inimloomust. tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil. taunime isekust. väidab, et altruitism Ma käitun ainult ise on inimloomusele enda huvides ja vastane teised võivad teha seda mida nad tahavad. (individuaalne eetiline egoism) igaüks soovib alati alturism on seda millest ta kõige alaväärtustav rohkem on huvitatud. ... väidab, et kõik käitumie lähtuvalt teod on tingitud oma omahuvist teeb huvist. maailma paremak. ahnus, hirm, lõbujanu, armastus, vihkamine on motiivid mille järgi inimesed käituvad
● polnud olemas kirjanike rühma, kes oleks üles seadnud kindlad nõuded ● armastus vana-aja vastu, eriti rüütlid ja vanad legendid Walter Scott (1771-1832) Šoti-Inglise kirjanik Romaani- ja näitekirjanik, luuletaja Tuntumad teosed: “Ivanhoe” (1820), Rob Boy (1817), Waverley (1814) Vene romantism ● keskmes oli romantiline kangelane ● individuaalselt kordumatu ● iseloomustavad antiteesid, nt erilisus - tavapärasus, kurjus - headus, egoism - alturism Aleksandr Puškin (1799-1837) Vene romantiline luuletaja Tuntud teosed: “Kaukaasia vang”, “Mustlased”, “Padaemand” Romantism Ameerikas ● novellid ● sümbolism ● demokraatia ja vabadus Edgar Allan Poe (1809-1849) Kirjutas peamiselt põnevusjutte Kriminaalromaani žanri leiutaja Tuntumad teosed: “Kaaren”, “Lenore”, “Sonett teadusele” Romantism Eestis ● rahvaluule kogumine ● ärkamisaja luule ● Eduard Bornhöhe ajaloolised jutustused
1. Preskriptiivsus näitab praktilist iseloomu, käskudena. Ära tapa! Ettekirjutus. * Tänapäeva maailmas 2miljonit käsku & keeldu. 2. Universaliseeritavus üldistavus. Konkreetses olukorras kõikidele inimestele sama. 3. Üleskaaluvus eetika reeglid on ülimuslikud. (Õunapuu lugu). Erandlik nähtus religioon. 4. Avalikkus peab olema teada. 5. Teostatavus ei tohi olla reeglid liiga koormavad. Aja jooksul muutuv. * Alturism egoismi vastand, teiste hüvanguks elamine. Eetika valdkonnad. * Tegu õige või väär, kohustuslik või vabatahtlik. * Tagajärg hea, halb, neutraalne. * Iseloom vooruslik, paheline, neutraalne. * Motiiv hea tahe, kuri tahe, neutraalne. * Tegude tüübid. 1. ,,Õige" 1.1 Kohustuslik, pead tegema. 1.2 Lubatav. 2."Vaba tahe" 3. ,,Vale" 3.1 Ei ole lubatud. 3.2 Tuleks hoiduda, hoidumine on kohustuslik.
(normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba! ● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendid: ● Bioloogilised vajadused ● Teistest sõlutmine ● Liikmeks olemise vajadus ● Kontroll, domineerimine, võim ● Seks ● Agressiivsus ● Enese väärtsustamine ● Alturism ● Saavutusvajadus Heterogenne suhtlemiskeskkond- Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda üksteist, kuid kes kõik tunnevad ühte konkreetset isikut. Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: ● Olulised teised ● Isikud, kellega on vahetussuhted ● Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüübid: ● Kestvuse alusel: lühi ja pikasajalised ● Läheduse alusel; lähedussuhted
kõrvalsuhteid. Suhete lõpetamist elab väga raskelt üle. Iseloomulik on vähene enesekindlus ja kahtlemine partneris. - pragma praktiline armastusstiil, mis on mõistusele tuginev armastus ning mille aluseks on mingid ühised hobid, väärtused ja suuremas osas on aluses sõprus. Lapsepõlvekodu on rahulik olnud, aga nad pole märganud vanemate paarisuhtes erilist emotsionaalsust, palju on olnud ühistegevust. - agape (alturism) on kõike andev isetu armastus, see on partneri tingimusteta armastamine. Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu, tähtsamad kui iseenda omad. Õnnelikud ollakse, siis kui seda on ka partner. Armastusstiil on tulnud seoses kristlusega. Armastus partneri vastu on pigem kohustus. Armastus on vähem tähtsam kui jumal. Robert Sternberg Ameerika psühholoog. Räägib 8 suhtetüübist ja iseloomustab neid suhteid 3 omaduse kaudu.
