1) Mitu mooli tekib vett kui 0,05 kilogrammi naatriumhüdroksiidi reageeris vääveldioksiidiga? (Vastus on 0,625 mooli) NaOH + SO2 H2O + Na2SO3 2) Leia tekkiva gaasi ruumala 825 milligrammi tsingi asetamisel fosforhappesse. (Vastus on 0,29 dm³) Zn + H3PO4 Zn3(PO4)2 + H2 3) Mitu grammi kulub väävelhapet, kui selle reageerimisel alumiiniumoksiidiga moodustus 22 grammi soola? (Vastus on 18,8 grammi) Al2O3 + H2SO4 Al2(SO4)3 + H2O 4) Mitu kilogrammi pidi võtma baariumhüdroksiidi, kui selle reageerimisel alumiiniumbromiidiga eraldus 56 grammi sadet? (Vastus on 0,18 kilogrammi) Ba(OH)2 + AlBr3 Al(OH)3 + BaBr2 5) Põletati 0,8 kuupdetsimeetrit eteeni (C2H4). Mitu hapniku molekuli kulus eteeni põlemisel? 22 (Vastus on 6,5 * 10 molekuli) C2H4 + O2 CO2 + H2O
Alküülhalogeniidi saagise suurendamiseks, s. o. tasakaalu nihutamiseks paremale tuleb reaktsioonisegust mingil viisil vett eemaldada. Selleks võib kasutada vett siduvaid aineid, näiteks kontsentreeritud väävelhapet või juhtida veevabasse alkoholisse gaasilist vesinikhalogeniidi. 2. Dehüdraatumine alkeenideks. Alkoholi kuumutamisel suure hulga kontsentreeritud väävelhappe või tsinkkloriidiga, samuti ka alkoholi aurude juhtimisel 350 500 oC juures läbi alumiiniumoksiidiga täidetud toru lõhmub molekul vett ja moodustub alkeen. Vee eraldumist nimetatakse ka dehüdraatumiseks: · C5H11OH CH3CH2CH2CH = CH2 + H2O 7 Kõige kergemini dehüdraatuvad tertsiaarsed, seejärel sekundaarsed ja primaarsed alkoholid. (A. Zaitsevi reegel) 3. Molekulidevaheline dehüdraatumine Alkoholi liia kuumutamisel väävelhappega või alkoholiaurude juhtimisel 200 oC juures üle
Vaheseina ja lae vahele jäetakse 2...3 cm pilu, mis täidetakse vuugivahuga, tuletõkkeseintel tiheda kivivilla ja erivahuga P O O R B E T O O N P L O K I D Poorbetoon plokkide all mõistetakse gaasbetoonist ja gaassilikaatbetoonist valmistatud plokke (autoclaved a erated concrete), mille tootenäidisteks on AEROC, SIPOREX, SILBET-tooted. Lähteaineteks on tsement, lubi ja liiv. Paisutatud alumiiniumoksiidiga, autoklaavimisel tekib kõva homogeenne mineraal – tobermoriit, mis ei sisalda põlevkivituhka. Mahukaal sõltuvalt tootest 380 – 470kg/m3, tugevus 2 – 3 Mpa. Plokid on hästi töödeldavad ja hea heliisiolatsioonivõimega. Gaasbetoonplokkide paigaldamise iseärasused ja tehnoloogia: • gaasbetoonplokk valitakse vastavalt ehitusfüüsika ja tugevuse kaalutlustele. ; • plokid paigaldatakse suundnööri järgi, arvestades kõrgusmärke;
elektromotoorjõudude vahe Elektrolüüsi kasutamine 1. Metallide tootmine 2. Metallide puhastamine (rafineerimine) 3. Galvaaniliste katete pealekandmine 4. Galvaaniliste katete elektrokeemiline (anoodne) eemaldamine katete valikuliseks eemaldamiseks kasutatakse sama süsteemi mida katmisekski, vahetatakse ainult elektroodid 5. Anoodne poleerimine a. Detailide täpne töötlemine b. Oksüdeerimine 6. Anodeerimine Al esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kaetav ese on anoodiks, saab kasutada ka värvilist kihti värvaine pannakse elektrolüüdi lahusesse ja oskiid on kogu ulatuses ühe värvusega 7. Keemiliste ainete tootmine 8. Elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil 9. Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Korrosioon on aine hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Jagatakse: 1. keemiline 2. elektrokeemiline 3. erosioon 4. bioloogiline
elektromotoorjõudude vahe Elektrolüüsi kasutamine 1. Metallide tootmine 2. Metallide puhastamine (rafineerimine) 3. Galvaaniliste katete pealekandmine 4. Galvaaniliste katete elektrokeemiline (anoodne) eemaldamine katete valikuliseks eemaldamiseks kasutatakse sama süsteemi mida katmisekski, vahetatakse ainult elektroodid 5. Anoodne poleerimine a. Detailide täpne töötlemine b. Oksüdeerimine 6. Anodeerimine Al esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kaetav ese on anoodiks, saab kasutada ka värvilist kihti värvaine pannakse elektrolüüdi lahusesse ja oskiid on kogu ulatuses ühe värvusega 7. Keemiliste ainete tootmine 8. Elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil 9. Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Korrosioon on aine hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Jagatakse: 1. keemiline 2. elektrokeemiline 3. erosioon 4. bioloogiline
