Probleeme lahendasid heerosed. Muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mütoloogia vahel (näiteks "Ilias" ja "Odüsseia"). Nad pidasid end müütiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks järeltulijateks. Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele. Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Tänapäeva kirjanduses kasutatakse jätkuvalt allusioone kreeka mütoloogiale. Ka mütoloogiat ennast võetakse köitva kirjandusena. Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga. Kristlus tõrjus muinasroomlaste religioonid täielikult välja. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida
piirkogemusena, mille valguses omandavad teistsuguse, puhastava tähenduse kõik siinpoolsed suhted. · Süvenenud on ka sotsiaalne mõistmine, Kareva luuletab rahva ja põlvkonna mälust valulise tundlikkusega. Luuletuste stiil · Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivse, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. · Kareva luules leidub allusioone J.Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poeetilised muutused · Pärast "Vari ja viiv'i" ilmusid valikkogud "Armuaeg"(1991), "Maailma asemel" (1992) ja "Hingring" (1997). · Keeleline dünaamika suureneb: tekivad suuremad kõlamängud; keeleüksuste kumuleerimised; rütmi- ja riimivariatsioonid. "Maailma asemel" · Selles luulekogus leidub Kareva uue laadi viljakam osa. Luulemina liigub siin
mille abil arhitekt püüab inimestega suhelda. Tüüpiline postmodernistlik ehitis kehtestab topeltkodeeringueklektitsismi kaudu. Asetades üksteise kõrvale kaks või enam erinevatest ajastutest päritstiilielemendi, tekitatakse nendevastuolukauduparoodiline mõju või paradoksiefekt. Selles tähenduses polegi hoone lihtsalt funtsionaalne keskkond, vaid keel, mida võimalik lugeda nagu raamatut. Ka arhitektuuri lugemine sisneb tähenduslike märkide tõlgendamises; see tekitab mitmesuguseid allusioone ja kõrvaltähendusi. Postmodernistlik arhitekt loob oma teostega ebakõlasid, mis väljenduvad iroonias, huumoris, mängulisuses. Erinevate elementide kombinatsioonid ehitise põhiideena paelusid ka ameerika arhitekti Robert Venturit(1925-). 1970. aastate alguses avaldas ta koos abikaasa Denise Scott Browniga raamatomõõtu manifesti ,,Õppides Las Vegasest"(,,Learning from Las Vegas", 1972). Nemadki kritiseerised universaalsust kehastavaid modernistlikke karpehitisi
Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989). Peale seda on Doris Kareva välja andnud: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997)
Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989). Peale seda on Doris Kareva välja andnud: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997)
mitmeid silmaoperatsioone jäi ta elu lõpus pimedaks. Tal oli ilus lauluhääl, ta mängis kitarri ja tegi oma luuletuste sõnadele laule. Peateosed: novellikogu „Dublinlased“ (ilm. 1914), koosneb 15 novellist, millest tuntuim on viimane (ja pikim) lugu „Surnud“. Kujutuslaad on peaaegu kuivalt psühholoogilis-realistlik (on leitud sarnasusi Guy de Maupassanti ja Anton Tšehhovi novellidega). Siiski on varjatult tunda sümbolismi mõju, leidub peidetud analoogiaid ja allusioone Piiblile, poliitilisele ajaloole jm; romaan „Kunstniku noorpõlveportree“ (ilm. 1916). See on iiri noormehe Stephen Dedalus’e arengulugu (tal on sarnasusi Joyce’i endaga, kuid autor kujutab teda distantsilt, küllalt irooniliselt). Koosneb 5-st pikast peatükist, mis kujutavad eri etappe Stepheni kasvamisel sülelapsest üliõpilaseks. Stiil muutub koos noormehe kasvamise ja muutumisega. Niisugune arengu kujutamine teose keele
agressiivsem ja füüsilisem lavaline suhtlemislaad; pöördelisena mõjusid nii metafoorne lavategevus, visuaalne dünaamika kui ka loobumine elu illusiooni loovast teatrist. „Tuhkatriinumäng” pidi algselt esietenduma juba 1968 ja selle ärakeelamine võimude poolt ajendas Tartus üliõpilaspäevade raames isegi tudengite meeleavalduse. Printsi tegelaskujus (Raivo Adlas) ja tema tõeotsingutes nähti rahvusliku Hamleti allusioone, nii näidendi kui ka lavastuse tipphetkeks oli Printsi kohtumine elupaljusust sümboliseeriva, ratastoolis ringisõitva Perenaisega (Herta Elviste). Kitzbergi ühe marginaalsema näidendi mugandusel põhinenud „Laseb käele suud anda” osutas kibekalt konformismile kui rahvuslikule probleemile, deheroiseerides ja murendades eestlaste minapilti; üllatava ja uudsena mõjus autentse rahvaluule sulandamine novaatorlikku teatrikeelde
See, kuidas Harry arvates surematut ja ainuõiget kultuuri ja kunsti rüvetati, oli tema jaoks pühaduseteotus, inimeste taandareng (Marxi mõjud). Inimese multipolaarsus. Inimene ei jagune mitte kodanlaseks ja Stepihundiks, vaid mitmeks tuhandeks erinevaks tahuks. Nende tahkude vahel rahu leidmine niigi multikultuurses ja tolle aja plahvatavas ühiskonnas tekitab isiksusehäireid ja kriise. Paralleelid Raamatus on palju paralleele XX sajandi suuremate vooludega ning allusioone tuntud teostele ja ideoloogiatele viidates. Enim on sees psühhoanalüüsi teema, samas ka kõikide ideede paljususes elava inimese piin, rebitus erinevateks tükkideks. Kui konkreetselt tänapäevast rääkida, oli Maagilises Teatris nähtud inimene vs masin küllaltki hea ja ka tänapäeval üliaktuaalne paralleel. Samuti on hetkel igati aktuaalne inimese hakkamasaamine muutuvas maailmas. Me küll enam ei koli massiliselt maalt linna, ei avasta esmakordselt
annaabi.ee 
