Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. 3000-2650 eKr Varadünastiline periood. Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis, tekkinud oli hieroglüüfkiri. 2650-2130 eKr Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid. 1950-1650 eKr Keskmine riik. Valitses XIIXIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne. 1075-525 eKr Egiptus oli enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses
arenenum piirkond. 8.Egiptuses tekkis tsivilisatsioon sest: Sobiv geograafiline asend- ümber kõrb(eraldatus), Sobivad loodusolud- korrapärased jõe üleujutused tagasid viljakad mullad- sai põldu harida. Nt: hariti põldu, asulad, riiklus, tekkis kiri 9.V-E ajalooetapid: IV at lõpuks oli kujunenud piltkiri Varadünastiline periood- E ühtse riigi kujunemine- rajati pealinn Memphis, hieroglüüfkiri. Vanariik- 1. astmikpüramiid, Gizas püramiidide väli (Cheops jne) Keskmine riik- Vaarao Amenemhet viis pealinna tagasi Memphisesse. Alam-E hüksoslaste võimu all Uus riik- Ahmos kihutas hüksoslased välja ja taastas riigi ühtsuse.Kuningate org, Teebasulatuslik templite ehitus, Thutmosis III ajal sõjaretked Aasiasse, vallutas Palestiina, Süüria- E võimsuse kõrgperiood. Ehnaton püüdis teha Atonist ainujumalat- rajas uue pealinna Ahet-Aton. Ramses II- võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria üle Hiline periood- E jagatud ülem ja alam E-ks. Assüürlased alam-Esse.
periood (ca 27002200 e.m.a), mil rajati palju püramiide, milledest märkimisväärseimad on III dünastia ajal rajatud Dzoseri püramiid ja IV dünastia ajal rajatud Giza püramiidid. Esimese vaheperioodi ligi 150 aastast perioodi riigis iseloomustab poliitiline ebakindlus ja võimu detsentraliseerumine. Ulatuslikumad Niiluse üleujutused ja poliitiline stabiliseerumine aitasid kaasa riigi uuele tõusule Keskmise riigi perioodil, mis saavutas oma kõrgaja vaarao Amenemhet III võimuperioodil. Teisel vaheperioodil valitsesid Egiptuse põhjaosa 4 hüksoslased (semiidid-asiaadid), kes rändasid Niiluse deltasse 18. sajandil e.m.a ning haarasid võimu umbes aastal 1630 e.m.a. Hüksoslased rajasid deltasse uue pealinna Avarise ning valitsesid suuremat osa Egiptusest XV dünastiana (16301521 e.m.a). Võõramaalased ajas riigist välja Ülem-
Seega tingisid looduserütm ja maa geograafiline eraldatus Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonitruuduse. 2.2. Millised olid Egiptuse olulisemad saavutused: a) varadünastilisel ajal 3000-2900 eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine.Rajati pealinn Memphis. Umbes selleks ajaks oli tekkinud ka hioroglüüfkiri. b) Vana riigi ajal Umbes 2650 eKr rajas vaarao Dzoser Memphise lähedale Sakkarasse esimese suure astmikpüramiidi. c) Keskmise riigi ajal vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna tagasi Memphisesse. Teeba säilitas oma tähtsuse kui üks vaaraode residentse ja riigi peamine usukeskus.Egiptusel oli alaline sõjavägi. d) Uue riigi ajal-Vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Tihedad suhted Aasia valitsejatega ( u 1390). Taastati traditsiooniline jumalate asutamine ( u 1332).Ulatuslik ehitustegevus riigi paljudes paikades (u 1279). e) Hilis-Egiptuse perioodil 11.-8
Vaaraole hakati haukambrit ehitama juba tema võimulesaamise alguses kogu riigi jõududega. Skulptuur ja maalikunst Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana. Vaarao Amenemhet Vaarao Chephren Kirjutaja III Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. Rohkem kui valitseja kujud väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed. Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Sfinks. Vaarao Narmeri Lamereljeef Karnaki
