Jacob Jordaens Elulugu (1593-1678) Sündis Antwerpenis jõuka kaupmehe perre Abiellus 1616. a On vaid ühe korra elus Antwerpenist välja reisinud Oma kunstikool (Guild of St Luke) Vahetas usku, hakkas kalvinistiks Suri epideemiasse Stiil Flaami maalikunsti ja naturalismi esindaja Kujutas liialdavas robustses laadis lihtrahva pidusööke Maalis palju mütoloogilisi, ajaloolisi ja usuteemalisi pilte Meeldis kujutada loomi(lehmad, koerad, kassid) Stiil Teda mõjutas Rubens'i looming kirevad värvid ja heletumeduse meisterlik kasutamine Naisfiguurid lihavad, meesfiguurid robustsed ja jõulised Karjääri lõpu poole muutusid maalid halliks-siniseks Tuntumad teosed As the old sang, so the young pipe Tuntumad teosed The King drinks Tuntumad teosed Satüür Tuntumad teosed The Infant Jupiter fed by the goat Amalthea
Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf (mõnedes allikates ka kits) Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes ,,noored mehed") kaitse all. (Fink 2000: 285) Zeusi sünni ja kureetidega on seotud järgmine müüt (Hamlyn 1965: 106): Kui Zeus sündis oli oht, et tema isa Kronos kuuleb tema nuttu ja tuleb teda ära sööma. Seetõttu hakkasid kureedid ümber koopa, kus vastsündinud Zeus nuttis, pöörast sõjatantsu vihtuma, lüües oma sõjariistu kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüatusi. Kreetal sai selline sõjatants traditsiooniks, levides
suudavad püsida nii kaua aega. · Suure laigu moodustab suur gaasikeeris, mis oma kõige laiemast kohast on sama lai kui kolm Maad. Jupiteri magnetväli Jupiteril on hiiglasuur magnetväli, palju tugevam kui Maa oma. Tema magnetosfäär ulatub rohkem kui 650 miljoni km kaugusele (üle Saturni orbiidi!). Jupiteri kuud asetsevad seetõttu tema magnetosfääris Jupiteri kuud ·Jupiteril on 63 kuud Amalthea IO Europa ·Neist suurimad on: Ganymedes Kallisto Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Mõõtmete poolest on Saturn Jupiteri järel teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste
kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes ,,noored mehed") kaitse all. Zeusi sünni ja kureetidega on seotud järgmine müüt: Kui Zeus sündis oli oht, et tema isa Kronos kuuleb tema nuttu ja tuleb teda ära sööma. Seetõttu hakkasid kureedid ümber koopa, kus vastsündinud Zeus nuttis, pöörast sõjatantsu vihtuma, lüües oma sõjariistu kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüatusi. Kreetal sai selline sõjatants traditsiooniks, levides hiljem ka teistesse hellenistlikesse maadesse.
Huvitav on see, et magnetväli on tugevam isegi kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Kallisto on see-eest Jupiteri kuudest kõige tumedam. Kuna tume pind neelab hästi soojust on selle päevane temperatuur -120°C ja öine kõigest -200°C. Kallisto särab nagu kalliskivi, kuna kraatreid ümbritsev vesi on külmunud ning tekitab tumeda suurkuu pinnal erevalgeid laike. 6 Pildil on Jupiteri suuremad kuud: ülemises reas Amalthea, Io, Europa, alumises Ganymedes ja Callisto. Huvitavat · Jupiter on vaadeldav enamuse aastast. Planeedi leidmine on lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. · Jupiteri pinnal on Suur Punane Laik. Tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Fosfiin (PH3) annab laigule punase värvuse. Pildil on Suur Punane Laik.
rõngastest (erandiks Saturni välimine rõngas) vaid mõne tuhandiku millimeetrise läbimõõduga tolmuosakesed. Tolm pärineb Jupiteri sisemistelt kuudelt, millest suure kiirusega liikuvad planeetidevahelised meteoorkehad on selle välja löönud. New Horizons püüdis oma möödalennul Jupiterist leida selle põhirõngast uusi pisikuusid, mis oleksid suuremad kui aparatuuri seatud piir, pool kilomeetrit. Seni on teada, et seal tiirutavad kaks kuud - Metis (läbimõõt 22 km) ja Amalthea (8 km). Uusi kuusid ei leitud ühtegi, kuid see-eest avastati põhirõngast kaks rühma klompe, mida eristab kuudest see, et need on piki orbiiti välja venitatud. Nende optiliste omaduste uurimine näitas, et klombid ei koosne tolmust nagu ümbritsev rõngas, vaid hoopis suurematest osakestest. Kahtlustatakse, et need võivad olla lühiealised, olles moodustunud vaid mõned kuud enne möödalendu, kuid eriti kindlad selles siiski ei olda. Ehitus Ekvaatoril on Jupiteri läbimõõt 142 984 km
ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest , oma kohal juba 330 aastat.Galilei kaaslased on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad . (http://miksike.ee/) Jupiteri suured kuud: Jupiteril on 16 kuud: Metis, Adraste, Amalthea, Thebe, Io, Europa, Ganymede, Kallisto, Leda, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope. Nendest suurim on Ganymede (läbimõõt 5262 km) ja kõige väiksem Leda (läbimõõt 15 km). Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto ,mida avastas Galileo Galilei 1610 aastal.Neid saab vaadelda tavalise prismabinokliga.Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud
amatöörteleskoopidega. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteri kuud on: Metis, Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. · SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest. Tema tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam.
Eesti rahvaastronoomias peeti Kuu läheduses paiknevat heledat tähte Kuusulaseks. Kui viimane kõndis peremehe (Kuu) ees, olid head ajad- peremees otsis sulast; otsis aga sulane peremeest, olid teadagi halvad ajad. Sellist planeeti, mis Kuuga kaasas liigub, muidugi olemas ei ole. Kuusulase osas esinesid juhuslikult tema lähedusse sattunud planeedid või heledad kinnistähed. Nii alandati roomlaste peajumal eestlaste poolt aeg- ajalt Kuusulaseks. Jupiteri kuud on: Metis,Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. Heleduselt on Jupiter neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam). Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem.
nagu on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses. Vedel metalliline vesinik koosneb ioniseeritud prootonitest ja elektronidest (nagu Päikese sisemus, aga palju madalamal temperatuuril). Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas. Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina erinevaid "jääsid". Jupiteri kuud on: Metis,Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. 3. 6. Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest, kaugus Päikesest on 1427 miljonit kilomeetrit (9, 5 a.ü.), tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam
9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. (2:36) 17 Joonis 11. Jupiteri suurimad kaaslased: (vasakult ülevalt) Amalthea, Io ja Europa, alumises reas Ganymedes ja Callisto. Tabel 1 Jupiteri võrdlus Maaga Jupiter Maa Diameeter ekvaatoril(km) 142 754 12 759 Diameeter poolustel(km) 133 659 12 714 Pöörlemisperiood(tundi) 9,84 23,94
annaabi.ee 
