2-3 subsegmendibronh -> korduvad hargmenisel Sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli (läbimõõt 1mm), millest igaüks jaguneb 2 respiratoorseks bronhiooliks, mis lähevad üle Alveolaar- ja sombujuhaks, mis lõpevad laienditega, mille seintes ongi kopsualveoolid. Kopsu väikseimaks ühikuks ongi kopsualveoolid ehk kopsusombud, mis täidavad gaasivahetuse ülesannet. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoole on kopsus 300-500 miljonit. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid. Bronhioolid, lümfisooned. Kopsude vereringe: 1. Esimene vereringe teostab opsude spetsiifilist hingamsfunktsiooni (väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaodu tuleb kopsu arteriaalne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära
käigus insuliini (vere suhkrutaset langetav hormoon) osalusel langetatakse vere suhkrutaset (ja võib saabuda unisus, apaatia vmt) VO2max ehk hapnikutarbimise võime · Koe võime hapnikku utiliseerida ehk saadava ja väljutatava O2 vahe Peamine tarbija mitokonder Peamine eesmärk energiatootmine Peamine energiatootmise piiraja mitokondrite arv · Aga ... O2 teel õhust kudedesse on hulganisti ,,takistusi" Alveolaarse O2 vahetuse, hingamislihaste töö paranemine Õhust O2 omandamine HGb kontsentratsiooni ja vere plasmamahu tõus Vere O2 transport Südame löögimahu Aeroobne Südame tootlikkus suurenemine töövõime Vereringe efektiivsus Kapillaarivõrgustiku arenemine
Kopsualveoolid on poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25 mm. Nad on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga (hingamis- e. respiratoorne epiteel), mis paikneb elastsete kiudude võrgustikul. Väljastpoolt ümbritseb alveoole kapillaaride võrgustik. Alveooli seinas leiduvate elastsete kiudude tõttu on võimalik nende mahu muutumine sisse- ja väljahingamisel. Alveooli ja temaga külgnevate kapillaaride kogupaksus on kokku ligikaudu 5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoolide üldarv kopsudes on 300-500 miljoni piires, nende üldpind on u. 100 m2. Alveoolidevahelises sidekoes on arvukalt makrofaage, mis võivad tungida alveoolide valendikku ja täita siin oma fagotsütoosi funktsiooni. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid, bronhioolid, lümfisooned ja rohkesti elastseid kiude sisaldavat sidekude. Õhusisalduse tõttu
Adekvaatne perioperatiivse valu ravi kiirendab haigete paranemist ja vähendab tüsistuste tekkimise riski (1) Mitteadekvaatne valuravi perioperatiivses perioodis toob endaga kaasa ravikestvuse pikenemise, mis paratamatult tõstab ravi maksumust (2) 1. Ballantyne JC. Anesth. Analg. 1998;86;598-612. 2. Beattie WS. Anesth. Analg. 2001;93;853-862. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Rindkere ja kõhu eesseina lihaste rigiidsus annab hingamismahu languse, alveolaarse ventilatsiooni jäakmahu vähenemise. Tulemus - alveoolide kollaps, hüpokseemia ja vere oksügenisatsiooni langus. Halveneb ekspektoratsioon arenevad atelektaasid ja kopsuinfektsioon (1) 1. Liu S, Carpenter R, Neal J. Anesthesiology.- 1995.-V.82.- P. 1474-1506. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Valust areneb sümpaatilise närvisüsteemi hüperaktiivsus tahhükardia, perifeersete veresoonte takistuse tõusuga ja hüpertensiooniga. Tekib hüperkoagulatsioon
Diftongid: kaks järjest vokaali, mis kuuluvad ühte silpi, nimetatakse diftongiks. Afrikaat klusiilialguline frikatiiv häälikute kombinatsioon. Afrikaat on häälik, mis koosneb sulust ja sellele järgnevast hoordumisest samas häälduskoha. Maailma keelis on koige tavalisemad afrikaadid klusiilist ja sibilandist koosnevad: palataalalveolaarset afrikaati /t/ esineb umbes 45 protsendis maailma keelist ja küllaltki tavaline on ka dentaalse voi alveolaarse sibilandiga afrikaat /ts/ Võru keeles esinen alveolaarne /ts/ - EESTI KEELES PUUDUB ! Geminaat häälduses kahte silpi jagunev pikk kaashäälik, nt sõnades kallab, Hüppas, silbiga poolitatud topelthäälik, kaks konsonanti kõrvuti eri silbis. Palatalisatsioon - Palatalisatsioon on nähtus, mis on tingitud moodustuskoha erinevusest ning mille korral konsonant omandab i-lise varjundi Palatalisatsioon toimub eesti kirjakeeles häälikutega l, n, s, t, d
reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse ja ventileeritakse neid alvoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9. Kopsude üldventilatsiooni all mõeldakse kopsusid läbinud õhuhulka minutis, selles eristuvad alveolaarruumi ventilatsioon VA ja surnud ruumi (anatoomilise ja alveolaarse) ventilatsioon VD. Alveolaarventilatsioon VA - osa kopsusid läbinud õhu hulgast, mis osaleb vere ja alveolaargaasi vahelises gaasivahetuses (vere arterialiseerimisel). Funktsionaalse e. füsioloogilise surnud ruumi ventilatsioon VD - anatoomilistel või teistel põhjustel gaasivahetusest mitteosavõtvate hingamisteede ventilatsioon (selles eristuvad anatoomiline ja alveolaarne surnud ruum VDanat ja VDalv).
! 19. Restriktiivsed ja obstruktiivsed muutused, spirograafia võimalused nende muutuste eristamisel. Forsseeritud väljahingamine: - FEV1 - FVC - FEV1/FVC (Tiffeneau indeks) Sissehingatavas õhus 39 PO2=150 mmHg PCO2=0,2 mmHg Alveolaarses gaasisegus PO2=100 mmHg PCO2=40 mmHg Püsiva hapnikutarbimise juures määrab gaaside alveolaarse osarõhu eelkõige alveolaarventilatsioon (VA). 20. Hingamisgaaside difusioon kopsudes, millised muutused võivad difusiooni vähendada. Ventilatsiooni tulemusena püsib alveoolides üsna püsivalt PO2=100 mmHg PCO2=40 mmHg Kopsu saabuvas venoosses veres on PO2=40 mmHg PCO2=46 mmHg Hingamisgaaside liikumise aluseks on nende difusioon suurema osarõhuga piirkonnast väiksema osaõhuga piirkonda. Loeng, sl
hingetõmbemahu puhul vaid 50 ml! 72 NB! Hingamismaskid suurendavad surnud ruumi. Suuri hingamismaske on eriti ohtlik kasutada väikelastel. Just sellepärast pannakse hingamisraskustega patsiendid hingama rahulikult, ühtlaselt ja sügavalt. Mida suurem on iga hingetõmbega hõlmatav õhukogus, seda vähema tähtsusega on surnud ruum. Vastupidi, väga pindmisel hingamisel jõuab õhk vaevalt alveoolideni. Alveolaarne ventilatsioon – alveolaarse ventilatsiooni moodustab hingamismahu ja surnud ruumi ventilatsiooni vahe. Gaasivahetus Kopsudes (väline hingamine) Hingamise tulemusena jõuab õhk alveoolidesse. Sinna saabuv hapnik difundeerub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte. Punalibled on kehas O2 ära andnud ja jõuavad nüüd tagasi kopsukapillaaridesse. Siin küllastatakse nende hemoglobiin difundeeritud hapnikuga. Vastutasuks antakse verest saadud CO2 ära alveoolidele
annaabi.ee 
