Miks siis 16-aastane noor ei ole piisavalt iseseisev tegema otsuse hääletamisel? Nii mõnigi noor elab täiesti iseseisvalt, ning langetab igapäevaselt otsuseid. Lisaks ei usu ma, et noored on väga mõjutatavad valimiskampaania reklaamidest. Pigem on seda vanema ealised, kui 16-aastased. Minu arust iga noor omab õiguse juba kujundada ning panustada oma tulevikku. Samuti on valimisea lagetamine kooskõlas demokraatia alusprintriipidega. Demokraatia alusprintsiipide kohaselt peab olema hääleõigus maksimaalselt paljudel kodanikel ning iga piirang vajab sisulist põhjendust. Eesti rahvastik on demograafiliselt vananemas. Eesti keskmine valmisiga on 40 aastat. Langetades valmisiga 16 aastale, muutub keskmine valimisiga märgatavalt, ning ka tulemused oleksid teistsugused. Meie heaoluühiskond annab kõik võimalused noorte harimiseks ka poliitilisest küljest ning ma ei näe tõelist probleemi, miks kardetakse langetada valimisiga. Noored on küllaltki
mõnikord nimetatakse ka Leibnizi seaduseks). Esimene neist ütleb ,et igal faktil on põhjus, miks ta just nii on, nagu ta on, ja mitte teisiti; miski ei sünni ilma põhjuseta. Näiteks kinnitab Leibniz, et kuna ei saaks olla põhjust, miks tulnuks luua maailm pigem ühel ajahetkel, kui teisel, ei saa maailm olla loodud ühel konkreetsel ajahetkel. Teine printsiip ütleb, et kui kaks asja on identsed, on ka kõik nende omadused ühtsed.2 Veel kuulusid tema alusprintsiipide hulka: 1 Tsitaat võetud: Edmund Jacoby ,,50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani" lk 141, Tea 2003 3 1. identiteedi/ vastuolu põhimõte, mis tähendab, et kui väide on tõene, siis selle eitus on vale ning vastupidi. 2. Eelnevalt kehtestatud harmoonia põhimõte, mille järgi mõjutab ühe esemega juhtunu
õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatusprotsessina. -Pedagoogika põhiprintsiibid: Õpetuse ühtluste põhimõte Näitlikustamine Isetegevuse põhimõte Kodukoha ehk kodumaa põhimõte Vaheldus töövõtetes Üldõpetusliku töökäigu kasutamine Kodulooline vaateõpetus -Olulisel kohal oli lapse individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja ühisarutlused. Õppeaine valiku ja käsituse alusprintsiipide puhul oli oluline: lapseärasuse nõue- õpetuse sisu on lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis on talle jõukohased eluläheduse nõue- õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse elu ja ümbrusega.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. (RPS § 14 lg 1) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. (RPS § 15 lg 2). Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitlusviis peavad olema kooskõlas Raamatupidamise seadusega kehtestatud nõuete ja alusprintsiipide ning vähemalt ühega kahest raamatupidamistavast: 1) Eesti hea raamatupidamistava; 2) rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega. Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid, milledest lähtutakse Raamatupidamise aastaaruande koostamise on: 1) majandusüksuse printsiip; 2) jätkuvuse printsiip; 3) arusaadavuse printsiip; 4) olulisuse printsiip; 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip;
Individuaalne töö peab jääma õigetesse piirdisse, kuid piiramine ei tohi takistada isiksuse omapärast kujunemist. Individualiseerima ja sotsialiseerima: üks toob enda järele teise, sest õige ühiskond on see, kus tööjaotuses leiavad õige kasutuse iga üksiku ühiskonna liikme eri omadused. (Eisen, 1992) Olulisel kohal oli lapse individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja ühisarutlused. Õppeaine valiku ja käsituse alusprintsiipide puhul oli oluline lapsepärasuse nõue (õpetuse sisu on lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis on talle jõukohased) ja eluläheduse nõue (õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse elu ja ümbrusega). (Eisen, 2004.) Vaba isetegevus on lapse kõigi vaimsete jõudude rakendus. Kuid vaimuanded, võimed ja huvid on erisugused igal lapsel oma laadilt, sügavuselt, ulatuselt jne.: nad on individuaalsed. (Eisen, 1992.) 2.2 Vaateõpetus ehk kodulugu
kultuuritraditsioonides, kuid üldiselt kõlab nii: "Tee teistele, mida sa tahad, et nemad teeksid sinule", või negatiivne ja tugevam käsk "Ära kunagi tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle samas olukorras teeksid". Kultuurirelativism teooria, mille kohaselt erinevatel kultuuridel on erinevad moraalireeglid. Kultuurirelativismi tees on üldtunnustatud, kuid seejuures tuleb arvestada, et pealispindsed erinevused normides ei tähenda veel tingimata erinevust alusprintsiipide tasandil. Käitumiskoodeks süstemaatiline käitumist käsitlev reeglite või eeskirjade kogum (näiteks ametnikele), mis moodustab aluse käitumise hindamiseks. Liberalism usk üksikisiku autonoomiasse kui moraalse ja poliitilise tegevuse ülimasse eesmärki; majanduses tähendab see laissez faire piiramatu vabakaubanduse ja riigi poolt reguleerimata avatud konkurentsi doktriini. Looduslik olek oletatav süütuse (Rousseau) või jõhkra konkurentsi ja vägivalla (Hobbes)
2. Selge hierarhia. Organisatsioon ehitatakse üles hierarhia põhimõttel. 3. Formaalsed reeglid ja protseduurid. Täpsed reeglid ja instruktsioonid määratlevad kõigi organisatsiooni liikmete vastutuse ja nende individuaalse tegevuse koordineerimise vormid. 4. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Edutamine toimub staazi ja edukuse alusel. 6. Millised olid administratiivse koolkonna põhiideed? 5. organisatsiooni ja juhtimise alusprintsiipide sõnastamine; 6. administreerimine kui inimest otseselt puudutava tegevuse eraldamine omaette valdkonnaks; 7. juhtimisprotsessi jagunemine erinevateks funktsioonideks ja nende kirjeldamine; 8. juhtide õpetamine; 9. katsed süstematiseeritult käsitleda organisatsiooni ja juhtimist. 7. Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused? 8. Milliseid klassikaliste koolkondade põhimõtteid järgitakse ka kaasaegsetes
Selge hierarhia - Organisatsioon ehitatakse üles hierarhia põhimõttel. Formaalsed reeglid ja protseduurid - Täpsed reeglid ja instruktsioonid määratlevad kõigi organisatsiooni liikmete vastutuse ja nende individuaalse tegevuse koordineerimise vormid. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem Edutamine toimub staazi ja edukuse alusel. 6. Millised olid administratiivse koolkonna põhiideed? organisatsiooni ja juhtimise alusprintsiipide sõnastamine; administreerimine kui inimest otseselt puudutava tegevuse eraldamine omaette valdkonnaks; juhtimisprotsessi jagunemine erinevateks funktsioonideks ja nende kirjeldamine; juhtide õpetamine; katsed süstematiseeritult käsitleda organisatsiooni ja juhtimist. 7. Millised on juhtimise klassikaliste ja kasaegsete koolkondade põhierinevused? (järgnev on minu omalooming, kui keegi teab konkreetset vastust, andke teada). Klassikaliste koolkondade puhul olid
annaabi.ee 
