- sagarabronh – bronchi lobares - segmendibronhid – bronchi segmentales - subsegmendibronhid – bronchi subsegmentales - sagarikubronhid – bronchi lobulares - bronhioolid – bronchioli - lõppbronhioolid – bronchioli terminales - esimesed bronhioolid tekivad pärast peabronhi VI-XII kordset jagunemist, ülasagaras varem, kui alasagaras ALVEOLAARPUU - hingamisbronhioolid – bronchiolus respiratorius - alveolaarjuhakesed - ductulus alveolaris - alveolaarkotikesed – saccus alveolaris STRUKTUURIÜHIKUD Sagarad – LOBI - paremal 3 ja vasakul 2 sagarat - paremal üla- ja kesksagara bronhid eraldi tüvedena, aga vasakul ühise tüvena Lõhed: - põikilõhe – fissura obliqua algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini - lisalõhe – fissura horizontalis paremal kopsul fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni VERESOONED
Bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks sarnaneb kujult viinamarjakobarale ja moodustab gaasivahetuse teenistuses oleva nn. alveolaarpuu. Bronhiaalpuu hargnemise skeem: peabronh sagarabronh segmendibronh 2-3 subsegmendibronhi korduval harunemisel sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli läbimõõt 1 mm, milledest igaüks jaguneb 2 respiratoorseks bronhiooliks läheb üle alveolaar- ja sombujuhaks mis lõpevad laienditega (alveolaarkotikesed), millede seintes on kopsusombud e. -alveoolid TartuTervishoiu Kõrgikool 6 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.daviddarling.info/images/bronchi_lungs.jpg Kopsualveoolid on poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25 mm. Nad on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga (hingamis- e
kopsusegmentideks, mis jagunevad sidekoe varal kopsusagarikeks. Sagarikevahelise sidekoe elastsete kiudude rohkus annab kopsudele nende iseloomuliku vetruvuse. Kopsuseid toidab aordist algav bronhiaalarter 35. Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiool jaguneb hingamisbronhioolideks, mille seintes esineb juba üksikuid alveoole. Hingamisbronhioolid jagunevad alveolaarjuhaketeks ja viimastele järgnevad piklikult laienenud alveolaarkotikesed. Alveolaarjuhakeste ja alveolaarkotikeste sein on kogu ulatuses kaetud kopsualveoolidega, kus toimub difusioon. Alveoole iseloomustavad väga suur pindala ja väga õhukesed seinad. 36. Kuseorganid. Üldine iseloomustus. Kuseorganiteks on neerud ja kuseteed. Kuseteede koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide likvideerimine uriini näol. Neerude talitluse kaudu
- südame ALVEOLAARPUU - aordi - hingamisbronhioolid bronchiolus respiratorius - vena azygos'e - alveolaarjuhakesed - ductulus alveolaris - söögitoru - alveolaarkotikesed saccus alveolaris Pinnad STRUKTUURIÜHIKUD - apex + basis Sagarad LOBI - facies costalis - paremal 3 ja vasakul 2 sagarat
Koos interlobulaararteri (a. interlobularis) ning interlobulaarveeniga (v. interlobularis) moodustub maksatriaad (trias hepatis). 14. Alveolaarpuu ehitus Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetuse vere ja õhu vahel. Alveolaarpuu seintes paiknevad alveoolid ja läbi nende õhukese seina toimub erütrotsüütide rikastumine ja süsihappegaasi difundeerumine verest alveolaarõhku. Alveolaarpuu osad: 1. Respiratoorne bronhiool 2. Alveolaarjuhad 3. Alveolaarkotikesed 4. Kopsualveoolid 15. Seemnejuha ehitus Seemnejuha (ductus deferens) iseloomulik tunnus on tähekujuline valendik, mis on tingitud limaskesta pikikurdudest. Limaskesta katva kaherealise silinderepiteeli all paikneb sidekoeline proopria. Limaskestale järgnev lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja koosneb kolmest kihist: sisemisest ja välimisest piki- ja keskmisest ringkihist. Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja närve sisaldav adventitsiaalkest. 16. Munajuha ehitus
koonusjateks osadeks kopsusegmentideks, mis sidekoe varal jagunevad kopsusararikeks. Kopsud on kaetud serooskestaga kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks ning on seotud kopsu sararikeks jagava sidekoega. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiooljaguneb hingamisbronhioolideks. Respiratoorbronhioolid jagunevad alveolaarjuhakesteks ja viimastele järgnevad piklikud laienenud alveolaarkotikesed. 15. Suguorganite üldine iseloomustus Kõrgematel loomadel, nende hulgas ka kõikidel selgroogsetel,on omane suguline sigimisviis.Nende järglaste arenemiseks on vaja isas- ja emassuguraku ühinemist ehk viljastumist.Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides.Lahksugulistel loomadel asetsevad mainitud sugunäärmed kumbki eri indiviidid, üks isas- teine emasloomas. 16. Isassuguorganid Munandid ja munandimanused arenevad kõigil imetajatel looteeas kõhuõõnes
kopsusegmentideks, mis sidekoe varal jagunevad kopsusararikeks. Kopsud on kaetud serooskestaga kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks ning on seotud kopsu sararikeks jagava sidekoega. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiooljaguneb hingamisbronhioolideks. Respiratoorbronhioolid jagunevad alveolaarjuhakesteks ja viimastele järgnevad piklikud laienenud alveolaarkotikesed. 24) Kuseorganid kuseorganid - on neerud ja kuseteed. Viimaste koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks
koonusjateks osadeks kopsusegmentideks, mis sidekoe varal jagunevad kopsusararikeks. Kopsud on kaetud serooskestaga kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks ning on seotud kopsu sararikeks jagava sidekoega. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiooljaguneb hingamisbronhioolideks. Respiratoorbronhioolid jagunevad alveolaarjuhakesteks ja viimastele järgnevad piklikud laienenud alveolaarkotikesed. 15. Kuseorganid ( kuseteed,põis jt) Kuseorganid on neerud ja kuseteed. Viimaste koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud
Kondrofibrooskest – asuvad eri suurusega hüaliinse kõhrkoe plaadikesed, mida ühendab sidekude. 59. Alveolaarpuu ja kopsualveoolid. Bronhiaalpuu (arbor bronchialis) lõpeb terminaalsete bronhioolidega, edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna – arbor alveolaris, mis on kohanenud gaasivahetuseks. Bronhioolid (bronchiolus) > terminaalsed bronhioolid (bronchiolus teminalis) > alveolaarpuu > hingamisbronhioolid (bronchiolus respiratorius) > alveolaarjuhakesed - (ductuli alveolares) > alveolaarkotikesed (sacculi alveolares). Hingamisbronhioolidest saavad alguse alveolaarjuhakesed. Alveolaarjuhade lõpposad on laienenud ja moodustavad alveolaarkotikesi.Alveolaarjuhade seintes paiknevad kopsualveoolid (alveoli pulmonis). Alveoolid on ümbritsetud kapillaarvõrgustikuga, mille seina kaudu toimub gaasivahetus väliskeskkonna ja loomorganismi vahel. 60. Eritusorganite üldine iseloomustus. Eritusorganid on paarilised neerud (ren), kusejuhad (ureter) ja paaritu kusepõis (vesica urinaria) ja
annaabi.ee 
