kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ning suurendab sellega toitainete kadu. Happelised, sest et muld rikastub eelneva pärast taimedele mitteolulise raua-ja alumiiniumoksiididega. Kuna alulised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. 10.Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? Vastus. Mullad erinevad üksteisest aluskivimi, lähtekivimi, värvuse, mulla lõimise, toiteainetesisalduse, veesisalduse, õhusisalduse, veeläbilaskvuse, soojenemiskiiruse poolest. 11.Millistes muldades on kõige aktiivsem mullaelustiku tegevus? Vastus. Viljakates, huumuserikastes, toitaineterikastes muldades. Nt. mustmuldades
· Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ON SAARTEL VÄHEM VOOLUVEEKOGUSID? Sest kliima on teine, sademeid on vähe. Eesti jõgede pikkusjaotus 8000 100 7000 90 80 6000 70 5000 60
Sealsete muldade omadused ja levik sõltuvad peale reljeefi, mulla lähtekivimi ning niiskusoludele veel merevee mõjust ning maakoha vanusest. Erinevatest mullaliikidest on Vormsi saarel enamlevinud rähksed (kokku 1914 ha), glei- (2051 ha) ja rannikumullad (1375 ha). Saarel esineb kaks teineteisest mullastikuliselt erinevat piirkonda. Vormsi lääneosas on mullatingimuste kompleksi määravaks faktoriks lähtekivimi karbonaatsus ja aluskivimi pinnalähedus. Saare idaosas esinevad tasased liigniisked alad, kus on soodsad eeldused soostunud muldade tekkeks ja arenemiseks. Pinnakattes domineerivad liivad, mis sageli on toitainevaesed. Ida-Vormsi tasandike mullastikust erineb oluliselt ooside mullastik, kus domineerivad kamarkarbonaatmullad. Mullastikuliselt on Vormsi tüüpiline antud mullastiku valdkonna alale. Veidi ebatüüpiliseks võib lugeda saare keskosa leedemuldade esinemist, kuid selle
Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvalt radoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq- Bekerell] 2. keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³ 3. kõrge tase radoonisisaldus pinnaseõhus 50 000 - 250 000 Bq/m³ (üle 50 kBq/ m³) 4
• Litoriinamere ja Antsülusjärve luidetetagune ja vaheline ala. • Tolkuse, Rääma, Tõhela, Võlla, Kase, Kõrsa, • Balti jääpaisjärve taandumisel vee alt vabanenud alad • Kikepera, Kuresoo, Ördi, Valgeraba, Nigula, Möksi IV Kesk – Eesti väikerabade valdkond (alla 6%) • Tüseda turbakihiga väikesed rabad Pärnu jõgikonna ümbruses. Lainjad tasandikud, jõeorud, väikevoored. Soostumist põhjustab aluskivimi vähene veeläbilaskvus. • Lelle rabad V Põhja - Eesti tasandiku väikeste ja keskmise suurusega soode valdkond (6%) • Lainjas pinnamood, jõelammid, aluspõhjal väike kalle lõuna suunas, mis pidurdav vee äravoolu valgalalt. • Rae raba, Saku sood, Hara soo, Laukasoo, Viru raba VI Põhja - Eesti Kõrgustiku suurte mosaiiksoode valdkond (25%) • Kõrgustiku keskosa (vesi neeldub pinnasesse, soostumus väike: Mahtra, Hagudi, Vaharu, )
Eesti omapära mullatekketergite alusel 1. Humiidne kliima peaks tingima läbiuhtumise ja leetumise, kuid karbonaatne lähtekivim takistab suuremas osas leetumise arengut 2. Väikese maapinna kõrguse tõttu on ülekaalus liigniisked mullad, aga kuivendamisega on tugevalt pidurdatud soostumise protsessi arengut ja levikut Mulla põhivärv on mõjutatud lähtekivimist Põhja-Eesti mullad lubjakividest mõjutatud halli tooniga. Lõuna-Eesti mullad on Devoni aluskivimi mõjul punase tooniga. Eesti aluskivimi karbonaatkivimite (CaCO3 ja MgCO3) tõttu on karbonaatsel (nõrgalt aluselise reaktsiooniga) lähtekivimil tekkinud ca 75% muldadest. Devoni liivakivid ja savid on enamasti mittekarbonaatsed. Ülemdevoni avamusalal sisaldavad karbonaate. Algeselt mullakaardistamisel agrogeoloogiline printsiip: maakasutus + lõimis (turvas) Mullateaduslikud printsiibid olid veel välja arendamata ja informatsioon oli puudulik (muldade nimesti, nende omadused jms) 1901
Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mulli tekkimist. Orgaaniline aine muundub skeemi järgi varis huumus orgaanilise aine lagunemine toimub ligikaudu aasta jooksul. Mitte alati ei ole pehmet huumust moodustavate mullaorganismide esinemine seotud kõrge leelisesisaldusega ja mulla vähese happesusega. Mull võib moodustuda ka tugevalt happelistes muldades juhul, kui seoses aluskivimi murenemisega tuleb toitaineid pidevalt juurde. Happeline reaktsioon soodustab siin aluskivimi murenemist. Mullimuldadele on iseloomulik nn. laialehiste rohttaimede esinemine, mis omakorda soodustavad mulli tekkimist. Sammalkate on mulli korral nõrk (metskäharik, kähar karusammal jt.) Ainevahetus puistu ja mulla vahel on kiire; selle periood kestab tavaliselt 1...1,5, harva 2 aastat. Moder on omadustelt mulli ja moori vahepealne. Ta on mõõdukalt kohev,
juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool PaldiskiTallinn ja TallinnNarva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvaltradoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq Bekerell] 2. keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³ 3. kõrge tase radoonisisaldus pinnaseõhus 50 000 250 000 Bq/m³ (üle 50 kBq/ m³) 4
Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mulli tekkimist. Orgaaniline aine muundub skeemi järgi varis huumus. Orgaanilise aine lagunemine toimub ligikaudu aasta jooksul. Mitte alati ei ole pehmet huumust moodustavate mullaorganismide esinemine seotud kõrge leelisesisaldusega ja mulla vähese happesusega. Mull võib moodustuda ka tugevalt happelistes muldades juhul, kui seoses aluskivimi murenemisega tuleb toitaineid pidevalt juurde. Happeline reaktsioon soodustab siin aluskivimi murenemist. Mullimuldadele on iseloomulik nn. laialehiste rohttaimede esinemine, mis omakorda soodustavad mulli tekkimist. Sammalkate on mulli korral nõrk (metskäharik, kähar karusammal jt.) Ainevahetus puistu ja mulla vahel on kiire; selle periood kestab tavaliselt 1...1,5, harva 2 aastat. Moder on omadustelt mulli ja moori vahepealne. Ta on mõõdukalt kohev,
annaabi.ee 