1 Esimene vaheperiood 2183 1991 Kujunes kaks võimukeskust: Hierakleopolis ja Teeba. Võimu killustumine nomarhide poolt. Tekkis Hierakleopolise kirjandus (õpetussõnad, "Ipuveri manitsused"). Täpsed kaose põhjused on teadmata (üks võimalus kliima kuivenemine ja ikaldus). Teeba kuningas Menhuhotep IV ühendas perioodi lõpuks riigi. Keskmine riik 1991 1650 (12.-14. dünastia) Teeba valitseja Amenemhet I (1991-1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi Memphise juurde. Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. Järgneva kuninga Senusert I võimuletulekust räägib "Sinuhe jutustus". Faijumi oaas ühendati Niilusega ning rajati ulatuslikke irrigatsioonisüsteeme. Lisaks nomostele jagati riik neljaks piirkonnaks ning loodi vesiiri ametikoht
Mentuhotepi ajal, kes arendas Teeba nomoses võimsat ehitustegevust (suur tempel koos püramiidiga, tõstetud terrassi peale, täpsemalt püramidiooniga: iga külg veidi rohkem, kui 22 m., suur õu, sambad, portikud jne.); tema ajal ei olnud Lõuna- ja Põhja ühendumus veel küllalt kindel ja aeg- ajalt esines põhjas ülestõuse. Kauaks ajaks kindlustas Egiptuse ühtekuuluvuse aastal 2000 (või 1991) Amenemhet I, vägeva XII dünastia rajaja, kes oli pärit, nagu Mentuhotepki, Teeba nomosest. Hornungi järgi valitses XII dünastia aastatel 1991-1785 (või 2000-1785), peaaegu kõik selle dünastia vaaraod (kokku 8, ja valitsesid rohkem kui 200 aastat) olid kas Amenemhedid (I-IV) või Senuserdid (I-III). Ainult viimane oli Nefrusobek - ja naine, kuninganna. Amenemhet I Sehetepibra võitis lõplikult Põhja-Egiptuse ja hakkas valdama "orgu, mägesid, mõlemaid maid". XII
püramiide. Kaljuhauad tekkisid, kuulsaimad on Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumijaotuse poolest meenutavad mastabasid. Nende sissekäigule antakse tavaliselt juba fassaadi meenutav kuju hakati järjekindlalt tarvitama sambaid (vormilt eeldooria sambad). Põhilised sambavormid olid lootos-, papüürus- ja palmsammas, mis koonesid baasist, tüvesest ja kapiteelist. KUJUTAV KUNST: Selle ajastu teostes esile tõstetavamateks oleksid vaarao Amenemhet III pead ja nn hüksoslaste kuulsaid sfinkse Tanises. Märgatav on individualiseerimispüüd ja ilmekus nägudes. Pinnakunstis tippsaavutused Benihassanis avastatud maalid ja reljeefid. Käsitöö alalt väärivad mainimist kullassepakunsti tooted. Keskmise riigi ajal loodud kujud muutusid järjest staatilisemaks, kuid need võisid olla ka pehmejoonelisemad ja oma olemuselt inimlikumad, ning neid püstitati mitte ainult hauakambritesse, vaid ka avalikesse kohtadesse. 3. Egiptuse uus riik:
dünastiate valitsejad (u 2180 2160) vahetusid peaaegu iga aasta tagant, mis annab tunnistust võimu ebastabiilsusest. Seejärel jagunes riik vähemalt kaheks: Alamegiptuses valitsesid Herakleopolise kuningad (9. 10. dünastia), Ülem-Egiptuses aga Teeba kuningad (11. dünastia). U 2040 võitis Teeba valitseja Mentuhotep II (u 2060 2010) Herakleopolise valitsejat ja ühendas kogu Egiptuse oma võimu alla. Keskmine Riik (12. 13. dünastia) u 1991 1650 Teeba valitseja Amennemes/Amenemhet I (1991 1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi delta lähedusse (pealinn Ittaui paiknes Memfisest lõuna pool). Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. 12. dünastia (1991 1783), mille vahest silmapaistvaim valitseja oli Sesostris/Senusert III (1878 1841), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim
writing as the modern world knows it; he used no fully developed code of hieroglyphic symbol substitutions. His inscription, carved about 1900 B.C. into the living rock in the main chamber of the tomb of the nobleman Khnumhotep II, merely uses some unusual hieroglyphic symbols here and there in place of the more ordinary ones. Most occur in the last 20 columns of the inscription's 222, in a section recording the monuments that Khnumhotep had erected in the service of the pharaoh Amenemhet II. The intention was not to make it hard to read the text. It was to impart a dignity and authority to it, perhaps in the same way that a government proclamation will spell out "In the year of Our Lord One thousand eight hundred and sixty three" instead of just writing "1863." The anonymous scribe may also have been demonstrating his knowledge for posterity. Thus the inscription was not secret writing, but it incorporated one of the essential elements of cryptography: a deliberate
annaabi.ee 
