsed biograafiad fragmenteeritud/ mittelineaarsed biograafiad Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul