Tsooni kaugosas võite seisjaga ajada üsnagi usalduslikku juttu, kartmata, et teid puudutatakse. Sotsiaalne tsoon ulatub kehast 120 cm kuni 2 m kaugusele. Selles piirkonnas räägime endast kõrgemate inimestega, nagu näiteks ülemusega. Selles tsoonis on võimalik üleolekut näidata. Kui alluv pannakse istuma ning kõneldakse temaga sellelt kauguselt püsti seistes siis tahetakse rõhutada oma tähtsust. Sotiaalse tsooni kaugosa kasutatakse tavaliselt ametiasjade ajamisel. Sellisel kaugusel istuvad kodus ka abikaasad, kes võivad lugeda, telerit vaadata ja vestelda, ilma et tunneksid end kas üksildasena või suhtluseks kohustatuna. Avalik tsoon ualtub üle 2 m. Seda piirkonda kasutatakse koosviibimistel, avalikel esinemistel jne. Kui õpetaja on klassi ees või ülemus alluva ees. Avaliku tsooni kaugosa kuulub poliitikutele ja kuulsustele. Loomulikult on ka sama kultuuri esindajatel erineva suurusega suhtlustsoone.
1931. aastani toimus suhtlus Rahvasteliiduga peamiselt täiskogule saadetud delegatsioonide vahendusel. Eesti alaline esindaja liidu juures oli 15. veebruarist 1931 kuni 10. novembrini 1939 August Schmidt ja alates 10. novembrist Karl Selter. Lisaks alalisele esindajale töötas Eesti esinduses ka sekretär, ainsana pidas seda ametit Johannes Kõdar, kes alustas esimese sekretärina tööd 21. augustil 1931. aastal. Karl Selteri ametisse astumisega vabastati Kõdar 1939 oktoobris ametist, kuid ametiasjade lõpetamine venis ning ta lahkus Genfist Eestisse alles 19. märtsil 1940. Eesti liikmemaks Rahvasteliidule jäi tavaliselt vahemikku 70 000- 100 000 Sveitsi franki aastas. Eesti võimud pidasid seda liiga suurekd ja püüdsid mitmel korral maksu vähendada, kuid tulemusteta. Tasumata ei jäetud seda siiski kordagi, isegi mitte majanduskriisi aastatel. Eestis tekkisid ka mõtted kaaluda nõukogusse kandideerimist, kuid kõrgete kulude ja pika kampaaniaperioodi tõttu otsustati sellest loobuda
Praeguseks on küllalt tõendeid lastevanemate arusaamade tagasilükkamiseks (Gordon 2003). 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE Eesmärk määrab arengu. Selleks tuleks ennast ise häälestada. Eesmärkide seadmise mootoriks on motivatsioon ja tahe. Tuleb luua endale elus selged ja innustavad sihid. Eesmärgikindlus lubab olla meil ise oma elu peremees ja aitab ka teisi juhtida. Mida toimekam, ärksam ning ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna. Samas peab olema valmis toime tulema ka teiste isikute vastuseisuga (Kidron 1997). Tihtipeale on eesmärkide saavutamiseks vaja kokku puutuda enesekehtestamisega. Kindel käitumine ja enesekehtestamine võimaldavad saavutada oma eesmärke ja säilitada sisemine tasakaal. Enesekehtestamine ei tähenda #agressiivne olema". See tähendab pigem võimet oma õigusi kaitsta ja oskus ennast väljendada.
1. ENESEKEHTESTAMINE Elus tuleb tihti ette olukordi, kus on tarvis end jõu või nõuga maksma panna oma huve ja väärikust kaitsta. Kedagi veenda, mingi ettepanek läbi suruda, kellegi nõue või pealesunnitud kohustus tagasi lükata jne. Mida toimekam, ärksam ja ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna ning valmis olla ka teiste isikute vastuseisuga toime tulema (Kidron, 2001). Väljapaistva ameerika psühholoogi H. Murray järgi on paljud inimlikud tarbed seotud täisväärse eneseteostamisega suhtlemisel. Paarikümne põhilise inimvajaduse hulgas on nii sõprussidemete loomise kui iseseisvuse, jonni ja enesekaitse, abistamise ja abistatuse, keeldumise ja osavõtlikkuse ilmutamise tarbed. Konkreetne olukord tingib ühe või teise
kaaslast , parimaid sõpru ja perekonnaliikmeid . Isiklik vöönd (46-120 cm) Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides , kasutatakse tavaliselt tuttavatega suhtlemiseks . Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) Kõrvaliste inimestega suheldes , seda tsooni kasutatakse kliendi ja teenindaja vaheliseks suhtlemiseks. Seda tsooni kasutatakse ka ametiasjade ajamiseks . Selles tsoonis ei tunne inimene end üksildasena . Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) Suurema inimrühmaga suheldesja ka näiteks kui kõneleja räägib suure inimgrupi ees ja siis võib inimese süda kõvemini kloppima hakata , verre paiskub adrenaliin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma. Et inimesed tunneksid end inimese seltskonnas hästi, peaksid ta hoidma vahemaad.
