10 Kasutatud allikad.................................................................................11 Sissejuhatus Eestis leidub palju loodusvarasid, üks tähtsamaid neist on turvas. Eestlased on turvast kasutanud juba aastasadu ning selle aja jooksul on turba kasutusviisid laienenud. Oma referaadis tutvustan turba erinevaid kasutusvõimalusi, turba esinemisalasid ja turba kaevandamise ning töötlemise mõju keskkonnale. Minu töö peamiseks allikmaterjaliks on internetist leitud ajakirja Eesti Loodus artiklid. Turvas Turvas on taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete. Turvas tekib taimeosakeste - turbasambla (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede - jäänustest soodes, kus need täielikult ei lagune, kuna vees on hapniku vähe. Turvas on taastumata loodusvara. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1 mm aastas. Eestis on
Hippokrates arst, kes koondas kokku senised meditsiinialased teadmised. Kirjeldab haigusi sümptomitena ja esitab ravivõtteid. Ütleb, et haigustel on looduslikud, mitte jumalikud põhjused. Teoses on veel arstide ametitõotus Hippokratese vanne (arst peab ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest). Herodotos ajaloolane (ajaloo isa), kes avaldas teose ,,Historia". Käsitleb peamiselt Kreeka-Pärsia sõdu. Tema kirjutatu on hindamatuks allikmaterjaliks tänapäeva ajaloolastele. Sokrates filosoof, kes ajas inimesi oma küsimustega pidevalt kimbatusse. Tegeles mõistetega nagu voorus ja teadmine. Sokrates oli veendunud, et õpetaja kohus on üksnes õpilase juhatamine, asja tuumani peab õpilane ise tundma. Platon Sokratese õpilane, kes samuti tegeles voorusega. Veel tuli Platon välja ideede õpetusega ja esitas ettekujutuse ideaalsest riigist. Aristoteles Platoni õpilane, kel oli lai silmaring
1945) ei ole Eestis just eriti tuntud. Üks tema põhiteostest Uurimus inimesest on kindlasti sobiv sissejuhatus tutvumaks tema loomingu ja vaadetega (eestikeelne tõlge ilmus trükist 1999.a.). Oma elu viimased kümmekond aastat tegeles Cassirer sümboolsete vormide filosoofia rakendamisega inimkultuuri erinevate valdkondade uurimisel. Selle perioodi olulisemaks tulemiks ongi juba eelpool nimetatud teos, mis on ühtlasi minu referaadi allikmaterjaliks. Autor on püüdnud väljendada oma mõtteid lihtsalt ja selgelt, samas huvitavalt ja haaravalt. Ise on ta väitnud, et antud teos ei ole mõeldud ainult teadlastele ja filosoofidele, vaid on mõeldud laiemale lugejaskonnale ning pigem selgitab ja illustreerib tema teooriat kui tõestab. Need, keda huvitab probleemide põhjalikum analüüs, peaksid lugema 1923-1929 ilmunud kolmeköitelist Die Philosophie der Symbolischen Formen (Sümboolsete vormide filosoofia).
Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal õppimisest, sealhulgas Taanis, on väga vähe trükimaterjali, seega on ka käesoleval uurimistööl suur väärtus. Tööd sirivides leiab välismaale õppima suunduda sooviv noor nii teoorial põhinevat materjali kui ka noorte isiklike kogemusi. See annab teavet, millest alustada, kust abi saada ning milliste raskuste ja eripäradega tuleks arvestada käesolevas töös käsitletud Taani riigis.
