emotsiooniregulatsiooni vormidele ning viisile, kuidas reageeritaks tajutud ohule. Vältiv ebakindel kiindumus (A) Laps väldib või ignoreerib lapsevanemat – ilmutab vähe emotsioone kui lapsevanem lahkub või naaseb. Laps ei uudista eriti keskkonda hoolimata sellest, kes ruumis viibib. Emotsioonid on samuti ühetaolised hoolimata sellest, kes on ruumis või kas ruum on tühi. Nad ei ilmutanud distressi lahkuminekul ning kas ignoreerisid naasvat lapsevanemat või ambivalentselt ilmutades mõningat kalduvust läheneda lapsevanemale kohati ignoreerides ja eemaletõmbudes. Turvaline kiindumus (B) Laps, kes on turvaliselt oma emasse kiindunud, uurib lapsevanema kohalolul vabalt ümbrust kasutades lapsevanemat turvalise paigana, mille najal uudistada. Laps suhtleb võõraga ema kohalolul, kuid muutub nähtavalt häirituks, kui lapsevanem lahkub. Lapsevanema naastes rahuneb märgatavalt. Lapsed on hilisemas eas kohanemisvõimelised, edukamad suheldes eakaaslastega.
Siis vääratad. Ei terast miskit sul, ei haljast traadist. Üks(hukkumine)puha. Sa naeratad. * Kurva kõnekaardi väsind taskutorru paneb inimene kaubamaja ees. Ostab lille, võtab takso, reedelumi tik-tak sureb poriks. *** Kardinad on ees. Väljavaade mäherdune ? Kardinad on ees. *** Rõõm tegemata töödest: kurbus kõigest, mis kaelas ja udune tulevik. Tehtud asjade muhelus: lõuatäis naeru ja kahjum. *** Vaatan merd, heidan pilku laintele. Ambivalentselt. Miks? Kuradi hüva meri ju. Tuhka ja teemante kaubastaksime küll. Aga enam ei jõua. Ka ma ei. *** Loen märkmepaberitelt üsnagi mõttetuid sõnu. Loen välja, et elasin vägagi mõttetut elu. Enam ei loe. Miski vist. *** Mäe peal muheleb mees. Kolm minutit hiljem enam ei muhele. Suusad: x taalrit. Kirst: y lepalehte. Nutavad päranduse pärast. [K. M. Sinijärv, Looming 9, 2003] Luule analüüs leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed
Armastuse vajadused hõlmavad kiindumuse pakkumist ja saamist. Kui inimene tunneb teravalt pere, sõprade või kaaslase puudumist, siis inimene januneb selle järele tugevalt ning püüdleb pingsalt, et oma eesmärk saavutada. Kui püüdlused ei kanna vilja siis kerkib esile üksilduse ja väljatõugatuse tunded ja valud. Meie ühiskonnas on nende vajaduste pärssimine väärkohandumuse ja tõsisema patoloogia juhtumite enamlevinud tuum. Armastusse ja kiindumusse suhtutakse ambivalentselt ning need ümbritsetakse mitmete piirangute ja takistustega. Armastus ei ole seksi sünonüüm. Seksi võib uurida kui puhtalt füsioloogilist vajadust, kuid tihti on inimese seksuaalne käitumine mitmeselt määratud. St et seda määravad ka armastuse ja lebuse vajadused. Austuse vajadused: Enamikel inimestel on vajadus või iha stabiilse, kindla, kõrge enesehinnangu, eneseaustuse või -armastuse ning teiste austamise järele. Selle vajaduse kohta on Adler teinud uurimusi.
