.................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö...............................................................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................8 SISSEJUHATUS
Eesti riigikogu on vastu võtnud oma 50 strateegiat, üheks tähtsamaks neist on „Säästev Eesti 21”, mis suhestub oluliselt ka haridusse. Eestis on kõrgharidusstrateegia, üldharidusstrateegia, kusjuures on olulised kindlasti põhimõtted, mis on ajatud ja millesse mahub palju erinevaid süsteeme, pikki ja lühikesi ajalisi raame. Näiteks, võrdsete haridusvõimaluste põhimõte, mille suunas astutakse mitu olulist sammu, pärast mida jääb veel lõputu tee käia. Nigelast alusharidusest. Madal õpiedukus saab alguse pere halvast kasvatuskeskkonnast, nigelast alusharidusest. Paljud hilisemad haridushädad, nagu põhikoolist ja ka gümnaasiumist või kutsekoolist väljalangus, pole üldsegi nende kooliastmete probleemid, vaid varasema arengu puudujääk. Euroopa hariduspoliitikud on hakanud keskendama üha enam tähelepanu hariduse madalamatele astmetele. See oleks Eesti hariduse arendamise kõige efektiivsem strateegiline suund, mille viljad avalduksid kõige
kasvatustegevuse riikliku järelevalve ülesanne. Maavanem (maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade abil) teostab ministri ülesandel lasteasutuste ja koolide üle riikliku järelevalve prioriteetidest tulenevat temaatilist järelevalvet, sh hariduse arengukava koostamine. Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestavad Eesti Vabariigi haridusseadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Kohalikel omavalitsustel lasub põhivastutus üldhariduse kättesaadavuse (alusharidusest gümnaasiumihariduseni), koolikohustuse täitmise ning koolieelsete lasteasutuste ja koolide ülalpidamise eest. Halduspiirkonna hariduse arengukavade koostamiseks ja elluviimiseks moodustatakse kohaliku omavalitsuse haridusosakond või määratakse ametisse vastav ametnik. Tegutsevad kohaliku omavalitsuse, riigi või eraisiku õppeasutused. Koolides ning kutseõppeasutustes toimib kooli pedagooge ühendav õppenõukogu, kelle ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine
jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks. Meediat saaba gruppidesse jagada infovahetuse võimaluse järgi: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon, internet jne. Kanal 2, TV3, ETV, Postimees, Eesti Päevaleht, SL Õhtuleht, Eesti Ekspress ja Maaleht. 3. Haridus ja kultuur (lk96-99 ja 100-102): millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96), mida nim. elukestvaks õppeks, Eesti haridussüsteem koosneb alusharidusest ja põhikoolist (kohustuslikud). Gümnaasiumist, Kutsekeskkoolist, Kutsekoolist, Ülikoolist ning sealt edasi minnakse tööle peale mida või mille kõrvalt on alati võimalik veel või juurde õppida. Elukestvaks õppeks nimetatakse seda, et inimene õpib kogu elu ning saab iga päev mingil määral targemaks ning kogub mõtteterasid ja laiendab silmaringi. mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks, mida vaimseks kultuuriks, milleks on inimesel kultuuri vaja;
sest esiteks, klassi on vaja temajaoks eraldi õpetajat, teiseks, eraldi õppevahendeid, mis on tavalistest erinevad päris asju, nt päris potte, päris lusikaid, kui teised mõistavadpiltide või sõnalise juhendamise abil ja mis kõige olulisem, teised õpilased ja tundnendega hakkab teda segama ning temagi hakkab oma ringi käimisega (mis on tema õpimmise jaoks loomulik) teisi segama. Kas toimetulekuõpe toimub ainult põhikooli tasemel? Haridus koosneb alusharidusest, mis pole kohustulik, põhiharidusest ja keskharidusest. (Täht 2009: 11) Ma arvan, et vaimsealaarenguga lastel peaksid olema neile kohandatud lastaiad, sest nad "vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed: armastust ja lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu jasamu palju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki ning kedagi, kes usub lapsesse, kesjuhendab ja õpetab." (Grunewald 1993, 5, viidatud Tamm 2009: 44 järgi) Veel üks põhjus, miks neilpeaksid arendavad lasteaiad olema
loodus- ja keskkonnaõpetus, terviseõpetus, füüsiline ja vaimne arenemine ning kunst ja kultuur. Lapsed laiendavad oma teadmisi ning õpivad rohkem enda kui õppijate kohta. Alushariduse eesmärk on valmistada lapsi kooliks ja õppimiseks ette. Kooli minnes ei pea lapsed oskama lugeda. Tähtis on, et kõigil oleks võrdne stardipositsioon. Maksimaalne õppimisaeg on viis tundi päevas. Söögikordadele kulunud aeg on samuti osa alusharidusest. Minimaalne õppimisaja kestus on 700 tundi aastas. Lasterühmad ei tohiks soovituslikult suuremad olla kui 13 õpilast. Kui lisaks õpetajale on vajadus assistendile, lapsehoidjale või mõnele muule inimesele, kellel on sobiv haridus, on grupi maksimumsuuruseks 20 õpilast. Tegevused on tavaliselt organiseeritud eagruppide järgi. Erivajadustega lastele tuleb koostada individuaalne plaan koos vanemate või hooldajatega.
Sekkumise kestus on reeglina 2 aastat. Aktuaalne on töö immigrantidega. Näiteks: Wolf-Rüdiger Walburg ja intellektipuudega laste õpetamine. Portugal Projektmeeskonnad – juhtumipõhiselt moodustatakse interdistsiplinaarsed meeskonnad, mis ei ole püsivad. Kohaliku tasandi initsiatiiv on väga oluline, mõjutanud seadusandlust. Sekkumise sihtgrupiks on lapse perekond. Koolitatakse eraldi varajase sekkumise spetsialiste, näiteks kliiniline eripedagoog. Soome Varajane sekkumine on osa alusharidusest ja kohaliku omavalitsuse korraldada. 0-5a lastega tegeleb enam sotsiaal- ja tervishoiusüsteem (päevahoid). 6-a lapsed saavad kohustuslikku eelõpetust. 70-85% erivajadustega lastest on tavakeskkonnas. Individuaalsed arenduskavad kõikidele lastele. Venemaa Suured erinevused on regioonide kaupa. Linnades on varajase sekkumise keskused, kus pakutakse interdistsiplinaarset abi: - hinnatakse lapse arengut, - koostatakse sekkumise programm, - õpetatakse lapsevanemat,
sõbrad, et ta on kaasatud tegevustesse. Soodsate tingimuste loomine Seadusandlus. Personali kompetentsus, vastutustunne, arenguvõimelisus, tervislik eluviis, isiklik eeskuju. Sisekeskkond. Väliskeskkond. Tervislik toit. Tervishoiuteenus. Võimalused erivajadustega lastele. Päevakava ja reeglid. Tervisliku eluviisi kujundamine lasteaias Tervisekasvatus kui osa alusharidusest. Sotsiaalsete oskuste kujundamine. Kehalise aktiivsuse edendamine, tutrvalisus. Lapse areng läbi mängulise tegevuse. Demokraatliku mõtteviisi kujundamine. UUS RAHVATERVIS Tervisekaitse Haiguste ennetamine Terviseedendus Terviseedendaja 3 olulist rolli: Poliitika toetaja Võimestaja
annaabi.ee 
