nim hingamismahuks. Üks osa hingamismahust täidab hingamisteede selle osa, milles gaasivahetust ei toimu, sinna kuuluvad nina- ja neeluruum, hingetoru ja hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni. See on anatoomiline surnud ruum, kus sissehingatud õhk puhastub suurematest tolmuosakestest, soojeneb kehatemperatuurini ja küllastub veeauruga. Hingamisteede see osa, kus toimub gaasivahetus vere ja alveolaargaasi vahel, on gaasivahetustsoon, sinna jõuab hingamismahust 0,3-0,35l. Gaasivahetustsooni jõudnud sissehingatav õhk muudab alveolaargaasi koostist, mistõttu on võimalik venoosest verest CO 2 ära anda ja viia verre täiendav kogus O2, st verdarterialiseerida. Kui alveoole ümbritsevates kapillaarides puudub verevool, siis nende alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel pole võimalik ning tekib alveolaarne surnud ruum
Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet. Pärast tavaväljahingamist kopsudesse jääb funktsionaalne residuaalkapatsiteet. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre-veri arteliariseerub. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani,venoossne veri arterialiseerub siis,kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutatud kapilaarid,sõltub
vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet. Pärast tavaväljahingamist kopsudesse jääb funktsionaalne residuaalkapatsiteet. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre-veri arteliariseerub. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani,venoossne veri arterialiseerub siis,kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutatud kapilaarid,sõltub alvelaarventilatsiooni ja kopsde
parandamise võimalused. Funktsionaalne jääkmaht on õhu kogus, mis jääb kopsu peale tavalist väljahingamist. 0,7? ??? 7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaasi partsiaalrõhk- e osarõhk: # paneb gaasi difendeeruma läbi membraani # näitab milline osa üldisest rõhust kuulub gaasile # on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus 8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab CO2 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema. Kuna alveolaargaasis on CO2 rõhk madalam kui venoosses veres, siis kopsu kapillaaride ja alveoolide vahel CO2 antakse alveoolidesse. O2 aga antakse alveoolidest kapillaaridesse, sest O2 rõhk on alveoolides kõrgem kui kapillaarides ning O2 liigub kõrgema rõhu alalt madalamale ehk siis kapillaaridesse. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega.
Respiratoorne süsteem: Koosneb: hingamislihastest, hingamisteedest, gaasivahetuspinnast (kopsualveoolid). funktsioonid: gaasivahetud atmosfääri ja vere vahel, vere pH reguleerimine, kaitse sissehingatud patogeenide eest, vokalisatsioon. Õhku juhtivad hingamisteed: soojendavad õhku, niisutavad õhku, puhastavad õhu tolmust ja bakteritest. Hingamise etapid: 1. Gaasivahetus atmosfääri ja kopsualveoolide vahel 2. Hingamisgaaside vahetus alveolaargaasi ja vere vahel 3. Hingamisgaaside transport 13 4. Hingamisgaaside vahetus vere ja rakkude vahel 5. Rakuhingamine Alveolaarventilatsioon: Sissehingatav gaas jõuab alveoolidesse, alveoolides toimub gaasivahetus. Surnud ruum: Õhku juhtiv tsoon. Surnud ruumi ventilatsioon, gaasivahetust ei toimu. juhtkui "raisatud ventilatsioon". 17. Kopsude ventilatsiooni biofüüsikalised alused
madalama õhurõhuga keskkonda. 119.Millised alltoodud väidetest gaasivahetuse kohta on tõesed? *Sissehingamisel rinnaõõne maht suureneb, rõhk langeb hingamisteedes atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. *Spirograaf v õimaldab registreerida sisse- ja väljahingatava õhu mahtusid ja mahtuvusi., *Gaasivahetuses osalevat osa kopsude ventilatsioonist nimetatakse alveolaarventilatsiooniks., *Alveolaargaasist verre ja verest alveolaargaasi difundeeruvad gaasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. *Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga, gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusioonipinda ja difusioonikonstandiga ning pöördvõrdeline koe paksusega. 120."Hingamisgaaside vahetus kapillaarvere ja kudede vahel toimub difusiooni teel. Arteriaalse vere erütrotsüütidest ja vereplasmast, kus hapniku osarõhk on kõrgem,
ventileeritakse ja ventileeritakse neid alvoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon.Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel.Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab viimasesCO2 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venoosses veres. Venoosses veres on CO2 osarõhk kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi O2 osarõhk kõrgem, CO2 difundeerub verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre veri arterialiseerub. Kui ei esine difusioonihäireid, siis osarõhud võrdsustavad. Veri kannab O2 füüsikaliselt lahustununa ja hemoglobiiniga seotult. Füüsikaliselt lahustunud hapnikku on vähe, suurem osa kantakse hemoglobiiniga seotult
Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu – passiivne väljahingamine. Sügavamal väljahingamisel aitab roideid langetada sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme, lisaks aitavad rinnaõõne mahtu muuta hingamise abilihased: kaelalihased, kõhulihased jt. 2. Gaasivahetus kopsudes ja kudedes. Kuidas toimub gaaside transport veres? Gaasivahetustsoon – hingamisteede see osa, kus toimub gaasivahetus vere ja alveolaargaasi vahel. Sinna jõudnud sissehingatav õhk muudab alveolaargaasi koostist, mistõttu on võimalik venoossest verest CO2 ära anda ja viia verre täiendav kogus O2 (vere arterialiseerimine) Hapniku transport verega Veri kannab hapnikku: - füüsikaliselt lahustunult - seotult hemoglobiiniga (Hb) Vere hapnikusisalduse määrab * Hb kontsentratsioon *selle küllastus hapnikuga (oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka) * veres lahustunud hapniku hulk (hapniku kontsentratsioon)
Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu – passiivne väljahingamine. Sügavamal väljahingamisel aitab roideid langetada sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme, lisaks aitavad rinnaõõne mahtu muuta hingamise abilihased: kaelalihased, kõhulihased jt. B. Gaasivahetus kopsudes ja kudedes. Kuidas toimub gaaside transport veres? Gaasivahetustsoon – hingamisteede see osa, kus toimub gaasivahetus vere ja alveolaargaasi vahel. Sinna jõudnud sissehingatav õhk muudab alveolaargaasi koostist, mistõttu on võimalik venoossest verest CO2 ära anda ja viia verre täiendav kogus O2 (vere arterialiseerimine) Hapniku transport verega Veri kannab hapnikku: füüsikaliselt lahustunult seotult hemoglobiiniga (Hb) Vere hapnikusisalduse määrab Hb kontsentratsioon selle küllastus hapnikuga (oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka)
ja ventileeritakse neid alvoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9. Kopsude üldventilatsiooni all mõeldakse kopsusid läbinud õhuhulka minutis, selles eristuvad alveolaarruumi ventilatsioon VA ja surnud ruumi (anatoomilise ja alveolaarse) ventilatsioon VD. Alveolaarventilatsioon VA - osa kopsusid läbinud õhu hulgast, mis osaleb vere ja alveolaargaasi vahelises gaasivahetuses (vere arterialiseerimisel). Funktsionaalse e. füsioloogilise surnud ruumi ventilatsioon VD - anatoomilistel või teistel põhjustel gaasivahetusest mitteosavõtvate hingamisteede ventilatsioon (selles eristuvad anatoomiline ja alveolaarne surnud ruum VDanat ja VDalv). Anatoomilise surnud ruumi ventilatsioon VDanat - anatoomilise ehituse tõttu gaasivahetuses mitteosalevate
annaabi.ee 