allpool). Kogutud kirjalike andmete koondamisel ja analüüsil on sealjuures kasutanud sisuanalüüsi meetodit, et selgitada uurimisküsimustele vastavaid olulisemaid arengujooni ja tendentse, lisaks on arvestatud ka konteksti, milles üks või teine allikas on esitatud. Lisaks ajaloolistele allikatele pööratakse erilist tähelepanu ka religiooni ja ühiskonna omavahelisele vahekorrale, sellele, kuidas religioon toimib ühiskonnas. Seega on kirikute lähiajalooga tegelemisel väga kaalukaks allikmaterjaliks lisaks arhiivi ja ajakirjanduse materjalidele ka religioonisotsioloogilised uurimused ja aines ning ka suuline informatsioon ja osalusvaatlus. Religioonisotsioloogia töövaldkonna eesmärgiks on inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid. (Religioonisotsioloogia, EKN koduleht) Sel juhul on peale tekstide oluliseks allikaks erinevad küsitlused ja andmestikud ning nende tulemuste omavaheline võrdlemine. Religioonisotsioloogide poolt kogutud
ühiskonnas saavutanud kõrge positsiooni, siis nüüd on peategelaseks kõrgseltskonna inimene. Teos põhineb Jakob Mätliku päevaraamatul, milles kajastub Timotheus von Bocki elu. Jakob oli Timo naisevend ning seetõttu oli tal võimalus von Bockide elu üles kirjutada. Päevaraamat sisaldab hulgaliselt andmeid, mis on kontrollimisel osutunud enamuses tõesteks. Seega võib Jakob Mätliku päevaraamatut pidada heaks allikmaterjaliks tollase elu kohta. Siiski ei tohiks unustada, et tegemist on päevaraamatuga, mis võib sisaldada ka mittetõest informatsiooni. Romaan räägib Timotheus von Bockist (1787-1836), kes oli tollal Põltsamaa-lähedase Võisiku mõisa parun. Peale selle oli ta ka veel Vene keiser Aleksander I hea sõber ning hiilgav ohvitser. Kuna tal olid tsaariga lähedalt seotud, siis andis ta keisrile lubaduse talle alati tõtt rääkida. Lisaks sellele oli Bock ka 1812. aasta sõjakäigu suur
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad
a. Eesti Keeles Instituudis ja 1953. a. ERA-s. Eesti Rahvaluule Arhiivi heliarhiivis on 2002. a. alguse seisuga üle 50 000 muusikapala, sealhulgas ka teiste rahvaste, eelkõige soome-ugri pärimusmuusikat. Eesti rahvamuusika kogumisel, uurimisel ja väljaandmisel on olnud 20. saj. kõige väljapaistvam isiksus HERBERT TAMPERE. Tema on koostanud viieköitelise antoloogia "Eesti rahvalaule viisidega" (Tallinn, 19561965). Erinevatel aegadel jäädvustatud rahvamuusika on saanud hindamatuks allikmaterjaliks tulevastele põlvedele professionaalsetele heliloojatele, folkloorirühmadele, rahvusliku rocki loojatele ja kõigile teistele muusikutele. 11.3 Rahvaviiside osa eesti rahvusliku muusika kujunemisel Eesti heliloojad olid rahvaviise kasutanud esimestest algupärastest loomingukatsetustest peale. Juba Aleksander Kunileid ja Aleksander Thomson harmoniseerisid rahvaviise ning tuginesid neile oma lauludes. Nii nemad kui ka Karl August Hermann tegid rahvaviisidele
Materjali saaid raadiosaadetest, põhiliseks allikaks olid ajalehed. Selline teatud elementaarne andmestik oli olemas. Ning kui see nö mustas nimekirjas olnud inimene tuvastati, siis teda vabadusse ei jäetud. Alles pärast seda, kui julgeoleku operatiivgrupp oli ära käinud, tulid tavalised operatiivgrupi liikmed. Oluline veel see, et need operatiivgrupid dokumenteerisid oma tegemisi üsna ulatuslikult - väga heaks tollaste olude allikmaterjaliks. Sageli on see kirja pandud esimese emotsiooni ajal - mida nähti, milline seisund alevis oli, keda kohati jne. Õnneks on palju sellest dokumentatsioonist tänaseni säilinud, aga seda ei ole palju ajaloouurimises kasutatud. Olulised ka operatiivgruppide tegevust kajastavad andmed, mis Moskvasse läksid. Just läbi operatiivgruppide nõukogude võim eesti territooriumil taastati. Lühikeseks ajaks sai Võru linnast Eesti NSV pealinn, 10.-11.09
annaabi.ee 