· NB! Romantilist kiindumust mõjutab lisaks ka temperament ning muu elukogemus. Kindlalt kiindunud Lapsena Täiskasvanuna On õnnetu vanemast Omab usaldusväärseid, eraldamisel püsivaid suhteid On vanema tagasi tulles On hea õnnelik enesehinnanguga On vanema juuresolekul Oskab väljendada julge tundeid Eelistab vanemat Otsib vajadusel võõrastele sotsiaalset tuge Ebakindlalt kiindunud lapsed Ambivalentselt/ärevalt Vältivalt kiindunud kiindunud Kartlik võõraste suhtes Ei uuri eriti ümbrust ka vanema juuresolekul vanema juuresolekul Tunnevad suurt stressi Ei otsi ise vanemate vanema äraolekul hoolitsust ja tähelepanu Ei rahune vanema Ei eelista vanemat tagasitulekul, võib võõrastele käituda agressiivselt Romantiline kiindumus (Bartholomew, 1990; Shaver, Brennan 1992; Simonelli, Ray, 2004)
Enesetest – Sotsiaalne areng 1. Palun ühenda kiindumuse kategooria nimetus ja lapse käitumise kirjeldus a. Vältiv-ärev – On eemalolevad, ignoreerivad ema b. Tõrjuv-ärev – Ei uudista uut keskkonda ema juuresolekul, on väga ärevad, kui ema lahkub c. Turvaline – Uudistavad ema juuresolekul ümbrust, on ema lahkumisest häiritud d. Kaootiline – On segaduses, käituvad ema suhtes ambivalentselt, puudub oskus stressiga toime tulla 2. Temperamenti määratletakse kui iseloomulikku emotsioonide ja käitumise mustrit. Palun vii vastavusse nimetused ja kirjeldused a. „Rasked“ beebid – Kergesti ärrituvad ja uute olukordade suhtes pelglikud b. „Kerged“ beebid – Mängulised ja kohanevad uute olukordadega kiiresti c. Rahulikud või aeglased beebid – Väheaktiivsed ja mõõdukate reaktsioonidega 3
problemaatika, sest iga tõmmis on samaväärne algteosega. Kunst mineta oma erilise väärtuse, autonoomia ja autoriteedi. · Tehnilise reprodutseerimise tingimustes muutub kunsti sotsiaalne funktsioon kunsti kultusväärtus asendub tema eksponeerimisväärtusega ,,Koos üksikute kunstipraktikate vabanemisega rituaali rüpest kasvavad võimalused nende toodete väljapanekuks" · B. Suhtub kunstiteose aura kadumisse ja sotsiaalse fun muutumisse ambivalentselt. Ühelt poolt kahetseb seda teisel poolt tervitab, sest auraatilised kunstiteosed imevad või sulandavad publikku endasse, nõuavad täielikku keskendumist ja muudavad ümbritseva suhtes passiivseks. Tehniliselt reprodutseeritav kunst aga sunnib publiku nii enda kui ka maailmaga aktiivselt (ka nautivalt) ja kriitiliselt suhestuma. Uued kujutustehnikad sokeerivad publikut, muudavad ta vaimuärksaks. Ning see võimaldab
· * 2007 ,,Luule" Märksõnad, mis iseloomustavad esimest perioodi (alates ,,Sonetid"): ekstaatilisus ja pindmisuse. Teises pooles asendub tasakaalutus tasakaalukusega. 20ndate lõpus leitud tasakaal süveneb hilisemas loogmingus, kuid juurde tuleb eleegilisus. Under väldib hilisemas loomingus seksuaalset kirjeldust. Esimese perioodi võimas avalöök on luulekogu ,,Sonetid". See on legendaarne kogu. Kas teos on revolutsiooniline või ei, sellele võib vastata ambivalentselt. Ta on revolutsioonile, sest seal on hästi tajutav uusromantiline põhi, millele ehitatakse edasisit loomingut. Teisalt võib öelda, et ta on revolutsioonile, sest see on erootiliselt avameelne luule, samuti naise erootiline avameelsus. Erootiline avameelsus ja ekstaariline lahendus sellist luulet ei olnud Eestis varem kirjutatud, seega Under on selles osas uuenduslik ja muutub tänu sellele skandaalseks luuletajaks
Looduslähedus ja alternatiiv sellele: poolused joonistuvad rohkem välja: loodusluule esiletõus ja tagasi juurte juurde ideoloogia, teisalt juttu sellest, et Eesti linnastub, uuenenud linnakeskkond tekitab spetsiifilist kirjandust. Peegeldused jätavad alternatiivsema mulje, ühinevad peavooluga. Viivi Luigega seoses väikeste asjade poeetika, millest luuletatakse. Mingis mõttes võib öelda, et suur dimensioon tuleb kirjandusse tagasi, aga tuleb tagasi kavalalt, ambivalentselt. Suur ja väike on tihti kõrvuti ja väga klassikaline lähedus selle aja luules on see, et luuletatakse väga väikestest asjadest, millel on suured tagamaad. See väikese ja suure selline konstellatsioon on teistmoodi kui paistab Rummo 70ndate alguse luules. Rummo puhul võib aru saada, et kõik on väike ja proosaline. Hilisemad lahendused näitavad midagi muud. Need jooned
annaabi.ee 