IV Tagajärjeeetika Jaguneb: Eetiline egoism ehk egoismieetika (Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. Universaalne eetiline egoism ütleb, et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult. Utilitarism (Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!") EGOISM Alturism on egoismi vastand- isetu, hoolib pigem teiste heaolust kui enda omast. Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks tegudeks. Altruism on mõneti egoistlik- teiste aitamine ja teiste heaolu tekitab endas hea tunde. (?) Altruism võib olla ka äärmuslik enesemadaldamine- võib kaasa tuua madala enesehinnangu, enesevihkamise, kõikeläbiva süütunde jne. Enda heaolu eest hoolitsemine tundub olevat justkui patt.
individuaalsed erisused. Agressiivsus Käitumise eesmärgiks on teisele elusolendile kahju tekitamine. Agressiivus tuleneb alati frustratsioonist, jäik ja autoritaarne kasvatus kujundab agressiivsust, agressiivsus on õpitav. Ego kaitsemehhanismid Allasurumine tahtlik tähelepanu kõrvaleviimine negatiivseid emotsioone tekitavatelt mõtetelt. Sublimatsioon seksuaalse ja agressiivse energia kasutamine sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel (sotsiaalselt vastuvõetaval viisil). Alturism inimene püüab oma sisemistest või ka välistest pingetest põhjustatud konflikti lahendada kaaslastele pühendudes, kuni eneseohverduseni. Huumor agressiivsete tendentside väljendamine sotsiaalselt vastuvõetavas vormis. Asendamine oma negatiivsete emotsioonide suunamine tunduvalt vähemohtlikele (koduloomad) kui sellele, kes pingeseisu tekitas. Ratsionaliseerimine inmene püüab leida õigustust oma käitumisele.
tegelike elu olukordade vahel. Üldiselt näitas hindamine, et üheaastane PATHS-i õppeprogrammi kasutamine suurendas laste tunnete Sõnavara, nende võimet anda kohane isiklik näide kindla tunde kogemise kohta, veendumust, et nad suudavad peita, juhtida ja muuta oma tundeid ning suurendas teiste isikute tunnete vihjete mõistmist. Prosotsiaalse käitumise ja alturismi vaheline erinevus on selles, et prosotsiaalne käitumine võib toimuda ka omakasu põhjustel, kuid alturism mitte. Prosotsiaalse käitumise valmidust ei kohta lapse juures ainult alates umbes 4-aasta vanusest, ka varem. Piaget' ja Kohlberg on mõlemad uurinud kõlbelist/moraalset arengut ja töötanud välja oma teooria. Nende vahel on siiski mõned erinevused: Kohlbergi teooria katab kogu elukaare, kuid Piaget' teooria räägib vaid lapseeast Kohlbergi uurimus oli longituud-uurimus (samu uuritavaid küsitleti uuesti teatud aja möödudes, Piaget' oma ühekordne küsitlemine
paiknevad ruumis temaga lähestikku (n ühe linnupesa sisu koosneb suure tõenäosusega õdedest-vendadest) B)fenotüübi kõrvutamine - isendi välimust, lõhna vms. võrreldakse oma vanemate, õvede, kolooniakaaslaste või iseendaga (n: eeltoodud paljastuhnurite näites toimub eristamine just võõra uru lõhna järgi) Mittesugulaste koostöö tüübid, nende põhierinevus, näiteid. A)mutualism – mõlemad saavad korraga kasu, N. Vere annetamine vampiirnahkhiirtel B)retsiprookne alturism – üks aitab kõigepealt teist, siis teine vastab kunagi, n: retsiprookne abistamine must-kärbsenäppidel kulli ründe puhul. Vangi dilemma, retsiprookse altruismi võimalikkus vangi dilemma tingimustes. Looduses ja inimühiskonnas esineb tihti situatsioone, kus mõlemapoolne koostöö tasub ennast mõlemale partnerile ära küll rohkem kui vastastikune petmine, kuid kõige rohkem hetkekasu toob ausa koostööparneri altvedamine. Sellist situatsiooni nimetatakse vangi dilemmaks.
teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti efekti tõotavate küsimustega. August Comte 1798-1857: Positivism tähendab tema jaoks faktiteadust metafüüsika asemel, sotsioloogia tähendab, et inimühiskonda kui faktide kogumit saab uurida loodusteaduse eeskuju järgi, alturism (teistele elamine) tähendab, et inimestel kui elusolenditel on spontaanne kalduvus ja huvi astuda omavahel ja kõikide teiste elusolenditega liitu elutu looduse vastu, selleks et temalt välja võidelda nii palju kui vähegi võimalik.Eesmärk oli inimkonna saatust aina paremaks muuta.Positivismi ajastul jäetakse kõrvale „Transtsendentsed“ asjad, mille kohta midagi kindlat ei saa öelda, ning tegeletakse „immanentsete“ asjadega e. kontrollivate faktide maailmaga.