happeliste omadustega: Al(H2O)6 3+(aq) + H2O(l) = H3O+ (aq) + Al(OH)(H2O)5 2+ (aq) · Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Al3+ (aq) + 3Al(OH)4 - (aq) 4Al(OH)3(s) · Alumiinumkloriid AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? · 14
2Al(H2O)63+(aq). Tänu väikesele raadiusele ja suurele laengule on Al3+ ioon tugeva polariseeriva toimega ja seetõttu on Al(H2O)63+ happeliste omadustega: Al(H2O)63+(aq) + H2O(l) = H3O+(aq) + Al(OH)(H2O)52+(aq) Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Alumiiniumkloriid- AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) Alumiiniumsulfaat- esineb kristallhüdraadina alumiiniumsulfaat-vesi ja alumiiniumkaaliummaarja koostises. Sulfaadi ja maarja lahusega immutatakse
2) Anoodne poleerimine: Pinged suremad lui galvaanilisel katmisel. Terase poleerimisel pinge 40-60 V, tihedus 400-600 A/m 2 ja elektrolüüdiks HClO4 lahus a) detailide täpne töötlemine: kasut. Pindade söövitamisel ning detailidele ja avadele täpsete mõõtmete andmiseks b) oksüdeerimine: detail on anoodiks. Erinevad elektrolüüdi lahused- erinevate omadustega oksiidi kihid- s.o. värvus, paksus, tugevus, elektrilised omadused 3) Anodeerimine- Al- esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kus kaetav ese on anoodiks 4) Keemiliste ainete tootmine: KMnO4; HClO4; H2O2; Cl2; H2 5) elektroforees- laetud osakeste miratsioon elektroodil 6) Elektrodialüüs- kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist. 26) Elektroodid on anoodid ja katoodid. Katoodiks on elektrood, mille standartne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Elektroodi standardpotensiaal (E 0) on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks
või sulatatud olekus)-saab selliseid metalle nagu Na, K, Mg ja Al. Elektrolüüsi kasutamine: 1. Metallide tootmine Metallide puhastamine (rafineerimine); 2. Galvaaniliste katete pealekandmine; 3. Galvaaniliste katete elektrokeemiline (anoodne) eemaldamine katete valikuliseks eemaldamiseks kasutatakse sama susteemi mida katmisekski, vahetatakse ainult elektroodid; 4. Anoodne poleerimine: a. Detailide tapne tootlemine b. Oksüdeerimine; 5. Anodeerimine Al esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kaetav ese on anoodiks, saab kasutada ka värvilist kihti värvaine pannakse elektrolüüdi lahusesse ja oksiid on kogu ulatuses ühe värvusega; 6. Keemiliste ainete tootmine; 7. Elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil; 8. Elektrodialuus kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist. 41. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ? Miks on enamikel juhtudel
Elektrolüüsi kasutamine 1. Metallide tootmine, metallide puhastamine (rafineerimine) 2. Galvaaniliste katete pealekandmine 3. Galvaaniliste katete elektrokeemiline (anoodne) eemaldamine katete valikuliseks eemaldamiseks kasutatakse sama süsteemi, mida katmisekski, vahetatakse vaid elektroodid 4. Anoodne poleerimine a. Detailide täpne töötlemine b. Oksüdeerimine 5. Anodeerimine Al-esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kaetav ese on anoodiks, saab kasutada ka värvilist kihti värvaine pannakse elektrolüüdi lahusesse ja oksiid on kogu ulatuses ühe värvusega 6. Keemiliste ainete tootmine 7. Elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil 8. Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Elektrolüüsi abil toodetakse: 1)H2, Cl ja F ning halogeenühendeid; 2)Me (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulast Al3O4*nH2O+Na3AlF6 (t°>940°C,
Veel toodetakse elektrolüüsil oksüdeerijaid nagu Al, Mg, Fe- sulameid. Metallidele tekitatakse elektrolüütiliselt metallkatteid, metallide puhastamine (rafineerimine), galvaaniliste katete pealekandmine, galvaaniliste katete elektrokeemiline (anoodne) eemaldamine katete valikuliseks eemaldamiseks kasutatakse sama süsteemi mida katmisekski, vahetatakse ainult elektroodid, anoodne poleerimine (detailide täpne töötlemine, oksüdeerimine), anodeerimine Al esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kaetav ese on anoodiks, saab kasutada ka värvilist kihti värvaine pannakse elektrolüüdi lahusesse ja oksiid on kogu ulatuses ühe värvusega, keemiliste ainete tootmine, elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil, Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Elektrolüüsi abil toodetakse: H2, Cl ja Fl ning halogeenühendeid; (liht)metalle (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne),
annaabi.ee 
