Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks isetuse tegudeks egoism- enesearmastus altruism- teiste heaks toimimine ilma kasu motiivita. Hobbes: inimene on loomult egoist, tema moraalne toimimine on toimimine teiste kätumist juhib enesearmastus. huvides. Moraal põhineb kokkuleppel, see on kõigile kasulik. isegi kaastune on egoistlik. (Hobbes) Tõeliselt moraalsed teod on need mis on
kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte (kas sõltuvad inimesest?) Väärtuste ja käitumise seos VÄÄRTUS- "Mulle on oluline kõrge ja stabiilne palk" HOIAK- "Eelistan töötada finantsvahenduse valdkonnas  seal on statistiliselt kõige kõrgemad palgad" KÄITUMINE- "Asun õppima pangandust/ kandideerin tööle panka/ töötan pangas" IV Tagajärjeeetika Jaguneb: Eetiline egoism ehk egoismieetika (Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. Universaalne eetiline egoism ütleb, et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult. Utilitarism (Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!") EGOISM Alturism on egoismi vastand- isetu, hoolib pigem teiste heaolust kui enda omast. Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks tegudeks.
,,väärtus" defineerida järgnevalt: ,,Väärtuseks loetakse suhteliselt püsivaid tunnetega seonduvaid arusaamu ja uskumusi, mis osundavad peamistele elu eesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele." 1 Teisiti öeldes on väärtused midagi sellist, milleta eksistents ühiskonnas on tühine kui mitte võimatu. Väärtused vastavalt orientatsioonile jagunevad instrumentaalseteks, eneseväljenduslikeks, altruistlikeks ja sotsiaalseteks 2 , need nö ,,kategooriad" on ühtlasi Eesti kontekstis ka uuritumateks ning kujutavad endast nn tööväärtusi, mis näitavad inimeste erinevat suhtumist töösse (töö kui karjääri tegemise võimalus, töö kui eneseväljendusvõimalus, töö kui püüe tunda ennast ühiskonna mõistes kasuliku lülina jne). Rämmer juhib oma loengus ja loengu lisamaterjalides tähelepanu Jüri Saarniidu poolt teostatud
mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism Altruism  isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu. Eetiline altruism  me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist: · Inimesed on võimelised ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Nt vanemate armastu laste vastu. · Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest. · Omakasu segunemine motiividesse vähendab teo moraalset väärtust. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu. Enese heaolu eest hoolitsemine tundub olevat patt. Eneseülistuse moraal e minaism: · Nietzsche o Peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi
Egoistlikud teooriad Enesearmastus, omahuvi, isekus, hoolitsemine enda eest, oma soovide rahuldamine Altruistlikud teooriad Armastus teiste vastu, teiste huvidest lähtumine, isetus, heategevus, heatahtlikkus Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville Altruistlikud: Francis Hutcheson, Krahv Shafesbury, Jean-Jackques Rousseau Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks. (vanemate armastus laste vastu). Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu. Omakasu segunemine motiividesse vähendab moraalset väärtust. Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu. Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Moraal põhineb kokkuleppel, see kõigile kasulik
kiitust. Adam Smith pakub välja, et moraali valdkonnas ajendab inimest moraalselt toimima soov teenida mitte ainult kaasinimeste vaid ka erapooletu vaatleja sümpaatiat. Soov kaas-tunde järele. 36. Kuidas saab moraali põhjendada inimloomusega? Küsitakse, kas moraal põhineb enesearmastusel või teiste armastusel. Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi? Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib.
valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. 3.Individuaalne eetiline egoism  seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4.Universaalne eetiline egoism  seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult  igaüks enda heaks. Tahta teha heategusid on altruism, mitte egoistlik! Inimene ei tee alati kõike seda, mida tahab. Nt hambaarstil käimine. a) egoismieetika: Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. PS! Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus"). Egoismi-eetika ei ole piisav eetikateooria! Meil on kohustusi järeltulevate põlvede ees! b) utilitarism: telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet.
Tagajärje-eetika jaotus: · Eetiline egoism ehk egoismieetika · Utilitarism 5.1 Egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Eetiline altruism on teooria, mille kohaselt me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Seda näitab vanemate armastus oma laste vastu. See, et nad hoolivad sellest, mis saab lastest peale meie surma, näitab, kui isetu vanemate armastus on. Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest. Omakasu segunemine motiividesse vähendab teo moraalset väärtust. Egoismi-altruismi küsimus Motivatsiooniküsimus: kas meid tegelikult motiveerib toimima egoism või altruism ja
annaabi.ee 