lähedasi, partnerit, arstidel, ja mõnel teise elukutse esindajal on "eriluba". Nimetatakse veel käeulatus, käsivarre pikkus. Selles tsoonis mõne võõra inimesega suhelda on ebamugav. 2) dialoogitsoon e. personaalne tsoon 60-120 cm. Räägime inimestega, keda peame endaga samaväärseteks, meeldivad tuttavad, kolleegid, sõbrad, sõbrannad. Seda tsooni kasutatakse kliendi ja teenindaja vaheliseks suhtlemiseks, samuti ametiasjade ajamiseks. Selles tsoonis ei tunne inimesed end ei üksildasena ega suhtlemiseks kohustatud olevana. 3) respektitsoon 120-200 cm. Räägime endast kõrgemate inimestega, nt. ülemused, õpetajad. 4) publikutsoon üle 200 cm kasutatakse avalikel esinemistel. Kui me rikume tsooni reegleid ja siseneme valesse piirkonda, siis vestluspartner sulgub ja tunneb ennast ebamugavalt, sama juhtub meiega, kui meie tsooni sisenetakse. Alateadvusliku kehakeele sõnumid Silmside
Esimeseks tsooniks on intiimne mille vahemaa on 0-45 cm ning sellesse tsooni lubavad inimesed üldjuhul vaid armsama, lähedased sõbrad, vanemad või lapsed. Teiseks on personaalne tsoon, mille vahemaa on 45-125 cm, mida kasutavad inimesed seltskonnas suhtlemiseks. Kolmandaks on sotsiaalne tsoon, mille kaugus on 120-360 cm, selles tsoonis suheldakse üldjuhul kliendi või teenindajaga ning üldiselt kasutatakse seda ametiasjade ajamisel. Ning viimasena avalik tsoon, mille kauguseks on 360-610 cm. 11 7. KULTUUR JA SUGU Tänu ülemaailmsele globaliseerumisle ja tehnikale on jäänud maailm hulga väiksemaks võrreldes eelnevate ajastutega. Paljud suhtlusraskused tekivadki just kultuuriliste erinevuste tõttu, mitte arvamuste erinevuse pärast. Meie rahvuse usutunnistus, rass, klass, keel ja sugu
Personaalse tsooni lähiosa ulatub kehast 45-75 cm kaugusele, mis on mugav distants seltskonnas rääkimiseks. Ulatute partnerit puudutada. Tsooni kaugosas (75-120 cm) seisjaga võite ajada üsnagi usalduslikku juttu, kartmata, et teid puudutakse. Sotsiaalse tsooni lähiosa ulatub kehast 120-215 cm kaugusele. Selles ruumis vesteldakse kliendi või teenindajaga. Samuti on selles tsoonis võimalik oma üleolekut näidata. Sotsiaalse tsooni kaugala 215-360 cm kasutatakse tavaliselt ametiasjade ajamisel. Avaliku tsooni lähiosa (360-610 cm) kasutatakse vähemametlikel koosviibimistel näiteks õpetaja klassi ees või ülemus alluvate ees. Kaugosa (610 cm ja rohkem) kuulub poliitikutele ja kuulsustele. Eeltoodud nelja tsooni suurus erineb kultuuriti. Kui nendest erinevustest ei olda teadlikud, võivad eri kultuuride esindajate vahel tekkida vääritimõistmised. Tsoonireeglid erinevad ka sugupooleti. Tavaliselt võib naine astuda mehele lähedale, ilma et
annaabi.ee 
