..........................................13 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................17 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste arvestus. Referaadi eesmärk on koostada algupärase ainese põhjal uus, terviklik teks, millega antakse ülevaade allikmaterjalist selges ja kokkusurutud vormis. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: allikate läbitöötamine; erinevatest allikatest pärit informatsiooni väljatoomine; teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist.
..........................................13 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................17 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste arvestus. Referaadi eesmärk on koostada algupärase ainese põhjal uus, terviklik teks, millega antakse ülevaade allikmaterjalist selges ja kokkusurutud vormis. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: allikate läbitöötamine; erinevatest allikatest pärit informatsiooni väljatoomine; teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist.
Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena). Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia ,,liistule" 15. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud
vanad ürikud vm); b) allikate kättesaadavuse; c) allikatest saadava info üldjoontes (kas vanad ürikud sisaldavad asjakohaseid andmeid või mitte) ning seega nende sobivuse töö jaoks. Juhendaja nõuab ka, et õpilane oleks kogu aeg kursis, milline info tema tööst pärineb missugusest allikast, ning et õpilasel oleks allikatest kogu aeg korrektne ülevaade, mille põhjal hiljem teha viiteid. Eriti kõrgeid punkte võib saada nt õpilane, kes suudab juhendajale oma allikmaterjalist usaldusväärseid ülevaateid teha ning oma materjali töö eesmärgi valguses hinnata ja täiendada. 4. Töö mustandiga 20 punkti Kuna uurimistööd tõsiselt juhendama saab hakata siis, kui õpilane on asunud midagi kirjutama, hinnatakse positiivselt õpilast, kes esitab juhendajale märkmeid, kavasid ning mustandeid, ning täiendab ja parandab neid vastavalt saadud nõuannetele. Nõuda tuleks vähemalt ühte enam-vähem täielikku mustandit hiljemalt jaanuari alguseks
Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena). Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia „liistule“ 15. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud
maailma modelleerimiseks 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid, enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18 sajand) soome-ugri allikmaterjali väiksem ajaline sügavus indoeuroopa müütidel suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel soome-ugri müütide uurimisel vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule 8
süntagmaatilisel skeemil Claude Levy-Strauss - paradigmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (või uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Soome-ugri ja indoeuroopa mütoloogiate erinevusi · Allikate erinevus soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist) · Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus · Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel · Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) · Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia "liistule" 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid.
Sargon (valitses 2334–2279 eKr) allutades oma kontrolli alla kõik Sumeri, Akkadi linnriigid (lisaks ka osa Süüriast, Põhja-Mesopotaamia ja osa Eelamit) ja nende administratsiooni. Enlil oli Sumeri üks olulisemaid jumalaid, ta oli Sumeri ja Akkadi peajumal, kelle ülesandeks oli võimu garanteerimine maisele valitsejale.. Enlili preesterkonnal oli üpris oluline kaal Sumeri ja Akkadi poliitilises elus. Sumeri mütoloogiat on õigem nimetada sumeri-akkadi mütoloogiaks. Suurem osa allikmaterjalist, mida uurijad kasutavad sumeri mütoloogia analüüsimiseks on akkadi mõjudega, kui mitte akkadi omad. Suurem osa tekstidest on jäädvustatud peale Sargoni, Akkadi esimese kuninga valitsemisaega. Kuid III. Uri perioodil jäädvustatud sumeri dokumentidel on juba akkadisatsiooni mõju tunda. 20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid osalised loomismüüdis. Sumerite panteoni tipus asusid 7 tähtsamat jumalust: An, Enlil, Enki, Ninhursag (Ki
tasemeid: l) Tehnilise teadmise tasand – „normide (teadmise) tasand“. Tehniliste teadmiste olemasolu normist – on teada, kust leida/lugeda, teame, missugune on norm. Normi sisust arusaamist pole. 2) Mõistmine; l tasand – arusaamine normide süsteemist: normid kui süstemaatiline tervik – seosed, suhe tervikuga. Annab ülevaade õiguskorrast. 3) Mõistmine; 2 tasand – normi seletamine: miks tuleb mõista normi nii või naa? Annab ülevaate õigusloome allikmaterjalist, pilt õigusteaduse töömaast. 4) Mõistmine; 3 tasand – mõistmise põhitasand: miks on õiguslik institutsioon just selliseks välja kujunenud, miks on lahendus just selline? Mõistmiseks vaja tunda alusaineid, uurimisviise jms. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis NB! ÕF on lihtne, sest õiguse filosoofia räägib korraga vaid ühe inimese arusaamisest, kuid keeruliseks teeb selle filosoofide paljusus ja filosoofia keele keerukus.
annaabi.ee 
